Foto on illustratiivne

Riigikaitsekomisjonis tekitasid relvaseaduse muudatused elavat arutelu

87
Riigikaitsekomisjon sai täna ülevaate eelnõust, millega muudetakse Euroopa Liidu direktiivi relvade omandamise ja valduse kontrolli kohta

TALLINN, 23. jaanuar — Sputnik. Samuti tutvuti siseministeeriumis ja kaitseministeeriumis ettevalmistamisel oleva relvaseaduse muudatustega. Pikema arutelu tekitas küsimus relvaloa eksami sooritamisest tõlgi abil, teatas Riigikogu pressiteenistus.

Riigikaitsekomisjoni esimehe Hannes Hanso sõnul peab kaasaegses riigis kõik relvi puudutav olema võimalikult täpselt ja korrektselt reguleeritud. „See on valdkond, kus on keerulised valikukohad võimalikult suure vabaduse ning kontrolli- ja reguleerimisvõimekuse vahel."

„Riigi ja kodanike seisukohalt on oluline mõista, et relvad aitavad samaaegselt nii tagada meie julgeolekut, kuid võivad ka ohustada meie julgeolekut," ütles Hanso. „See, kelle käes ja mis tingimustel on relvad, milline on ligipääs relvadele ja mis tingimustel see ligipääs antakse, on väga sisulised küsimused." Hanso sõnul saab edasine debatt komisjonis olema tõsine, samas on palju ka emotsionaalseid argumente.

Komisjonile selgitati, et varasema kavaga võrreldes on eelnõus loobutud mõnedest välismaalastele kavandatud relvaloa andmise piirangutest, sealhulgas eesti keeles relvaeksami sooritamise nõudest. Põhjenduseks toodi muukeelsete relvaloa taotlejate arvukus. Võõrkeeles eksami tegemisel peab loa taotleja kinni maksma tõlgi teenuse hinna.

Komisjoni aseesimehe Mart Helme sõnul ei ole keelenõude muudatusest loobumine pädev. „Eesti keel on riigikeel ja ametkondlikuks asjaajamiseks on samuti eesti keele," ütles Helme. Tema sõnul on kurb kui nii kergekäeliselt loobutakse eesti keele kaitsmisest.

Komisjoni liige Johannes Kert kritiseeris plaani loobuda eestikeelsest relvaeksamist, millega võetakse inimestel ära täiendav motivatsioon keelt omandada. Ta rõhutas, et keeleoskus on ka ohutustehnika küsimus, näiteks lasketiiru korraldustest või politseiniku käskudest arusaamisel. Temaga nõustus komisjoni liige Madis Milling.

Komisjoni liikme Oudekki Loone sõnul on keelenõude kaotamine pragmaatiline. Ta peab keelenõuet mõttetuks tõkkeks, mis võib takistada näiteks Kaitseliiduga liitumist või spordivõistlustel osalemist. „Mida rohkem austame teiste inimeste emakeelt, seda enam austavad nemad eesti keelt," ütles ta.

Olulise muudatusena peavad hakkama relvaloa saamiseks eksamit tegema Eesti kodanikega samadel alustel Eestis elavad välismaalased, kellel oma koduriigis on juba relvaluba olemas.

Kehtima jääb põhimõte, et relvaluba saab taotleda alalise elamisloaga elanik või Eesti kodanik, kes täidab relvaseaduses kehtestatud nõuded.

Eelnõus on loetletud konkreetsed karistusseadustiku sätted, mille korral on õigus relvaloa andmisest keelduda. Näiteks saab edaspidi relvaloa andmisest keelduda tulirelva ja laskemoonaga seotud kuritegude ning riigivastaste kuritegude eest karistatud isikutele. Samuti on võimalik relvaloa andmisest edaspidi keelduda julgeoleku kaalutlustel. Komisjoni liige Johannes Kert tegi ettepaneku, et relvaloast peaksid kindlasti ilma jääma ka roolijoodikud.

Kui varem oli kavatsus piirata eelnõuga enese või vara kaitseks omatavate relvade arvu üheni, siis eelnõuga on soov kohaldada tavalisest karmimaid kollektsioneerimiseks mõeldud sätteid alates enam kui kaheksa relva omamisest. Samas piiratakse sporttulirelvade puhul omatavate padrunite koguhulka 5000ni, võrrelduna praeguse 1000 padruniga iga relva kohta.

Eelnõu jõuab Riigikogu menetlusse eeldatavasti veebruaris.

87
Tagid:
eelnõu, seadus, relv, kaitseministeerium, siseministeerium, Riigikogu, Oudekki Loone, Johannes Kert, Mart Helme, Hannes Hanso
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega