Riigikogu hoone

Riigikogu võttis vastu uue koalitsiooni ulatuslikud maksumuudatused

95
(Uuendatud 13:53 19.12.2016)
Riigikogu võttis esmaspäeval vastu uue koalitsiooni maksumuudatuste kobareelnõu ehk tulumaksuseaduse ja sotsiaalmaksuseaduse muutmise seaduse, millega muuhulgas jäetaks tuleval aastal sotsiaalmaksumäär langetamata, tõstetakse ennaktempos erinevaid aktsiise ja kehtestatakse 2018. aastast uus tulumaksuvabastussüsteem.

TALLINN, 19. detsember — Sputnik. Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas riigikogu 55 liiget, vastu oli 37 riigikogu liiget, erapooletuid ei olnud, vahendas BNS.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel kõnelenud Kalvi Kõva sõnas riigikogu ees, et eelnõu menetlus oli küll kiire, kuna uus koalitsioonileping sai allkirjad vähem kui kuu aega tagasi. "Kui me ei oleks muudatusi kiires tempos teinud, oleks meile täna tulnud teistsugune kriitika: nad on võimul, aga ei tee mitte midagi," rääkis ta.

Isamaa ja Res Publica Liidu esindaja Priit Sibul sõnas samuti, et kuu aega tagasi sõlmitud koalitsioonileping tingib mõnede muudatuste menetlemiseks kiire tempo. "Järgmise aasta riigieelarve mahust puudutavad selle eelnõu muudatused 1 protsenti tuleva aasta riigieelarve mahust," sõnas Sibul.

EKRE selle esindaja Martin Helme sõnul EKRE eelnõu ei toeta. "Mul on väga kahju, et koalitsioon otsustas tuua oma maksupaketi just sellisel kujul parlamendi ette," ütles Helme.

Helme sõnul järgmisel aastal maksuvaba tulu tõusu ei toimu ja kõik lubatud suured soodustused jäävad aastasse 2018. Samamoodi on planeeritud maksutõusud enamuses aastasse 2018. "On täiesti arusaamatu miks neid on vaja läbi suruda detsembris 2016," sõnas Helme.

Ka Vabaerakonna esindaja Andres Herkel sõnas, et antud eelnõu on uue valitsuse kõige suurem pettumus ja Vabaerakond hääletab selle vastu. Herkel sõnas samuti, et Vabaerakond ei mõista, et kuidas saab kiire olla asjadega, mida rakendatakse alles 2018. aastast.

Nii EKRE kui Vabaerakond toetavad oma sõnul käibemaksu tõusu ärajätmist majutusasutustele ja sotsiaalmaksu langetuse ärajätmist.

Reformierakonna esindaja Remo Holsmeri sõnul läheb eelnõu menetlemine vastuollu hea õigusloome tavadega, meetmetel puudub mõjuanalüüs ja kooskõlastusring huvigruppidega, samuti puudus mõistlik aeg riigikogu liikmetel muudatusettepanekutega tutvumiseks. Holsmer sõnas, et ka Reformierakond seda eelnõu ei toeta.

"See eelnõu muudab Eesti maksusüsteemi astmeliseks, kindlasti keerulisemaks. Tööjõu maksukoormus tõuseb Eestist," sõnas ta.

Keskerakonna esindaja Mihhal Stalnuhhin sõnas, et kui tahta progressi, siis tahes tahtmata peab muutma üht või teist asja. "Me ei saanud oodata, et järgmiseks aastaks kõik seisma jääb," ütles ta. "Meie fraktsioon toetab antud eelnõu, seda on vaja Eestile ja Eesti rahvale." 

Seadusega jäetakse ära tulevaks aastaks kavandatud sotsiaalmaksumäära pooleprotsendipunktiline langetamine. Samuti jääb majutusteenuste käibemaks püsima 9 protsendile ja ära jääb plaanitud tõus 14 protsendini.

Seadusega tõuseb üldine maksuvaba tulu määr 2018. aastast 500 euroni kuus võrreldes praeguse 170 euroga. Maksuvaba tulu määr kaob aga 2100-eurose ja suurema kuise tulu puhul. Lastega seotud maksuvabastused jäävad endisel kujul alles. Uus süsteem asendab alates 2018. aastast ka madalapalgaliste tagasimakse.

Maksu- ja Tolliamet
© Sputnik / Вадим Анцупов

Muudatustega vähendatakse peamiste kütuste aktsiisimäärasid ja ühtlustatakse gaasiliste kütuste aktsiisimäärasid. Aastaks 2018 tühistatakse kavandatud diislikütuse aktsiisimäära tõus. Samuti on kavas lükata 2017. aastaks kavandatud kütuseaktsiisimäärade tõus jaanuari algusest veebruari algusesse.

Maagaasi aktsiisimäära on plaanis tõsta 25 protsendi võrra aastatel 2018-2020. Selle tulemusena kallineb maagaasi lõpphind igal vaadeldaval aastal suurusjärgus 2,5-5,4 protsenti võrreldes eelmise aastaga, sõltuvalt tarbija gaasitarbimise mahust. Lisaks on valitsus lubanud tuleva aasta esimesel poolel otsida võimalusi aktsiisipoliitika leevendamiseks energiamahukatele ettevõtetele. 1. juulist 2017 on kavas rakendada gaasiliste kütuste aktsiisimäärade ühtlustamise pakett.

Lahjade alkohoolsete jookide — õlle, siidri ja veini — aktsiisimäärad on plaanis ühtlustada kangete alkohoolsete jookide aktsiisimääradega. Lisaks lõkatakse seaduse alusel 2017. ja 2018. aasta 1. jaanuarist planeeritud alkoholiaktsiisi tõus edasi veebruarikuusse.

Tulumaksuseadusega vähendatakse eluasemelaenu intresside maksustatavast tulust mahaarvamise piirmäär 300 euroni ning hoiuseintresside maksuvabastus kaotatakse.

Abikaasade ühise deklareerimise võimalus säilitatakse elamuasemelaenu intressidele, koolituskuludele ja täiendavale maksuvabale tulule laste eest. Erinevalt praegusest ei saa ühisdeklaratsiooni esitades summeerida kummagi abikaasa maksuvaba tulu, kuid uus maksuvaba tulu määr, 500 eurot kuus ületab maksuvaba tulu maksimumtaseme, mida olnuks võimalik kasutada seni kehtinud mõlema abikaasa ühisdeklaratsiooni esitamise korral.

Vabatahtlike mahaarvamiste piirmäärad kehtivad isikupõhiselt. See tähendab, et maksumaksja saab arvata maksustamisperioodil kantud koolituskulusid, tasutud eluasemelaenu intresse ja tehtud annetusi oma maksustatavast tulust maha kuni 1200 eurot, ent mitte üle 50 protsendi maksustatavast tulust.

Kui mahaarvamised ületavad neid piirmäärasid, siis saab koolituskulude ja eluasemelaenu intresside kasutamata osa üle kanda teisele abikaasale, kes võib need arvata maha oma maksustatavast tulust, pidades silmas, et koos tema enda tehtavate mahaarvamistega ei tohi need samuti ülal nimetatud piirmäärasid ületada. Piirmäärad ei kehti laste ülalpidamisega seotud täiendava maksuvaba tulu suhtes, mille puhul on ainsaks piiriks maksustatava tulu suurus.

Lisaks tekib tööandjal võimalus hüvitada töötaja tervise edendamiseks tehtavaid kulutusi 100 euro ulatuses kvartalis ilma, et seda maksustataks erisoodustusena. Muudatus jõustub 2018. aastal ning kehtestatakse tähtajaliselt viieks aastaks. Eelnõusse on viidud sätted, mis on seotud eraravikindlustusega. Muudatus võimaldab tööandjal edaspidi maksuvabalt hüvitada ka eraravikindlustust.

Eelnõu kohaselt jõustub tuleva aasta 1. jaanuarist teise ja kolmanda haiguspäeva eest makstava haigushüvitise sotsiaalmaksuvabastus. Võrdse kohtlemise eesmärgil laiendatakse inimeste ringi, kellel on õigus tulumaksuvabastusele hüvitiste ja toetuste puhul, mida makstakse tavaametniku, abipolitseiniku, vabatahtliku päästja ja eriolukorra tööle rakendatud inimese hukkumise, surma või töövõime vähenemise korral.

Samuti tagab eelnõu, et 2017. aastal oleks keskmine pension tulumaksuvaba, selleks tõstetakse pensionide täiendav maksuvaba tulu 2832 euroni aastas.

Lasterikaste perede toetust kolme kuni kuut last kasvatavale perele on kavas tõsta 300 euroni kuus ning seitse ja enamat last kasvatava pere toetust 400 euroni kuus.

95
Tagid:
tulumaksuvabastussüsteem, kobareelnõu, hääletamine, maksumuudatused, maksupakett, seadus, Riigikogu, Kalvi Kõva, Martin Helme, Eesti
Teema:
Eestis on oodata uut valitsuskoalitsiooni (92)
Samal teemal
Eraravikindlustuse maksumuudatus tervishoiusüsteemi ei ohusta
Rahanduskomisjon võttis autolõivu maksupaketist välja
Rahanduskomisjon jätkab maksumuudatuste arutelu tuleval nädalal
Sõerd: uue maksupaketiga muutub kogu üksikisiku tulumaksu loogika
Õlletootjad: maksumuudatused kahjustavad Eesti tootjaid
Joogitootja tõmbab aktsiisitõusu tõttu investeeringuid koomale
Tööandjad uuele valitsusele: võtmekoht on võõrtööjõu sissetoomine
Tööandjad: kulud töötaja tervisele tuleb vabastada erisoodustusmaksust
Ossinovski plaanib kehtestada suhkrumaksu
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega