Euroopa Inimõiguste Kohus

Eesti kaotas mullu Euroopa Inimõiguste Kohtus kolm protsessi

22
Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK) tunnistas eelmisel aastal kolme kaebuse osas Eesti-poolset inimõiguste konventsiooni rikkumist

TALLINN, 15. veebruar — Sputnik. Inimõiguskohtu leitud rikkumised puudutavad erinevaid valdkondi, öeldakse välisministeeriumi ülevaates, mis esitati valitsusele.

Kohtuasjas Kalda versus Eesti leidis kohus, et Eesti on rikkunud sõnavabadust puudutavat konventsiooni artiklit 10, kuna eluaegsele kinnipeetavale ei võimaldatud vanglas juurdepääsu Riigikogu ja Õiguskantsleri kantselei veebilehtedele, mis olid vajalikud tema õiguste kaitsmise tagamiseks, vahendas BNS.

Kohtuasjas Mihhailov versus Eesti leidis EIK uurimiskohustuse rikkumise, kuna Eesti ei olnud uurinud kiiresti, kohaselt ja sõltumatult kaebaja kaebust politseivägivalla peale.

Kohtuasjas Pönka versus Eesti kohtuasjas leidis inimõiguskohus, et Eesti on rikkunud kaebaja õigust õiglasele kohtumenetlusele, kuna maakohus ei põhjendanud tsiviilkohtumenetluses, miks ta ei rahulda kostja taotlust tema ja tunnistajate istungil ärakuulamiseks.

Kokku arutas Euroopa Inimõiguste Kohus mullu 215 Eesti vastu esitatud kaebust. Valdav osa on ainuisikuliselt asju lahendava kohtuniku otsused kaebuste vastuvõetamatuks tunnistamise kohta, mida riigile vastamiseks ei edastatagi. Üksnes 12 otsust on avaldamisele kuuluvad sisulised või vastuvõetamatuks tunnistamise otsused.

Viiest sisulisest otsusest kahes rikkumisi ei leitud.

Lisaks tunnistas EIK 2016. aastal vastuvõetamatuks neli kaebust, millest otsuses Savisaar versus Eesti selgitas EIK, et poliitiliste õigustega seotud vaidlustele konventsiooni artikkel 6 ehk õigus õiglasele kohtumenetlusele ei kohaldu.

Ühe kaebuse kustutas EIK kohtuasjade nimistust, kuna kaebaja ei vastanud kohtu kirjadele ning kahes kaebuses kinnitas EIK Eesti riigi ja kaebajate sõlmitud sõbraliku kokkuleppe.

Euroopa Inimõiguste Kohus on Euroopa Nõukogu inimõiguste kaitse organ, mis lähtub oma tegevusest Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonist ja mille pädevus hõlmab kõiki riike, mis on selle konventsiooni ratifitseerinud ehk kõiki Euroopa Nõukogu 47 liikmesriiki. Kohtusse võib pöörduda isik siis, kui liikmesriigi kohtusüsteem ei kaitse konventsiooniga talle tagatud õigusi ja kõik siseriiklikud võimalused oma õigusi kaitsta on ammendatud. Samuti võib riik esitada kaebuse teise riigi vastu.

22
Tagid:
õigus, õiguskantsler, Riigikogu, Euroopa Inimõiguste kohus, kohus, Euroopa