Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski

Ossinovski: riik ei saa ise hetkel tervishoiutöötajate palku tõsta

29
(Uuendatud 17:37 03.02.2017)
Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski sõnul tähendab tervishoiusektori töökõneluste läbirääkimiste nurjumine, et riik omaalgatuslikult tervishoiusektori palku tõsta ei saa

TALLINN, 3. veebruar — Sputnik. "Haigekassale tähendab läbirääkimiste nurjumine seda, et lähiajal tuleb nõukogul otsustada, kuidas kasutada palgatõusuks reservi planeeritud 23 miljonit eurot," ütles Ossinovski BNS-ile. Haigekassa nõukogu järgmine istung toimub veebruari keskel.

Minister märkis, et kokkulepitud töötasu alammäärade puudumisel ei ole riigil kahjuks juriidilist jõudu palkade tõstmiseks. "Saame küll suunata täiendavaid vahendeid tervishoiuteenuste hindadesse, mis suurendab haiglate tulusid, kuid haiglad võivad seda raha kasutada ka muul otstarbel," rääkis Ossinovski.

Tervishoiutöötajad streikivad
© Sputnik / Евгений Ашихмин

Kollektiivleppe läbirääkimiste tuum on Ossinovski sõnul leppida kokku tervishoiutöötajate palkades ja töötingimustes ning on töötajate ja tööandjate koostöö küsimus, kas töösuhteid suudetakse kollektiivse kokkuleppe alusel korraldada või mitte. Kollektiivleppe puudumisel lähtutakse individuaalsest tööõigusest ning konkreetsetest kokkulepetest tööandjaga.

"Tervishoiu lisarahastus on kahtlemata vajalik ja riik selle nimel ka pingutab. Uus valitsus läheb edasi aasta lõpus kokku lepitud ajakavaga, et need otsused tehakse riigieelarve strateegia koostamise käigus tänavu kevadel. Seda on tervishoiutöötajatele kinnitanud nii mina kui ka peaminister," rääkis Ossinovski.

Tema sõnul on hea tahte märgina juba tänavu leitud 10 miljonit eurot lisaraha ravijuhtude arvu suurendamiseks ning lähipäevil esitab ministeerium kooskõlastamisele arstide vastutuskindlustuse väljatöötamiskavatsuse. Seda on tervishoiutöötajad samuti väga oodanud, rääkis Ossinovski.

Riiklik lepitaja otsustas neljapäeval leppimist saavutamata lõpetada lepitusmenetluse Eesti Arstide Liidu, Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliidu, Eesti Õdede Liidu ning Eesti Haiglate Liidu, Eesti Kiirabi Liidu ja Eesti Perearstide Seltsi vahel.

"See tähendab seda, et osapooled on nüüd vabad enda tegevustes," ütles riikliku lepitaja kohusetäitja Henn Pärn BNS-ile. Ta rääkis, et hea oleks, kui osapooled ise kokkuleppeni jõuaks. Lepitaja hinnangul on kokkuleppe sõlmimiseks vajalik alusbaas olemas.

Otsuses tunnustas riikliku lepitaja kohusetäitja osapooli menetluse käigus tehtud töö eest. "Omavahel suudeti kokku leppida pikalt lahenduseta olnud töökoormuste ja puhkuste küsimused," seisab otsuses.

Arstide liit: läbirääkimiste lõppemine suurendas streigi tõenäosust

Eesti Arstide Liidu hinnangul tähendab tervishoiusektori kollektiivlepingu läbirääkimiste tulemusteta lõppemine riikliku lepitaja juures, et streigi tõenäosus kasvab, ent liit eelistab jätkuvalt rahumeelset kokkulepet tööandjate ja riigi esindajatega.

Ametiühingute keskliit: tervishoiusektor peab kokkuleppeni jõudma
© Sputnik / Вадим Анцупов

Nüüd, mil lepitusmenetlus on läbi, peab arstide liidu juhatus koos teiste tervishoiutöötajate organisatsioonidega lähiajal vastu võtma otsuse, mida edasi teha. "Eelmisel aastal toimunud liidu üldkogult on juhatusel mandaat vajadusel streik käivitada," rääkis Eesti Arstide Liidu peasekretär Katrin Rehemaa BNS-ile.

"Jätkame juba alustatud ettevalmistusi võimalikeks aktsioonideks veelgi intensiivsemalt," ütles Rehemaa. Samas märkis ta, et streik ei ole kindlasti liidu eesmärk, vaid eelistatud on asjad rahulikul teel ära lahendada.

"Täpselt sedasama ringi me teist korda läbi ei tee," ütles arstide liidu tegevjuht vastuseks küsimusele, kas liit sooviks riikliku lepitaja kaudu alustada tööandjate esindajatega uusi läbirääkimisi. Samas märkis ta, et kui asi peaks jõudma streigini, on osapooltel seadustest tulenev kohustus läbi rääkida.

Teisipäeval teatasid Eesti Arstide Liit, Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliit ning Eesti Õdede Liit ühispöördumises, et on nõus sõlmima kollektiivlepingu ainult siis, kui poliitikud võtavad konkreetsed kohustused arstiabi kättesaadavuse parandamiseks, senine pakkumine lükati aga tagasi.

Lisaks tervishoiutöötajatele lükkas teisipäeval tagasi riikliku lepitaja palgakokkuleppe pakkumise ka tööandjate esindajana Eesti Haiglate Liit, Eesti Kiirabi Liit ja Eesti Perearstide Selts, mille hinnangul ei ole tervishoiusektori rahastuse maht piisav. Riiklik lepitaja otsustas neljapäeval lõpetada tervishoiusektori kollektiivlepingu sõlmimiseks toimunud lepitusmenetluse leppimist saavutamata.

29
Tagid:
palgatõus, reserv, tervishoid, Eesti Haigekassa nõukogu, riik, tervishoiutöötaja, Jevgeni Ossinovski, Eesti
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega