Tapa.

Tapa linn ootab välismaiseid sõdureid

265
Tapal rajatav NATO baas, mis koguarvestuses läheb maksma ligikaudu 130 miljonit eurot, võib toitlusasutuste omanike arvates tuua väikelinna ellu uue hingamise.

TALLINN, 12. juuli — Sputnik. Tapa linna üksikute õllesaalide omanikud mõtlevad laienemisele. Siin näha loodetava tuhande NATO sõduri saabumist oodatakse kas just vaimustusega, kuid ikkagi teatava tulevikulootusega, et linnakese elujärg muutub paremaks. NATO Varssavi tippkohtumise otsusega suunatakse Eestisse pataljon briti, prantsuse ja taani sõduritest.

„Me oleme muidugi kuulnud tuhande sõduri tulekust. Loomulikult mõtleme laienemisele. Oleks vaid, kuhu laieneda, aga mugavate äripindade leidumise poolest ei ole olukord Tapal kuigi meeliülendav," ütles pubi „Tareke" töötaja, täheldades elu mõningast elavnemist linnas. Huvitav on märkida, et pubil, jaamarestoranil ja veel ühel Tapa linna lõõgastumispaigal on üks ja sama omanik. Temal on pärast NATO Varssavi tippkohtumist tuju hea. Võimalik, et need kaks tõsiasja on omavahel kuidagi seotud.

Umbes kuue tuhande elanikuga linnakeses leidub vaid kolm asutust, kus briti või taani sõduril on võimalus südamest lõõgastuda. Muidugi juhul, kui sõjaväelinnaku territooriumil, mis osaliselt on juba olemas ja millesse NATO eelarvest plaanitakse investeerida veel 64 miljonit eurot (lisaks sellele, mis on juba kulutatud Eesti riigi enda eelarvest), ei avata oma toitlusasutust. Ehkki Eesti alkoholiseaduse artikli 41 punkt 5 keelab joovastavate jookide müümise sõjaväeosade territooriumil, ei ole seni veel teada, kelle jurisdiktsioonile Tapal paiknevad NATO baasid tegelikult alluma hakkavad. Nagu eelnevalt ütles ajakirjanikele alliansi peasekretär Jens Stoltenberg, ei ole kõik Varssavi tippkohtumise otsusega kaasnevad üksikasjad liitlasvägede Baltikumi paigutamise puhul veel kindlaks määratud.

Kui võtta arvesse, et välisriikide sõdureid hakatakse käsutama NATO peastaabist, siis on võimalik, et ka nende paiknemiskohas hakatakse elama suuresti oma, mitte kohalike seaduste järgi. Alliansi sõjaväelased ja allasutused Eestis, nagu ka teistes NATO riikides, on vabastatud tolli- ja muudest maksudest, kaasa arvatud aktsiisidest. Seega on nii alkohol kui autokütus, välismaistele sõjaväelastele odavam kui kohalikele elanikele. Sellisel juhul tekib kolmele Tapa joogiasutusele („Meil on veel ka hotellitoad," täpsustab vestluskaaslane „Tarekesest") võimas konkurent. Kuid tuhat sõjaväelise elu monotoonsusest väsinud sõdurit pluss teenindav personal — seda on tillukese Tapa linna jaoks vägagi palju, nii on siin head väljavaated oma elujärge paremaks muuta.

Mis puudutab elujärje edendamist riigis tervikuna, siis NATO Varssavi tippkohtumise oodatud otsus, nagu teatas peaminister Taavi Rõivas, — see oli kauaoodatud läbimurre, mis näitab NATO ühtsust ja suurendab Eesti julgeolekut. Nagu märgivad skeptikud, andis riigile julgeolekutagatise iseenesest juba tema allkirjastatud leping NATO-ga, selle viies artikkel. Kuid paberitesse ja sellesse, et keegi neid tõepoolest kaitsta kavatseb, Balti riigid nähtavasti eriti ei usu, ja seetõttu palusid visalt raamlepingu „materialiseerimist" — saata siia pisut materiaalseid sõdureid tõeliste lahingurelvadega ja rajada Eestisse NATO alaline baas. Ja eks Tapa joogiasutuste töötajad ole samuti praktilise mõtteviisiga inimesed: kui ilmuvad uued kliendid, siis hoolitseme ka laienemise eest.

Alliansi juht Jens Stoltenberg ütles seoses nende sündmustega, et „tegelikult on kõik riigid võtnud endale kohustuse anda oma panus sõdurite või pataljonide koosseisu või kaitsevõime tugevdamise näol." Tema sõnul ei ole pataljonide Baltimaades ja Poolas kohaloleku lõpptähtaega kindlaks määratud, kuid see kestab senikaua, „kuni püsib Vene oht". Sõdurite kohaletoomine algab „mingil ajal" tuleval aastal. Nad on lahinguvalmiduses ja valmis toime tulema „piiratud invasiooniga" kuni tugevdatud üksuste saabumiseni koosseisus kuni 40 000 meest koos raskerelvastusega.

 

 

265