Eesti Krediidipank jätkab tegevust praeguse nime all kuni 2017. aasta sügiseni

Coop ja Inbank ostavad Eesti Krediidipanga

188
(Uuendatud 13:45 30.01.2017)
Inbank AS ostab 25 protsenti ja Coop Eesti 59,7 protsenti Eesti Krediidipank AS-i aktsiatest, Krediidipank tegutseb oma nime all veel 2017. aasta sügiseni, mil panga nimeks saab Coop Pank

TALLINN, 30. jaanuar — Sputnik. Aktsiate ostu eesmärgiks on luua Eestis tegutsevatest pankadest selgelt eristuva strateegiaga pank koos Coop Eestiga. Uue panga nimeks saab Coop Pank, vahendas BNS Inbank AS-i teadet.

Tehing toimub kahes osas. Esimese sammuna omandab Inbank 30. jaanuaril 9,9995 protsenti Eesti Krediidipanga aktsiatest. Sellele järgnevalt omandab Coop Pank senised Inbanki sidusettevõtted Coop Finants AS ja Krediidipank Finants AS ning suurendab oma aktsiakapitali, mille tulemusena saab Inbanki osalus uues loodavas pangas olema veidi üle 25 protsenti.

Inbanki nõukogu esimehe Priit Põldoja sõnul on Inbank nii Krediidipanga kui ka Coopiga teinud seni väga head koostööd. "Eelnev toimiv partnerlus on tugev alus eduks unikaalses ühisprojektis, mis Inbanki initsiatiivil ja toel teoks saab. Meil on teadmised ja kogemus finantssektoris ja —tehnoloogias, Coop Eestil tugevad kliendisuhted sadade tuhandete eestimaalastega ja üle 350 poe kogu Eestis. Ma usun, et Krediidipank on väga hea platvorm Coopi visiooni realiseerimiseks finantssektoris," lausus Põldoja.

Coop Eesti omandas tehingu raames Krediidipanga aktsiatest 59,7 protsenti. Eesti Krediidipank jätkab tegevust praeguse nime all kuni 2017. aasta sügiseni, mil ettevõtte nimeks saab Coop Pank. Inbanki strateegia on jätkuvalt laieneda oma olemasolevate toodete ja tehnoloogiaga uutele Euroopa turgudele, mistõttu plaanib Inbank keskpikas perspektiivis tulevase Coop Panga omanikeringist väljuda.

Tehingu läbiviimiseks ja edaspidise kasvu toetamiseks otsustati Inbanki aktsionäride üldkoosolekul 11. jaanuaril 2017. aastal aktsiakapitali suurendamine 2,8 miljoni euro võrra. Pärast aktsiakapitali suurendamist on Inbanki omakapitali mahuks 13,7 miljonit eurot.

Inbank alustas pangana tegevust 2015. aasta aprillis, pakkudes teenuseid oma internetipanga ja suure partnervõrgustiku kaudu. Inbankil ja tema sidusettevõtetel on Eestis ligi 160 tuhat aktiivset kliendilepingut.

Senini kuulub Krediidipangast 59,7 protsenti Vene finantskontsernile VTB. Möödunud aasta novembris teatas VTB pressiosakond BNS-ile, et ettevõte on läbirääkimistes oma osaluse müümiseks Krediidipangas. Septembris reklassifitseeris VTB enda investeeringu Eesti Krediidipangas tütarettevõtete osakutest ümber müügiootel varaks.

Coop Panka hakkab juhtima Margus Rink

Coop Panga tegevjuhiks saab endine Hansapanga jaepanganduse juht Margus Rink.

"Coop Pank luuakse selgelt eristuva strateegiaga: me tahame pakkuda lihtsamaid pangateenuseid Coopi 600 000 kliendile ning nendega seotud väikese ja keskmise suurusega ettevõtetele, teha seda nii Coopi kauplustes kui ka interneti- ja mobiilipangas. Meie kliendipakkumine saab olema rajatud kaubanduse ja panganduse vahelisele sünergiale ja kliendikasule," ütles ta pressiteates.

Rink lisas, et Eesti Krediidipanga nime all jätkab pank tegevust tänavu sügiseni, kevade-suve jooksul tehakse ettevalmistustöö uute teenuste ja toodete pakkumiseks nii Krediidipanga praegustes kontorites, Coopi kauplustes kui ka elektroonilistes kanalites.

Coopi juhi Jaanus Vihandi sõnul on eesmärk pakkuda igapäevaseid pangateenuseid taas seal, kust suurpangad viimaste aastate jooksul lahkunud on. "Coop on Eesti suurim, ainulaadne, 80 000 klientomanikuga ja ligi 600 000 püsikliendiga ühistuline organisatsioon, mis koosneb 19 ühistust. Coopi klientomanike ja püsiklientide jaoks on oluline, et nad ei peaks elementaarsete pangateenuste saamiseks sõitma kümnete kilomeetrite kaugusele," sõnas Vihand.

Eesti Krediidipanga nõukogu esimehe Andrus Kluge sõnul võib olla õnnelik selle üle, et panga enamusosalus taas kodus on. "Senistel Eesti Krediidipanga töötajatel on võimalus panustada kasvava ja uuendusliku strateegiaga eestimaise panga arendamisse. Krediidipanga klientidele säilivad kõik tänased põhiteenused, head hoiustamisvõimalused, kuid lisaväärtusena avardub oluliselt teeninduskanalite võrk," ütles ta.

Coop Pank hakkab jaeketi kauplustes sularahateenuseid pakkuma

Krediidipanga omanikuvahetuse tulemusena sügisel tekkiva Coop Panga uue juhi sõnul hakkab pank kasutama Coopi kauplusi pangakontoritena ning kliendid saavad poodides ka sularaha välja võtta.

Rink rääkis ka, et üks oluline fookus hakkab pangal olema sularaha. Maapiirkondades on sularaha tema sõnul jätkuvalt väga suure tähtsusega. "Coopi kaupluste võrk hakkab töötama suurima sularahavõrguna," rääkis ta ja märkis, et jaeketil on üle Eesti enam kui 600 kauplust.

Rink märkis, et enne panga kujundamist Coop Pangaks sügisel plaanib firma värvata juurde ka uusi inimesi, nii klienditeenindajaid kui ka spetsialiste ja juhte.

Eesti Krediidipank on Eesti vanimaid kommertspanku, mis on tegutsenud sama nime all alates Eesti taasiseseisvumisest peale. Pank asutati endise keskpanga presidendi Rein Otsasoni ja Eesti ettevõtjate poolt.

Ülemöödunud aastal teenis Krediiidpank 1,8 miljonit eurot kasumit. Panga klientide hoiused kasvasid pea 29 protsenti ja jõudsid 267 miljoni euroni. Bilansimaht jõudis enam kui 305 miljoni euroni, kasvades peaaegu 50 miljonit eurot. Laenude maht kasvas 2015. aastal 2 miljoni euro võrra ja jõudis ligi 153 miljoni euroni.

188
Tagid:
aktsiad, tehing, ost, Inbank, Coop Pank, Eesti Krediidipank, Eesti
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega