Reformierakond valib omale uue esimehe, kandidaatideks on Hanno Pevkur ja Kristen Michal

Reformierakonna sisevalimised on läinud piinlikuks

65
(Uuendatud 15:52 07.01.2017)
Reformierakondlasest riigikogu liikme Jürgen Ligi sõnul on laupäeval toimuvad sisevalimised piinlikuks muutunud.

TALLINN, 7. jaanuar — Sputnik. Täna valib Reformierakond omale uue esimehe. Kandidaatideks on Hanno Pevkur ja Kristen Michal.

"Reformierakonna sisevalimised on läinud nii piinlikuks, et minu sõnum tänasele kongressile on ainult: "Sõbrad, kui tahame olla kutsutud ajama suurt avalikku asja, ei saa meie suured avalikud sõnavõtud olla väikesed ja siseasjade kohta!" Punkt," kirjutas Ligi Facebookis.

"Ma ei tunne enam sõber Hannot [Reformierakonna esimeheks pürgivat Hanno Pevkurit] ära — ta teeb kõik vastupidi ja lisaks kurdab, et tema asemel otsustab nõiduslik tagatuba," kirjutas Ligi. "Me oleme olnud koos eestoas, mõlemad ministrid ja aseesimehed, aga mina olen saanud nii arvamust avaldada kui otsustada alati."

"Kuulatud saamiseks tuleb lihtsalt rääkida ja ammu enne seda tunda huvi. Eriti suurte avalike asjade vastu, sest kutsutud ja seatud saavad poliitikud nende, mitte sisevalimiste tarvis," selgitas Ligi enda postituses.

Reformierakonna naisliikmed ei ole Pevkuri toetamise osas üksmeelel

Vastuseks Reformierakonna kümne naisliikme reedesele avaldusele, mille järgi eelistavad naisliikmed partei eesotsas näha Hanno Pevkurit, saatis 14 partei teist naisliiget omakorda vastulause, milles taunitakse üldistavate seisukohtade avaldamist meedias.

Vastulause autorid ei pea õigustatuks meedias ilmunud üldistavaid väljaütlemisi nagu "terve meie piirkond toetab", "naised toetavad", "erakonna vägevad toetavad" või muud seesugust, sest nende ühiste nimetajate all võib olla ka liikmeid, kes soovivad toetada teist kandidaati. Üldistavat käsitlust kritiseerivad naisliikmed leiavad, et selliste väljaütlemiste kaudu kellegi enesetunde või otsustuse survestamine ei ole soliidne.

"Tahame poliitikasse rohkem selgust, otsekohesust ja otsustavust. Kogu maailmas on inimesed viimasel ajal andnud signaali, et poliitikutelt oodatakse selgemat juttu, mis oleks konkreetne ja vähem looritatud ümmarguste sõnadega. Vastasel juhul võidab ühel või teisel moel vaid näiline demokraatia," seisab vastuavalduses.

"Reformierakonna ülesanne on selgitada kõigile Eestimaal elavatele inimestele, miks just meie erakonna liberaalne, parempoolne maailmavaade on Eestile parim. Seda saame teha koos oma enam kui 12400 liikme, sealhulgas rahvalt mandaadi saanud rahvaesindajate ja erakonna juhiga," seisab pöördumises.

"Erakond on üks tervik — mehed, naised, noored ja vanad. Seda tuleb hoida nagu pere ja isegi kandideerides ei tohi teha samme, mis võivad kedagi haavata. Kampaania oma erakonna sees olgu enda visioonide selgitamiseks, mitte vastaskandidaadi mustamiseks. Väärikas kampaania teeb au selle tegijale," seisab selgituseks kirjutatud pöördumises. "Nagu öeldakse — võitku parim mees, kes on selge visiooni, kindla sõna ja tugeva selgrooga. Igaüks saab ise otsustada, kes on täna parim erakonna juhi kohale."

Selgitusele kirjutasid alla Yoko Alender, Hele Everaus, Eve Kivi, Katrin Karisma-Krumm, Õnne Pillak, Heidy Purga, Meeli Pärna, Ülle Rajasalu, Laine Randjärv, Heli Suvi, Tiia Teppan, Vilja Toomast, Terje Trei ja Kairi Uustulnd.

Reformierakonna Noortekogu juhtliikmed toetavad Michalit

Reformierakonna Noortekogu juhtliikmed toetasid oma reedeses avalduses erakonna uue juhina Kristen Michalit.

"Laupäeval tuleb erakonnaliikmetel teha valik kahe tubli kandidaadi vahel, kuid Reformierakonna tulevikku vaadates on tänases olukorras ainuõige valik erakonna esimeheks Kristen Michal. Toetame Kristenit eeskätt tema juhtimisvõimekuse ja erakonna arendamise kogemuse tõttu," seisab pöördumises.

Allakirjutanud meenutavad, et Michal on andnud olulise panuse Reformierakonna praegusele edule, sealhulgas ka valimisvõitudele.

"Kristen on aidanud üles ehitada Reformierakonda. Hetkel juhib ta erakonna kõige suuremat piirkonda Tallinnat, kus on saavutanud märkimisväärset edu. Pärast haldusreformi on vaja erakonna organisatsioon viia järgmisele tasemele ning usume, et Kristeni kogemus organisatsiooni ehitamisel aitab seda kõige paremini saavutada," seisab pöördumises.

Avaldusele on alla kirjutanud Reformierakonna Noortekogu esimees Erkki Keldo, Reformierakonna Tallinna noorteklubi juht/Noortekogu juhatuse liige Sander Andla, Reformierakonna Noortekogu juhatuse liige Anett Numa, Reformierakonna Noortekogu juhatuse liige Else Källo, Reformierakonna Noortekogu juhatuse liige Karel Veema, Reformierakonna Ida-Virumaa noorte juht Sigrid Sikk, Reformierakonna Tartu noorteklubi juht Triinu Trahv, Reformierakonna Tallinna noorteklubi juhatuse liige Robert Sandberg ning Katarina-Elisabeth Saage, kes on Reformierakonna Tartu noorteklubi juhatuse liige.

65
Tagid:
sisevalimised, piinlik, juht, valimised, Reformierakond, Hanno Pevkur, Kristen Michal, Jürgen Ligi, Eesti
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega