Keskerakondlane Olga Ivanova andis vastuse EKRE fraktsiooni esimehele Martin Helmele, kes kritiseeris mõtet omistada halli passi omanikele lihtsustatud korras kodakondsus

Ivanova Martin Helmele: Eesti on ammuilma minu kodumaa

162
(Uuendatud 15:52 28.01.2017)
Keskerakondlane Olga Ivanova andis vastuse EKRE fraktsiooni esimehele Martin Helmele, kes kritiseeris mõtet omistada halli passi omanikele lihtsustatud korras kodakondsus

TALLINN, 28. jaanuar — Sputnik. Martin Helme arvates tähendab keskerakondlaste ettepanek anda kodakondsus halli passi omanikele, kes on elanud Eestis 25 aastat, „anda sundkorras kodakondsus okupantidele ja koloniseerijatele, kes on näidanud oma suhtumist Eestisse ja eestlastesse sellega, et ei ole 25 aasta jooksul suvatsenud eesti keelt selgeks õppida".

Оlga Ivanova

Eesti kodakonduse nullvariandi ümber puhkenud poleemika valguses ning eriti seoses Martin Helme väidetega, et „meie riik tahetakse anda venelaste kätte" tahaks vastata lühidalt — Eesti on ammuilma minu kodumaa niisamuti, nagu sinu oma, Martin!

Meeldigu see kellelegi või mitte, kuid fakt jääb faktiks — siinsed venekeelsed on samasugused täieõiguslikud elanikud ja oma riigi kodanikud, nagu Martin Helme või keegi teine. Mina ise olen Eestis sündinud, mu vanemad on Eestis sündinud, mu isa töötas ligi 40 aastat kaevanduses, olles Eestile igati kasulik töömees, pärast Eesti iseseisvuse taastamist on nad käinud vaid mõned korrad Venemaal ning viimase aastakümne jooksul pole käinud seal kordagi.

Mina olen naturalisatsiooni korras kodanik, 9. klassis sooritasin eksamid ja taotlesin endale kodakondsuse. Minu vanematel, vaatamata kogu nende lojaalsusele ja seaduskuulekusele oma riigi suhtes, ei ole seniajani mitmeid õigusi — nad ei saa parlamendivalimistel hääletada ega saa vabalt valida EL-i riiki, kus võiks end tööle vormistada, ja nad on oma riigi silmis tulnukad.
Nüüd küsimus — kellele see on kasulik? Olen täiesti nõus Yana Toomiga, et kui anda kõigile halli passi omanikele kodakondsus, siis kajastub see tõsiselt riigi poliitilises olukorras, seda korraga mitmel põhjusel.

Peaminister Jüri Ratas lükkas tagasi tema kodakondsuse teemal tehtud ettepaneku suhtes vallandunud kriitika
© Sputnik / Алексей Витвицкий

Esiteks, kerkib küsimus, kellega eesti valijat hirmutada ja „Kremli käena" häbimärgistada? (EKRE kaotab oma poliitilise pinnase.) Teiseks, millega sel juhul põhjendada tohutuid investeeringuid liitlaste väekontingendile sõjaväebaaside ehitamiseks, kui langeb ära oht sattuda jagama „Krimmi saatust"? (Valimiskampaaniate lemmikteema reformierakondlaste jaoks.) 

Ja lõpuks, kolmandaks, kes hakkab töötama kaevandustes, bussi- ja trammijuhtidena, kes hakkab asfalti paigaldama ja tänavaid pühkima või on müüjaks Zara kauplustes, kui tohutu hulk inimesi saab koos kodakondsusega võimaluse riigist minema sõita ja teenida Euroopas hoopis paremat palka.

Neid ameteid ei toonud ma näiteks mitte sellepärast, nagu oleks nendega midagi viltu, vaid üksnes sellepärast, et nii häbiväärselt kui see ka riigi suhtes ei kõlaks, arvavad siin ju paljud, et just nendes ametites töötab eranditult hallipassirahvas.

Aga see ei ole kaugeltki nii. Ka korralikud, haritud, mõtlevad inimesed ei suuda Martin Helme väga paljude Eesti elanike jaoks „kosmilisi" seisukohti jagada. Sest paljud — olgu siis naturalisatsiooni korras kodanikud või kodakondsusetud — on suutnud vallutada mitu korda suuremaid kõrgusi kui mainitud rahvasaadik.

On, näiteks, rajanud oma äri, andnud inimestele tööd, maksavad makse, mille arvelt, muide, saadikudki palka saavad. Või on suutnud end teostada pedagoogikas, andes seeläbi oma panuse meie ühisesse hüvelisse tulevikku, või tegelevad heategevusega ja mõtlevad iga päev oma isikliku kasu asemel neile, kes vajavad abi.

Ja selliseid näiteid võib tuua tohutul hulgal, kuna venekeelsed eestimaalased on juba ammu edukad, ettevõtlikud ja täieõiguslikud Eesti kodanikud.

Kogu Euroopa on juba pikemat aega silmitsi väga tõsise murega — selleks on rahvastiku arvukuse vähenemine. Paljuski just sellest on saanud alguse immigratsioonikriis. Kuid kõik mõistlikud riigid on ammu aru saanud, et inimkapital on tänapäeval väga suure väärtusega. Jääb vaid loota, et meie riik pigem varem kui hiljem mõistab, kuivõrd tähtis on see, et kõik tema elanikud tunneksid ennast võrdväärsetena.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

162
Tagid:
hall pass, vastus, nullvariant, kriitika, kodakondsus, EKRE, Keskerakond, Olga Ivanova, Martin Helme, Eesti
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega