Süstlad, illustratiivne foto

Paldiski maanteel ei avata süstlavahetuspunkti

41
(Uuendatud 13:05 22.12.2016)
Kuigi halduskohus leidis, et narkomaanide süstlavahetuspunkt ei ohustaks Paldiski maanteel kedagi ja oleks avalikes huvides, seda sinna ei tule, sest Tervise Arengu Instituut pole nõus süstlavahetusteenust selles asukohas rahastama.

TALLINN, 22. detsember — Sputnik. Tervise Arengu Instituudi (TAI) keeldumine tähendab, et Paldiski maanteele kolib asendusravi ja erinevad nõustamisteenused ning Põhja-Tallinn jääb järgmise aasta alguses teadmata ajaks ilma statsionaarse süstlavahetuspunktita, ütles Põhja-Tallinna vanem Raimond Kaljulaid pressiesindaja vahendusel. "Tegemist on kehva otsusega, arvestades, et tegemist on küllalt tõsise uimastiprobleemiga linnaosaga," ütles Kaljulaid.

Süstlavahetuspunkt Tallinnas
© Sputnik / Вадим Анцупов

Halduskohtu otsuse kohaselt oli linna korraldus Paldiski maanteele süstlavahetuspunkti loomise kohta õiguspärane. Kohus märkis, et süstlavahetuspunkt ohustaks selle vahetus läheduses elavate inimeste tervist ja et linn langetas otsuse avalikes huvides. Kohus ei pidanud asjakohaseks ka süstlavahetuspunkti vastaste väiteid nagu oleks Erika tänaval tegutsenud süstlavahetuspunkti sulgemine seotud Arsenali keskuse ärihuvidega. 

Kaljulaidi sõnul ei ole suvine poleemika linnaosa juhtide ja Pelgulinna elanike vahelisi suhteid kahjustanud.

"Üks Reformierakonna esindaja on käitunud inetult, avalikkust eksitanud, esinenud kohaliku kogukonna eestkõnelejana, kuid oma poliitilist kuuluvust ja huve pole ära toonud. Linnaosal on Pelgulinna kogukonnaga väga head vastastikused suhted. Linnaosa üks prioriteete järgmisel aastal on Pelgulinna esindusväljaku rajamine, mille kujundame tihedas koostöös kohaliku kogukonnaga," ütles Kaljulaid.

Elanikud ei taha kodu lähedale süstlavahetuspunkti

Pelgulinna elanikud edastasid Põhja-Tallinna linnaosavanemale Raimond Kaljulaiule üle 1430 allkirjaga petitsiooni, milles nõuti sisulist alternatiivi Põhja-Tallinna süstlavahetuspunktile. Petitsiooni algatajad ei nõustunud süstlavahetuspunkti kolimisega Paldiski maanteele ei ajutiselt ega püsivalt, kirjutas ERR suvel.

"Me ei kahtle süstlavahetusteenuse või metadoonravi vajalikkuses, kuid Erika tänava kogemus näitab väga selgelt, et süstlavahetuspunkti rajamine keset elurajooni ei ole toimiv lahendus," selgitas eeskõneleja Marko Vaik.

Pelgulinna elanike hinnangul on vaja otsida lahendusi, kus ja kuidas abistada narkomaane viisil, et see ei mõjutaks olulisel määral inimeste turvalisust ja kodurahu.

Tallinnas tegutsevat kolme süstlavahetuspunkti külastati eelmisel aastal kokku ligi 30 000 korral ning need jagasid välja ligi 800 000 süstalt, selgub TAI avaldatud uuringust, kirjutas Sputnik Eesti varem.

Tallinnas peaks olema kümme süstlavahetuspunkti

TAI tellitud uuringu kokkuvõttes soovitatakse Tallinnas juba tegutsevale kolmele süstlavahetuspunktile lisaks rajada veel kuus või seitse sarnast keskust.

Kahjude vähendamise keskusi ehk elanikkonna seas tuntud ka kui süstlavahetuspunkte oli Eestis oktoobri keskpaiga seisuga 14, millest kolm asub Tallinnas — üks Põhja-Tallinna linnaosas ning kaks Kesklinna linnaosas.

"See ei ole piisav, et narkootikumide süstimisega kaasnevaid ohte ja kahjusid maksimaalselt vähendada," märgitakse uuringu kokkuvõttes. "Analüüsi tulemustest selgub, et tegelik vajadus Tallinnas on kokku üheksa kahjude vähendamise keskuse järele," rõhutatakse raportis.

"Juurde tuleb rajada seitse keskust järgmises järjekorras: kaks Lasnamäe linnaossa Pae ja Seli asumisse, üks Põhja-Tallinna linnaossa nii, et keskmes oleks Sitsi asum, üks Kristiine linnaossa Lilleküla asumisse Tondi lähedale, üks Nõmme linnaossa Männiku asumisse, üks Mustamäe linnaossa Mustamäe ja Kadaka asumi piirimaile ja üks Haabersti linnaossa Õismäe asumisse," täpsustatakse uuringus.

Tallinna kolmes asumis on kümnendik elanikest süstivad narkomaanid

Protsentuaalselt kõige rohkem on süstivaid narkomaane Põhja-Tallinnas Sitsi asumis, kus neid on TAI uuringu kohaselt 13,6 protsenti kogu asumi elanikkonnast. Põhja-Tallinna linnaosa Karjamaa asumis on 11,2 protsenti elanikest süstivad narkomaanid. Tallinna Kesklinna linaaosas Juhkentali asumis on süstivaid narkomaane 9,7 protsenti elanikest.

Linnaosadest ongi suhteliselt kõige rohkem süstivaid narkomaane 59 413 elanikuga Põhja-Tallinna linnaosas. Seal elab või viibib 33 protsenti Tallinna narkootikume süstivat inimestest ehk hinnanguliselt 1807 süstijat, märgitakse uuringus.
Hinnanguliselt sama palju on süstivaid narkomaane ka kaks korda suuremas Lasnamäe linnaosas. Lasnamäel elab 118 776 inimest ja seal elab või viibib samuti umbes kolmandik kõigist Tallinna narkootikume süstivatest inimestest ehk hinnanguliselt 1807 süstijat.

Baltikumis juhib narkootikumide tarbimist ülekaalukalt Eesti

Euroopa uimastiraporti andmeil tarbitakse Eestis oluliselt rohkem keelatud aineid kui Lätis ja Leedus — Eesti on seejuures kanepi, amfetamiinide ja ecstasy tarbimise poolest kõrgemal ka Euroopa Liidu keskmisest.

Valdavalt 2014. aasta andmete põhjal tehtud analüüsist selgub, et üle veerandi EL-is elavatest 15-64-aastastest inimestest ehk kokku 88 miljonit on tarvitanud narkootikume. Enamasti on tarbitud kanepit, kuid paljud on tarbinud ka kokaiini, amfetamiine, ecstasyt ja teisi meelemürke.

41
Tagid:
süstlavahetuspunkt, protest, narkomaanid, süst, Halduskohus, Tervise Arengu Instituut, Raimond Kaljulaid, Paldiski maantee, Põhja-Tallinn, Eesti
Samal teemal
Tallinna süstlavahetuspunkte külastati mullu ligi 30 000 korral
Tallinna kolmes asumis on kümnendik elanikest süstivad narkomaanid
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega