Pesukaru.

Pesukaru on keelatud võõrliikide nimekirjas

30
(Uuendatud 08:05 02.08.2016)
Alates kolmapäevast hakkab Euroopa Liidus kehtima esimene ühtne looduskaitseliselt ohtlike invasiivsete võõrliikide nimekiri, millesse kantud liike ei tohi importida, transportida, turustada, pidada, paljundada ega loodusesse lasta.

TALLINN, 2. august — Sputnik. Keskkonnaministeeriumi looduskaitse osakonna peaspetsialisti Merike Linnamäe sõnul on nimekirjas need liigid, kel on loodusele oluline negatiivne mõju ning kelle vastu tuleb koos teiste riikidega ühtselt võidelda.

„Võõrliikide levik riigipiiridest teadupärast ei hooli, mistõttu on vaid ühel piirkonnal üksi raske midagi ette võtta, kui naabrid tegevusega kaasa ei tule," nentis Linnamägi.

Eelmise aasta lõpus Euroopa Komisjonis heaks kiidetud nimekirja koostamisse panustasid nii teadlased kui ametnikud üle Euroopa, teatas BNS.

Esimeses nimekirjas on 37 liiki, kuid nimekiri hakkab ajas muutuma ehk sinna plaanitakse peagi uusi liike lisada. Nimestikku on võimalik kanda ka liike, mida Euroopa Liidus ei ole veel leitud, kuid mille ohtlikkust teadusandmete põhjal eeldatakse. See võimaldab impordi ja transpordi keeldudega nende Euroopa Liitu jõudmist ära hoida või vähemalt edasi lükata.

Nimekirja kantud liikidest on Eesti looduses teadaolevalt esindatud kaheksa, lisaks on osa liike ilmselt olemas inimeste akvaariumides, kodus lemmikloomana või aedades. Nimekirjas on meil juba tõrjes olevad pärsia karuputk ja sosnovski karuputk, samuti Eestis juba praegu impordi ja kasvatamiskeeluga signaalvähk, kaugida unimudil ja hallorav. Ennetava meetmena oli Eesti jaoks väga oluline ka pesukaru nimekirja kandmine.

Nimekirja kinnitamisest on mõjutatud nii lemmikloomaomanikud, aiandus- ja lemmikloomakauplused, maaletoojad, kasvatajad, hobiaednikud, maaomanikud kui ka teadlased.

Nimekirja kantud loomi võib lemmikloomana edasi pidada, kui need ei paljune ega loodusesse pääse. Samuti võivad poed neil varuks olevad lemmikloomad aasta jooksul inimestele müüa, kuid uued omanikud peavad samuti tagama, et lemmik loodusesse ei pääse ega paljune. Loomade kasvatamine kaubanduseesmärgil on keelatud ning loomad tuleb humaanselt hukata ja neid võib tavapärasel viisil realiseerida. Määrus reguleerib vaid elusloomi, loomadest tehtud tooteid määrusega ei reguleerita.

Keelatud on ka võõrliikide nimekirja kantud taimede import, nagu ka nimekirja kantud pärsia ja sosnovski karuputke müük ja kasvatamine. Aastane üleminekuaeg teiste taimede osas tähendab, et poed võivad oma lao jäägid aasta jooksul maha müüa, kuid kasvatada tohib ostetud taimi vaid sisetingimustes, kus loodusesse levimine on välistatud. Juba olemasolevate nimekirja kuuluvate taimede uuenemist tuleb vältida ja astuda samme nende paljunemise vältimiseks ning kasvatamise lõpetamiseks.

Nimekirja kantud liike võib erandkorras kasutada ainult teadustöö, liigikaitse või meditsiini eesmärgil. Selleks tuleb taotleda erandluba ning tagada, et liik ei pääseks loodusesse. Lube hakkab väljastama keskkonnaamet.

Võõrliigid on liigid, mis on sattunud uude kohta inimese tahtliku või tahtmatu tegevuse tagajärjel, neist osa on aga uues leiukohas nii edukad, et muutuvad looduskaitseliseks probleemiks. Samuti on järjest teravamalt tunda võõrliikide mõju majandusele. Rahas on kahju sageli väga raske hinnata, ent arvatakse, et Euroopa Liidus on võõrliikide tekitatud kahju aastas vähemalt 12 miljardit eurot.

Esimesse nimekirja kuuluvatest liikidest võib ka Eestis kohata hiina villkäppkrabi, pärsia karuputke, sosnovski karuputke, ameerika kevadvõhki, nutriat, signaalvähki, unimudilit ning ilukilpkonna.

 

30