RAKE uuring soovitab edendada hobumajanduses ettevõtlikkust

Hobumajanduse edendamiseks tuleks propageerida hobuturismi

42
(Uuendatud 13:09 25.01.2017)
Tartu ülikoolis valminud uuringust selgub, et hobumajanduse edendamiseks tuleks rohkem toetada hobuste aretust ja kasvatust ning propageerida hobuturismi

TALLINN, 25. jaanuar — Sputnik. Üldisemate soovitustena soovitab Tartu ülikooli rakendusuuringute keskuse (RAKE) uuring edendada hobumajanduses ettevõtlikkust ning korraldada hobuste omanikele suunatud koolitusi ja teavituskampaaniaid. Lisaks tuleks suurendada koostööd hobustega seotud haridusprogrammides, selgub uuringust.

Novembris 2015 oli Eestis registreeritud 10 376 hobust, rääkis uuringu läbi viinud RAKE esindaja Imbi Kaunismaa uuringu tutvustusel. Uuringu tulemusena soovitab RAKE, et hobumajanduse olukorda tuleb järjepidevalt, perioodiliselt ning ühtse metoodikaga hinnata.

Perioodiliste uuringute läbi viimiseks tuleb hobumajanduse kohta koguda andmeid süsteemselt ning parandada andmete kvaliteeti. Selle saavutamiseks on vaja aga sõlmida kokkulepe hobustega seotud andmete kogumiseks.

Uuring soovitab ka propageerida ratsasporti kui kõige suuremat ja kõige süsteemsemalt arendatavat hobumajanduse valdkonda ning toetada ratsasportlasi. Toetada tuleks uuringu koostajate hinnangul ka hobuste aretust ja kasvatust.

Samuti tuleks uuringu hinnangul toetada ja propageerida hobustega seotud huviharidust ning võimaldada hipoteraapiat kõikidele abivajajatele ning koolitada selleks terapeute. Propageerida tuleks ka hobuturismi, märgib uuring.

Kaunismaa rääkis, et kokku tehti hobumajanduses tunamullu 45,9 miljoni euro eest kulutusi. Kõige suuremad ja kulumahukamad hobumajanduse valdkonnad on ratsasport ning hobuste aretus ja kasvatus.

Võistlushobuste kulumaht oli kokku 21,9 miljonit eurot, seejuures oli kulu võistlevatele hobustele 17,7 miljonit eurot ehk 13 400 eurot hobuse kohta, mittevõistlevatel hobustel aga 4,2 miljonit eurot ehk 2100 eurot hobuse kohta.

Ratsaspordi vallas tehti 2015. aastal üle 13 000 rahvusliku võistlusstardi ja üle 1000 rahvusvahelise võitlusstardi. Kokku oli starte pea 2500 võrra enam kui 2014. aastal. Augustis 2016 oli erinevate litsentsikategooriate põhjal registreeritud 1692 ratsasportlast.

Hobuste kasvatuse ja aretusega tegeleb Eestis kuus aretusühingut, rääkis Kaunismaa. Mahu poolest suurim on Eesti Sporthobuste Kasvatajate Selts, millel oli 5619 hobust ning Eesti Hobusekasvatajate Selts 4057 hobusega.

Aretushobuste kulumaht oli mullu 20,7 miljonit eurot. Seejuures oli sporthobuste kasvatajate seltsi kulumaht 9,5 miljonit eurot ehk 9100 eurot hobuse kohta, hobusekasvatajate seltsil aga 11,2 miljonit eurot.

Lisaks nendele tegutsevad Eestis ka muud hobumajanduse valdkonnad. See kategooria hõlmab peamiselt töö tegemisega seotud hobuseid näiteks põllumajanduses, metsanduses, politseis ja sõjanduses, ent ka hobuturismis, hobuseteraapias ning ratsutamiskoolides rakendatud hobuseid.

Muudes valdkondades peale võistlusspordi ja aretuse olid kulud 2015. aastal 3,4 miljonit eurot 3991 hobusele ehk keskmine kulu hobuse kohta oli 840 eurot.

RAKE uuringu eesmärk oli kaardistada hobumajandus ning anda ülevaade sektori hetkeolukorrast. Hobumajandust analüüsis keskus läbi kolme rühma: ratsasport, aretus ja kasvatus ning muud hobustega seotud valdkonnad.

Uuringu raames analüüsis RAKE kvantitatiivseid andmeid, korraldas ratsasportlaste ning aretus- ja kasvatusühingute seas küsitlusi ning korraldas intervjuusid ja fookusgrupiintervjuusid.

42
Tagid:
aretus, koolitus, ettevõtlikkus, hobumajandus, uuring, RAKE, , Eesti