Vjatšeslav Leedole kuuluv Väinamere Liinid OÜ leiab, et riigi otsus arestida Leedole kuuluv parvlaev St.Ola on põhjendamatu jõudemonstratsioon ja riik on Leedole hoopis ise võlgu

Väinamere Liinid: parvlaeva arestimine on riigi põhjendamatu jõudemonstratsioon

44
(Uuendatud 08:21 07.01.2017)
Vjatšeslav Leedole kuuluv Väinamere Liinid OÜ leiab, et riigi otsus arestida Leedole kuuluv parvlaev St.Ola on põhjendamatu jõudemonstratsioon ja riik on Leedole hoopis ise võlgu.

TALLINN, 6. jaanuar — Sputnik. Väinamere Liinid OÜ kinnitusel on AS Saarte Liinid tegevus arusaamatu ja põhjendamatu, sest riigifirma jättis tasumata sadamateenuse osutamise lepingust tulenevad Väinamere Liinide nõuded ning tagatipuks lasi arestida teisele äriühingule kuuluva vara, teatab Väinamere Liinid OÜ pressiteate vahendusel.

"Möödunud aasta viimastel päevadel rahuldas Pärnu maakohus riigi äriühingu AS-i Saarte Liinid taotluse arestida parvlaev St.Ola. Kuna St.Ola riigile liiniveoteenust sel hetkel enam ei osutanud, oli tegemist igati sobiva parvlaevaga, mida jõudemonstratsiooniks ohverdada, sealjuures hoolikalt jälgides, et manööver kuidagi ei takistaks riigi parvlaevateenuse osutamist mandri ja suursaarte vahel," seisab teates.

Saarte Liinide väidetav nõue on Väinamere Liinid OÜ, mitte parvlaeva omanikfirma OÜ St.Ola Maritime vastu.

"Sellise käiguga piiratakse alusetult OÜ St.Ola Maritime ettevõtlusvabadust ja majandustegevust ning sellisest tegevusest tulenevad kulud nagu näiteks laeva ülalpidamine ning võimalikud kahjud jäävad ilmselt Saarte Liinide kanda," väidab ettevõte. "Saarte Liinide poolt kohtule esitatud avaldus pöörata oma nõuded väidetava võlgniku asemel hoopis teise äriühingu vastu ning taotleda vara arestimist ettevõttelt, kes ei ole võlgnik, on pahatahtlik."

Samuti toob Väinamere Liinid välja, et riigiettevõtte mõtlematust käitumisest annab tunnistust ka asjaolu, et laeva arestimine on võimalik üksnes merivõla katteks, kuid Saarte Liinid on merivõla hulka arvestanud ka sellised tasud, mis ei ole tegelikult merivõlg ning mis ei ole kuidagi seotud konkreetse laevaga ja teenindatud parvlaevaliiniga. Nii näiteks ei ole parvlaev St.Ola teenindanud Ruhnu liini ja Triigi-Sõru liini, kuigi Saarte Liinid tahavad seda parvlaevale St.Ola süüks panna.

Riigiettevõte ei ole oma kohustusi täitnud

Väinamere Liinid OÜ teatab, et riigiettevõte jätab Väinamere Liinide võlgnevustest rääkides kogu tõe välja ütlemata. "Nimelt esitas Väinamere Liinid möödunud aastal nõudeavaldused Saarte Liinide vastu, kuna sadamaid haldav ettevõte jättis täitmata sadamateenuste osutamise lepingust tulenevad kohustused. Sellega tekitati Väinamere Liinidele olulist kahju," seisab teates.

Ettevõte toob välja, et Saarte Liinid ei ole võlgnevusi tasunud ning seetõttu on Väinamere Liinid vastastikused nõuded tasaarvestanud ning igasugune varade arestimine on toimunud põhjendamatult ja pahatahtlikult.

Lisaks omavahelistele läbirääkimistele sõlmisid Väinamere Liinid ja Saarte Liinid oktoobris 2016 kokkuleppe, et lahendavad erimeelsused läbirääkimiste teel hiljemalt 14. veebruariks 2017.

