Peaminister Jüri Ratas lükkas tagasi tema kodakondsuse teemal tehtud ettepaneku suhtes vallandunud kriitika

Ratas: minu ettepanek ei tähenda kodakondsuse nullvarianti

73
(Uuendatud 14:31 25.01.2017)
Peaminister Jüri Ratas lükkas tagasi tema kodakondsuse teemal tehtud ettepaneku suhtes vallandunud kriitika, kinnitades, et see ei tähenda kodakondsuse andmise nullvarianti

TALLINN, 25. jaanuar — Sputnik. Ratase sõnul praegused kodakondsuseta Eesti alalised elanikud peavad Eesti kodakondsuse saamisel ikkagi täitma kodakondsusseaduses sätestatud lojaalsusnõuet. "Kindlasti pole ma öelnud, et tegu on nullvariandidga," ütles Ratas riigikogu infotunnis. "Lähtun kodakondsusseaduse kuuendast paragrahvist ning ei sea ühtegi selle alapunkti kahtluse alla," rõhutas peaminister.

Kodakondsusseaduse kohaselt peab välismaalane, kes soovib saada Eesti kodakondsust, olema vähemalt 15-aastane, omama pikaajalise elaniku elamisluba või alalist elamisõigust, omama registreeritud elukohta Eestis ning muude peamiselt paiksusnõuete kõrval ka olema lojaalne Eesti riigile ning andma vande olla ustav Eesti põhiseaduslikule korrale.

Peaminister ja Keskerakonna juht Jüri Ratas ütles Radio Svobodale antud intervjuus, et järgmistel riigikogu valimistel saab tema partei üheks peamiseks programmiliseks punktiks kodakondsuse andmine kõigile Eestis vähemalt 25 aastat ehk enne 1991. aastat elanud inimestele. Ratase ütlus kodakonduspoliitikast sai julma kriitika osaliseks, kirjutas Eesti Sputnik eile.

Ratas rõhutas kolmapäeval riigikogus, et Keskerakond ei toetaks kodakondsuse nullvarianti, kui sellise ettepanekuga tuleks välja mõni teine erakond. Peaminister põhjendas oma ettepanekut ühiskonna sidususe suurendamise vajadusega.

Samuti leidis Ratas oma idee ajastusest rääkides, et sellest on parem rääkida kaks aastat enne riigikogu valimisi kui vahetult enne valimisi.

Raimond Kaljulaid: kõigepealt see ei ole nullvariant

Põhja-Tallinna vanem ja Keskerakonna juhatuse liige Raimond Kaljulaid tunnustab peaminister Jüri Ratast ettepaneku eest anda kodakondsus inimestele, kes on elanud Eestis üle 25 aasta.

Kaljulaidi sõnul tuleb peaministrit tunnustada julguse eest puudutada küsimust, mis tekitab Eesti ühiskonnas vastakaid tundeid ning annab Reformierakonnale võimaluse uut valitsust rünnata.

„Kõigepealt see ei ole nullvariant. Jutt on inimestest, kes on vähemalt veerand sajandit Eestis elanud, kõrvuti kõigi teistega tööd teinud, siinsesse ühiskonda panustanud ja makse maksnud. Teiseks on selge, et kodakonduse küsimus pole selle valitsuse, vaid järgmiste Riigikogu valimiste küsimus," kirjutas Kaljulaid oma kodulehel.

Kaljulaidi hinnangul ei kannata Reformierakonna rünnak Ratase suunal kriitikat. „Pean märkimisväärseks, et Reformierakond on valmis avasüli Eestisse vastu võtma teadmata taustaga süürlasi, kuid Eestis kauem kui veerand sajandit elanud inimesi ei ole nende arvates meile vaja. Kaua võib sildistada kremlimeelseks iga ettepanekut, mis erineb enda kinnisideedest, olgu siis maksunduse või mistahes muus valdkonnas?" küsis Kaljulaid.

Põhja-Tallinna vanema arvates on samuti märkimisväärne, et Reformierakonna positsiooni selles olulises küsimuses sõnastas Kristen Michal, vaatamata sellele, et hiljuti toimus erakonnas üldkogu, kus valiti uus esimees ja juhatus.

„Reformierakonnal on olnud 17 aastat aega probleem lahendada. Kui kellelgi on parem plaan, kuidas lahendada olukord, et suur osa Eestis elavatest inimestest ei ole ühegi riigi kodanikud, siis pangu see lauale, et selle üle saaks arutada," kirjutas Kaljulaid. „Niisama vastu olemisest on vähe. Mina pean peaministri pakutud lahendust anda kodakondsus nendele inimestele, kes on Eestis 25 aastat elanud, täiesti mõistlikuks," lisas Kaljulaid.

Kaljulaidi sõnul oli ühiskonna ettevaatlikkus kodakondsuse küsimuses täiesti põhjendatud 25 aastat tagasi, kui Eesti oli alles iseseisvunud. „Nüüd on teine olukord. Kuigi kahe väga erineva rahvuse koos elamine ühes riigis on keeruline, siis oleme enamasti saanud hakkama. Kui just välja jätta 2007. aasta kriis ning sellega kaasnenud rahutused, milles vähemalt pool süüst lasub Reformierakonnal endal ja Andrus Ansipi valitsusel. Reformierakond on hävitanud väga paljude inimeste usu oma riiki. Keskerakond peab selle taastama," ütles Kaljulaid.

73
Tagid:
kodakondsusseadus, nullvariant, poliitika, kriitika, kodakondsus, Keskerakond, Jüri Ratas, Eesti
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega