Kaitseliidu õppused

Eestlased valmistuvad: võibolla meid sõda sõkup ja tauds tapap

230
(Uuendatud 10:34 19.12.2016)
Kaitseliitlased õpivad tulistamist, Venemaa sõjatehnika tundmist, mistahes ilmaga metsas ellujäämist juhuks, kui Venemaaga peaks sõda puhkema.

TALLINN, 19. detsember — Sputnik. Tuhanded eestlased, kellest paljudel ei ole varasemat kaitseväeteenistuse kogemust, osalevad Venemaaga sõjalise konflikti kartuses Kaitseliidu õppustel, arvestades Krimmi taasühendamist Venemaaga, samuti uue USA presidendi Donald Trumpi avaldusi, et USA võib vähendada NATO rahastamist, sest teised sõjalise bloki liikmed ei eralda kaitsekulutusteks nõutud 2% SKT-st, kirjutab väljaanne NZCity.

Kaitseliitlased õpivad tulistama, Venemaa sõjatehnikat tundma, mistahes ilmaga metsas ellu jääma, kasutades kuivtoidu ja konservide asemel vaid kalade ja metsloomade püüdmiseks vajalikke vahendeid.

Kogenud kaitseliitlased õpetavad noortele lõhkekehade valmistamist ja tuhandele inimesele toitu valmistava väliköögi käitlemist. Kaitseliidu ülem, brigaadikindral Meelis Kiili teatab: "Kui tahad rahu, valmistu sõjaks!" kirjutab väljaanne.

Сосa-Сola purgist dušš

Kaitseliitlane Tarmo Pihlik, kes valitsuses IT-spetsialistuna töötab, ehitas õppusel improviseeritud sauna.

"Magasime mahajäetud hoones ja ehitasime sinna käepärastest materjalidest sauna. Duši tegime tühjast Сосa-Сola purgist," räägib 42-aastane spetsialist. "Ümberringi vedelenud puunottidest said istepingid, aknaavad katsime kilega ja suitsutoru vedasime välja läbi seinas olnud ava. Tulekoldesse panime mõned kivid, et need kuumaks läheksid ja kogu see töö ei võtnud kauem aega, kui pool päeva.

Et olime olnud kaks päeva pesemata, tundus selline saun igati kõlbulik," ütles Pihlik. Kaitseliitlased on valmis kuni 100-kilomeetriseks rännakuks ka külmade talveööde ja lumistes oludes. "Kui vaenlane juba uksele koputab, on seda kõike hilja õppima hakata," Leiab Tarmo Pihlik. 

Tema sõnul ei piisanud isegi USA otsusest paigutada Balti riikidesse oma sõjaline kontingent, et hajutada Venemaa võimaliku agressiooni hirmu. Justnimelt sellega seletab Pihlik suurt Kaitseliidu liikmeks astuda soovijate tulva viimasel ajal.

Karta tuleb mitte metsloomi, vaid inimesi

Kolme lapse ema Piret Valgel kulus Kaitseliitu astumiseks viis aastat.

Ta kuulub ühte Naiskodukaitse allüksusesse, sest tunneb huvi topograafia ja meditsiini vastu ning ilmutas soovi keeta sõdurisuppi tuhandele inimesele. "See on vähem sõjaväeline organisatsioon. Me ei pea harjutama lahingutegevust metsades ega sõjaks valmistuma," rääkis Valge.

Sügisel osales ta õppusel, mille käigus tuli ööbida soos. "Meil polnud mingit ulualust ega tuld. Pidime ööbimispaiga rajama endale ise," rääkis Valge. "Selleks tuleb leida vaid mõned soovitavalt lamedad puutüved, katta need sõnajalgade või puuokstega, mis aitaks öösel sooja hoida." Keskkonnakaitsehariduse valdkonnas tegeva inimesena kinnitab ta, et loodust ei maksa peljata.

"Võõraid inimesi tuleb karta, mitte loodust," ütleb Valge. Proua on kindel, et just selline ellusuhtumine aitas tal soos sissiõppustel sõnaotseses mõttes ellu jääda. "Isegi, kui teete mõne vale või järsu liigutuse, võite vööni mülkasse sattuda," räägib Valge, meenutades ilma abivahenditeta soo ületamise kogemust.

Kartes sündmuste arengu kõige hullemat võimalikku varianti — sõda, kavatseb Valge osaleda võimalikult paljudel õppustel, et vajaduse korral oma perekonda kaitsta. Isikliku eeskujuga innustas ta ka oma 14-aastast poega, kes astus Kaitseliidu noorteorganisatsiooni.

Globaalse julgeolekuolukorra halvenemise taustal prognoosib Naiskodukaitse juht Airi Tooming vabatahtlike hulga suurenemist. "Organisatsiooni liikmeskonnas on palju neid, kes muretsevad globaalse poliitika suundumuse pärast, eriti nende hulgas, kes on Kaitseliidu liikmeks astunud hiljuti," räägib Tooming, "Nende sõbrad ja pereliikmed küsivad samuti, mida nad peaksid tegema või mida õppima. Ma arvan, st selline kollektiivne surve sunnib inimesi mõtlema sellele, mis tulevikus juhtuda võib."

Alates 2014. aastast on Eesti suurendanud Kaitseliidu õppuste hulka, mille eesmärgiks on õpetada inimestele maakaitse tarkusi: kuidas valmistada lõhkekehasid, mis valmistasid palju peavalu Ameerika sõjaväele Iraagis ja Afganistanis.

Veel üheks vastusammuks suhete halvenemisele Venemaaga sai elanikele kodus hoidmiseks tulirelvade väljastamise programmi laiendamine. Pole teada, kui palju on Eesti riik erakätesse peamiselt Rootsi päritolu AK-4 tüüpi tulirelvi väljastanud, kuid Kaitseliidu hinnangul on programmi realiseerimine hoogustunud. Vastavalt nõuetele peavad kaitseliitlased hoidma relva ja laskemoona näiteks seina külge kinnitatud seifis või hoovis maa sisse kaevama.

Moskva on korduvalt kinnitanud, et neil pole agressiivseid plaane ei Balti piirkonnas ega kusagil mujal. Samal ajal peab Venemaa NATO rajatavat täiendavat taristut oma piiride vahetus läheduses, sealhulgas paljurahvuseliste pataljonide paigutamist kolme Balti riiki ja Poola ning lubab tarvitusele võtta vastumeetmed.

Kaitseliit on Eesti vabatahtlik sõjaväeline organisatsioon, tema allüksused tegutsevad riigi kõikides 15 maakonnas. Lisaks kaitseväele kuulub kaitsejõududesse kuni 20 000 kaitseliitlast, kaasa arvatud nais- ja noorteorganisatsioonid. Kaitseliidu tegevust rahastatakse riigi kaitse-eelarvest, relvastus ja varustus tuleb peamiselt kaitseväelt.

230
Tagid:
väliköök, ettevalmistus, mets, õppused, julgeolek, vabatahtlik, sõda, Kaitseliit, NATO, Airi Tooming, Piret Valge, Tarmo Pihlik, Meelis Kiili, Eesti