Kokkuleppes kinnitas Saarte Liinid, et hoidub kuni selle kuupäevani laevade arestimisest või muudest sarnastest meetmetest. "Leppest nähtus tahe teha koostööd ja vältida kohtumenetlusi, kuid Saarte Liinid käitus paraku pahatahtlikult ning rikkus sõlmitud kokkulepet," teatab Väinamere Liinid.

Riik viivitab maksetega

"Märkimisväärne on asjaolu, et AS Saarte Liinid on sajaprotsendiliselt riigile kuuluv äriühing, mille aktsiad kuuluvad majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile (MKM). Ka MKM ei ole täitnud varasema operaatori Väinamere Liinid OÜ-ga sõlmitud suursaarte sõitjateveo avaliku teenindamise lepingut ning viivitab alusetult ettenähtud ühistransporditoetuse maksmisega," seisab teates.

Ettevõte teatab, et kuigi väljamakse tähtaeg oli juba 20. oktoobril 2016, ei ole tänaseni Väinamere Liinide ees 296 570 euro suurust kohustust täidetud, ning seda ületanud päevade eest lisanduvad põhisummale juba täiendavalt viivised. Riigipoolne maksetega viivitamine häirib aga paratamatult Väinamere Liinide majandustegevust.

"Väinamere Liinid on sõnapidaja ja kui on esinenud võlgnevusi koostööpartnerite ees, on need ka tasutud. Ettevõte täidab võetud kohustusi ka edaspidi, kaasates vajadusel täiendavaid investeeringuid. Koostöö osas võib siinkohal välja tuua ettevõtte kütusetarnijaid, kes on konstruktiivsed koostööpartnerid ja kes oskavad ka dialoogi pidada. Leiame kokkuleppe ka Saarte Liinidega, kuigi poolte tahe ja ka kokkulepe oli lahendada erimeelsused kohtuväliselt," teatab Vänamere Liinid OÜ.

Kindlasti ei kavatse Väinamere Liinid käituda viisil, nagu tehti ebaseaduslikku riigiabi saanud riikliku lennuettevõtte pankroti korral, kus ettevõtte töötajate ja koostööpartnerite nõuded jäeti rahuldamata ning alustati „puhtalt lehelt" teenuse osutamist uue lennuettevõttega, lisab ettevõte.

Riigi sadamaid haldaval AS-il Saarte Liinid on Vjatšeslav Leedo ettevõtetelt Saaremaa Laevakompanii ja Väinemere Liinid jäänud sadamatasudena saamata ligikaudu miljon eurot, vahendas Eesti Sputnik teisipäeval.

"Suurusjärk on miljon. Tingitud on see sellest, et sadamatasud on tasumata," ütles Saarte Liinide juhatuse liige Jaanus Tamkivi ettevõtte esiatud võlanõude kohta BNS-ile.

"Leping on olemas, lepingu järgi on ju töötatud 10 aastat. Need võlgnevused on ausalt öeldes olnud kroonilised," rääkis ta. Varasemalt on peale suuremaid vaidlusi rahad Tamkivi sõnul jälle pisut liikuma hakanud. "Aga nüüd on kinni, viimane lõpp on täiesti kinni, siis ei ole meile enam midagi tulnud sadamateenuse pakkumise eest," sõnas ta.

"Üht-teist on makstud, aga suurtes sadamates, mis puudutab Rohuküla, Heltermaa, Kuivastu, Virtsu sadamaid, on viimane kolm-neli kuud kindlasti tasumata," rääkis Tamkivi. Hagi tagamiseks on kohus teinud Tamkivi sõnul ka määruse ettevõttele kuuluva parvlaeva St. Ola arestimiseks.

Tamkivi avaldas lootust, et ehk suudetakse vaidlused sadamatasude osas veel ka mõistlikult ära lahendada. "Ma ikkagi loodan, et need asjad lahenevad ära mõistlikult. Kuigi see mõistliku lahendamise aeg on juba mööda läinud. Kui me oleme jõudnud juba arestimiste juurde, siis see mõistlik vaidlus on ilmselt juba läbi," sõnas ta.

44
Tagid:
võlg, sadamatasud, kohustus, riigiettevõte, arest, OÜ St.Ola Maritime, St.Ola, Väinamere Liinid OÜ, AS Saarte Liinid, MKM, Vjatšeslav Leedo, Eesti
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega