Kaitseliidu õppused

Eestlased valmistuvad: võibolla meid sõda sõkup ja tauds tapap

256
(Uuendatud 10:34 19.12.2016)
Kaitseliitlased õpivad tulistamist, Venemaa sõjatehnika tundmist, mistahes ilmaga metsas ellujäämist juhuks, kui Venemaaga peaks sõda puhkema.

TALLINN, 19. detsember — Sputnik. Tuhanded eestlased, kellest paljudel ei ole varasemat kaitseväeteenistuse kogemust, osalevad Venemaaga sõjalise konflikti kartuses Kaitseliidu õppustel, arvestades Krimmi taasühendamist Venemaaga, samuti uue USA presidendi Donald Trumpi avaldusi, et USA võib vähendada NATO rahastamist, sest teised sõjalise bloki liikmed ei eralda kaitsekulutusteks nõutud 2% SKT-st, kirjutab väljaanne NZCity.

Kaitseliitlased õpivad tulistama, Venemaa sõjatehnikat tundma, mistahes ilmaga metsas ellu jääma, kasutades kuivtoidu ja konservide asemel vaid kalade ja metsloomade püüdmiseks vajalikke vahendeid.

Kogenud kaitseliitlased õpetavad noortele lõhkekehade valmistamist ja tuhandele inimesele toitu valmistava väliköögi käitlemist. Kaitseliidu ülem, brigaadikindral Meelis Kiili teatab: "Kui tahad rahu, valmistu sõjaks!" kirjutab väljaanne.

Сосa-Сola purgist dušš

Kaitseliitlane Tarmo Pihlik, kes valitsuses IT-spetsialistuna töötab, ehitas õppusel improviseeritud sauna.

"Magasime mahajäetud hoones ja ehitasime sinna käepärastest materjalidest sauna. Duši tegime tühjast Сосa-Сola purgist," räägib 42-aastane spetsialist. "Ümberringi vedelenud puunottidest said istepingid, aknaavad katsime kilega ja suitsutoru vedasime välja läbi seinas olnud ava. Tulekoldesse panime mõned kivid, et need kuumaks läheksid ja kogu see töö ei võtnud kauem aega, kui pool päeva.

Et olime olnud kaks päeva pesemata, tundus selline saun igati kõlbulik," ütles Pihlik. Kaitseliitlased on valmis kuni 100-kilomeetriseks rännakuks ka külmade talveööde ja lumistes oludes. "Kui vaenlane juba uksele koputab, on seda kõike hilja õppima hakata," Leiab Tarmo Pihlik. 

Tema sõnul ei piisanud isegi USA otsusest paigutada Balti riikidesse oma sõjaline kontingent, et hajutada Venemaa võimaliku agressiooni hirmu. Justnimelt sellega seletab Pihlik suurt Kaitseliidu liikmeks astuda soovijate tulva viimasel ajal.

Karta tuleb mitte metsloomi, vaid inimesi

Kolme lapse ema Piret Valgel kulus Kaitseliitu astumiseks viis aastat.

Ta kuulub ühte Naiskodukaitse allüksusesse, sest tunneb huvi topograafia ja meditsiini vastu ning ilmutas soovi keeta sõdurisuppi tuhandele inimesele. "See on vähem sõjaväeline organisatsioon. Me ei pea harjutama lahingutegevust metsades ega sõjaks valmistuma," rääkis Valge.

Sügisel osales ta õppusel, mille käigus tuli ööbida soos. "Meil polnud mingit ulualust ega tuld. Pidime ööbimispaiga rajama endale ise," rääkis Valge. "Selleks tuleb leida vaid mõned soovitavalt lamedad puutüved, katta need sõnajalgade või puuokstega, mis aitaks öösel sooja hoida." Keskkonnakaitsehariduse valdkonnas tegeva inimesena kinnitab ta, et loodust ei maksa peljata.

"Võõraid inimesi tuleb karta, mitte loodust," ütleb Valge. Proua on kindel, et just selline ellusuhtumine aitas tal soos sissiõppustel sõnaotseses mõttes ellu jääda. "Isegi, kui teete mõne vale või järsu liigutuse, võite vööni mülkasse sattuda," räägib Valge, meenutades ilma abivahenditeta soo ületamise kogemust.

Kartes sündmuste arengu kõige hullemat võimalikku varianti — sõda, kavatseb Valge osaleda võimalikult paljudel õppustel, et vajaduse korral oma perekonda kaitsta. Isikliku eeskujuga innustas ta ka oma 14-aastast poega, kes astus Kaitseliidu noorteorganisatsiooni.

Globaalse julgeolekuolukorra halvenemise taustal prognoosib Naiskodukaitse juht Airi Tooming vabatahtlike hulga suurenemist. "Organisatsiooni liikmeskonnas on palju neid, kes muretsevad globaalse poliitika suundumuse pärast, eriti nende hulgas, kes on Kaitseliidu liikmeks astunud hiljuti," räägib Tooming, "Nende sõbrad ja pereliikmed küsivad samuti, mida nad peaksid tegema või mida õppima. Ma arvan, st selline kollektiivne surve sunnib inimesi mõtlema sellele, mis tulevikus juhtuda võib."

Alates 2014. aastast on Eesti suurendanud Kaitseliidu õppuste hulka, mille eesmärgiks on õpetada inimestele maakaitse tarkusi: kuidas valmistada lõhkekehasid, mis valmistasid palju peavalu Ameerika sõjaväele Iraagis ja Afganistanis.

Veel üheks vastusammuks suhete halvenemisele Venemaaga sai elanikele kodus hoidmiseks tulirelvade väljastamise programmi laiendamine. Pole teada, kui palju on Eesti riik erakätesse peamiselt Rootsi päritolu AK-4 tüüpi tulirelvi väljastanud, kuid Kaitseliidu hinnangul on programmi realiseerimine hoogustunud. Vastavalt nõuetele peavad kaitseliitlased hoidma relva ja laskemoona näiteks seina külge kinnitatud seifis või hoovis maa sisse kaevama.

Moskva on korduvalt kinnitanud, et neil pole agressiivseid plaane ei Balti piirkonnas ega kusagil mujal. Samal ajal peab Venemaa NATO rajatavat täiendavat taristut oma piiride vahetus läheduses, sealhulgas paljurahvuseliste pataljonide paigutamist kolme Balti riiki ja Poola ning lubab tarvitusele võtta vastumeetmed.

Kaitseliit on Eesti vabatahtlik sõjaväeline organisatsioon, tema allüksused tegutsevad riigi kõikides 15 maakonnas. Lisaks kaitseväele kuulub kaitsejõududesse kuni 20 000 kaitseliitlast, kaasa arvatud nais- ja noorteorganisatsioonid. Kaitseliidu tegevust rahastatakse riigi kaitse-eelarvest, relvastus ja varustus tuleb peamiselt kaitseväelt.

256
Tagid:
väliköök, ettevalmistus, mets, õppused, julgeolek, vabatahtlik, sõda, Kaitseliit, NATO, Airi Tooming, Piret Valge, Tarmo Pihlik, Meelis Kiili, Eesti
Teema:
Õppused (114)
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega