Välisluurega tegeleva teabeameti peadirektori Mikk Marrani sõnul on Venemaa ainus riik, mis võib ohustada Eesti iseseisvust ja territoriaalset puutumatust

Teabeameti aastaraamat keskendub Venemaale

193
(Uuendatud 01:18 09.02.2017)
Välisluurega tegelev teabeameti teine avalikkusele mõeldud aastaraamat keskendub Venemaaga seotud teemadele

TALLINN, 8. veebruar — Sputnik. Aastaraamatu eessõnas märgib teabeameti peadirektor Mikk Marran, et Venemaa on ainus riik, kes võiks ohustada Eesti iseseisvust ja territoriaalset puutumatust. "Seega on selline rõhuasetus enesestmõistetav," vahendas BNS Marrani sõnu.

Marran märgib, et Venemaa areng aastal 2016 oli osaliselt ennustatav, osaliselt mitte. "Kahtlemata pakub ka 2017. aasta nii rutiini kui ka üllatusi," kirjutab Marran. "Strateegilises plaanis on meie julgeoleku seisukohalt olulisim Moskva suhete dünaamika Ameerika Ühendriikide uue valitsusega ning Kremli hakkamasaamine aina pingelisema riigisisese kliimaga."

Venemaa püüab Balti riikides pingestada suhteid kogukondade vahel

Kreml püüab Balti riikides pingestada Venemaa riikliku meedia infoväljas elavate kogukondade suhteid põlisrahvastega ning takistada nende lõimumist kohalikku ühiskonda, seisab välisluurega tegeleva teabeameti aastaraamatus. 

"Venemaa levitab järjekindlalt sõnumit, et Eesti, Läti ja Leedu ei austa oma vene keelt kõnelevate elanike õigusi ja võltsivad ajalugu," seisab teabeameti värske raamatu peatükis, mis käsitleb Venemaa mõjutegevust Balti riikide suunal. "Lääneriikides ja rahvusvahelistes organisatsioonides tahetakse tekitada Balti riikidele ebademokraatlike ja probleemsete partnerite kuvandit, et nõrgestada nende suhteid oma liitlastega ja vähendada nende rolli Venemaa-poliitika kujundamisel," seisab aastaraamatus.

Amet nendib, et tavapäraste teemade kõrval on Venemaa mõjutustegevuses kolmanda põhiteemana lisandunud NATO vägede kohalolek. "Retoorika sel suunal on vastuoluline — ühelt poolt esineb Vene meedias väiteid, et NATO provotseerib Venemaad või isegi valmistab Baltimaid ette platsdarmina sissetungiks Venemaale, teisalt üritatakse Baltimaid kujutada ajalooliste komplekside käes vaevlevate mõttetute väikeriikidena, kelle õhutatav sõjapaanika ei lase suurriikidel kompromissile jõuda," seisab aastaraamatus.

Venemaa sõjalise ründe tõenäosus NATO vastu on madal

"Ütleme raportis selgelt, et 2017. aastal on Venemaa sõjalise ründe tõenäosus NATO vastu madal," ütles Marran raporti esitlusel ajakirjanikele. "See tõenäosus pole olematu, aga madal."

Marrani sõnul on sõjaline oht võrreldav aastatagusega. Ta märkis, et kuniks NATO suudab end hoida tõhusana ning Venemaal on lõpetamata sõjalised konfliktid Ukrainas ja Süürias jääb see olukord samasuguseks.

Teabeameti hinnangul jätkab Venemaa aktiivse Lääne-suunalise mõjutustegevusega, millest ei jää kõrvale ka Eesti. "Mõjutustegevus pole ainult propaganda, vaid kogum erinevaid meetodeid ja taktikaid, mille eesmärk on õhutada pingeid ühiskonnas ja rikkuda lääneriikide, sealhulgas Eesti mainet," ütles Marran. 

Teabeameti raport kirjeldab Venemaa sisepoliitikat, majandust ja olukorda Venemaa regioonides. Raport sisaldab ka peatükke küberjulgeolekust, Lähis-Idast, terrorismist ja Hiinast.

Küberrünnakute sagenemine eesistumise ajal

Teabeamet peab tõenäoliseks, et välisriikide küberkurjategijate ründed Eesti vastu aktiviseeruvad aasta teises pooles ehk ajal, kui Eesti on i EL-i Nõukogu eesistuja.

Tabeameti aastaraamat nendib, et Venemaa kujutab endast kübersfääris Eesti suurimat ohuallikat. "Eesti on vaenuliku kübertegevuse sihtmärgiks nii eraldi kui ka EL-i ja NATO liikmesriigina," seisab raamatus. "Kuigi riiklikult koordineeritud küberrünnaku abil Eesti mõne kriitilise taristu halvamine ei ole 2017. aastal tõenäoline, on siiski kindel, et Eesti jääb vaenuliku kübertegevuse sihtmärgiks."

"Vaadates 2016. aastal USA-s segadust külvanud küberrünnakuid ja naaberriigi Läti EL-i Nõukogu eesistumise kogemust 2015. aastal, on ka Eesti puhul tõenäoline välisriikide küberkurjategijate täiendav aktiveerumine 2017. aasta teisel poolel," seisab aastaraamatus. 

Amet nendib, et möödunud aastast on teada Eesti riigiasutuste välisvõrkude korduvaid kaardistamisi ja proovirünnakute kampaaniaid.

Andmepüügirünnakute sihtmärgiks olid näiteks ka riigikogu, välisministeeriumi ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi töötajate postkastid.

Ka on Eestis viibivad NATO üksuste liikmed jätkuvalt vaenulike eriteenistuste küberluure teravdatud tähelepanu objektiks.

Terrorioht on Eestis madal

"Kuigi Eestis on terrorioht madal, ei ole see niimoodi suures osas Euroopast. Brüssel, Nice ja Berliin ei ole paraku kurva jada lõpp," seisab teabeameti kolmapäeval avalikustatud aastaraamatus.

Amet kirjutab, et äärmusrühmituse Islamiriik sattus möödunud aastal Süürias ja eriti Iraagis üha suurema surve alla ning on üksnes aja küsimus, millal IS lakkab oma territooriumit kontrolliva organisatsioonina Iraagis ja Süürias olemast.

"See ei tähenda aga veel IS-i kadumist ajaloo prügikasti. "Kalifaadi" likvideerimise korral Süürias ja Iraagis läheb IS põranda alla ja kavatseb jätkata võitlust geriljataktikaga, muutudes traditsiooniliseks terroriorganisatsiooniks," seisab aastaraamatus.

Amet nendib, et territooriumi kaotamise tõttu on IS muutnud oma narratiivi, milles nüüd rõhutatakse senisest veelgi rohkem terrorirünnakute korraldamist Läänes. "Seega ei ole vähemalt esialgu loota IS-i rünnakute harvenemist, eriti kui arvestada seda, et läänemaailma vastaste rünnakute planeerimine on lahutamatu osa IS-i ideoloogiast," seisab raportis.

"IS-ile järjest keerulisemaks muutuvas olukorras võib eeldada, et terroriorganisatsiooni korraldatud rünnakud muutuvad veel oportunistlikumaks, st nende sihtmärke ja rünnaku sooritamise vahendeid on järjest raskem ennustada, ning rünnakud võivad muutuda ka jõhkramaks, kuna nende avastamise tõenäosus väheneb," hindab teabeamet.

Eeldatavalt naaseb osa Euroopast Süüriasse ja Iraaki suundunud vabatahtlikest oma koduriiki või mõnda teise Euroopa riiki. Ka võivad osa välisvõistlejatest üritada tulla Euroopasse. "Need radikaliseerunud ja sõjakogemusega Süüriast saabuvad IS-i võitlejad võivad tekitada pikaajalisi julgeolekuprobleeme. Olukorda komplitseerib ka kinnitust leidnud fakt, et terrorirühmituse liikmed kasutavad Euroopasse imbumiseks ebaseaduslikku rändevoogu," seisab aastaraamatus.

193
Tagid:
aastaraamat, oht, julgeolek, teabeamet, Mikk Marran, Eesti, Venemaa
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega