Eesti ja NATO sõdurid.

Liitlaste pataljonigi pole veel otsustatud aga tahaks juba brigaadi

152
(Uuendatud 16:02 08.06.2016)
Riigikogu riigikaitsekomisjoni koostatud raport NATO heidutusest peab muu hulgas keskpikas perspektiivis vajalikuks liitlaste kuni brigaadisuuruse lahinguvõimelise üksuse paigutamist igasse Balti riiki.

TALLINN, 8. juuni — Sputnik. Riigikogus arutab kolmapäeval olulise tähtsusega riikliku küsimusena raportit "NATO heidutus Läänemere piirkonnas, hetkeseis ja perspektiivid", teatab BNS.

Riigikaitsekomisjoni koostatud raport nendib, et viimastel aastatel pingestunud julgeolekukeskkond NATO idanaabruses on pikaajalise iseloomuga ning seetõttu peab NATO kollektiivkaitse tõhustamiseks panustama pikaajalistesse lahendustesse.

USA ratsaväelased
© Sputnik / Оксана Джадан
Raporti koostajate hinnangul vajab NATO heidutus ja liikmesriikide kaitse reaalset tugevdamist ning NATO heidutuse põhimõtted vajavad ajakohastamist. Tagamaks alliansi kollektiivkaitse ning võimearenduste jätkusuutlikkuse, peavad NATO Euroopa liitlased senisest enam panustama kaitsekoostöösse.

Raporti kohaselt peab NATO kaitseplaneerimine, mille praeguseks aluseks on lisajõudude siirmine ja karistusheidutus, rohkem keskenduma tõkestusheidutusele ja adekvaatsele ettenihutatud kohalolekule Balti riikides, Poolas ja kogu Läänemere piirkonnas.

"Võib kõlada paradoksaalselt, aga tänu Lääne poliitikale, mis taotleb Ida-Ukraina konflikti külmutamist, saab Venemaa lähitulevikus ümber keskenduda Balti riikidele," seisab raportis.

"Mida NATO, selle liikmesriigid, USA või EL ka ei teeks alliansi liikmesriikide kaitsmiseks, pole olemas midagi, mis suudaks asendada suurte, usutavate tavavägede kohalolu alliansi kõige haavatavamates punktides, sealhulgas Eestis, Lätis ja Leedus," seisab raportis. "Kui NATO ei taha või ei suuda eelpaigutada Balti riikidesse piisavalt vägesid, et võtta Venemaalt lihtsad võimalused agressiivset poliitikat ellu viia, siis peab ta oma funktsiooni ja olemasolu õigustamiseks olema valmis palju kallimateks ja poliitiliselt keerukamateks alternatiivideks."

"Tõkestusheidutuse paremaks saavutamiseks on keskpikas perspektiivis vajalik NATO liitlaste kuni brigaadisuuruse lahinguvõimelise üksuse ja toetuselementide paigutamine igasse Balti riiki, sealhulgas Eestisse. Sellega seoses tuleb detailselt analüüsida vastuvõtva riigi võimearendust perspektiivis liitlaste kuni brigaadisuuruse üksuse majutamis- ja väljaõppetingimuste loomiseks," seisab raportis.

Ka peavad raporti koostajad vajalikuks NATO liitlaste rasketehnika ja muu varustuse eelpaigutamist Eestisse ja teistesse Balti riikidesse.

"Heidutuse tugevdamiseks tuleb koostöös liitlastega saavutada NATO alaline kohalolek Läänemerel," seisab raportis.

Samuti tuleks raporti koostajate hinnangul minna Balti õhuturbemissioonilt üle õhukaitsemissioonile, suurendades selleks regioonis paiknevate liitlaste õhuväeüksuste ja sõjalennukite arvu, luues samas adekvaatse õhukaitsesüsteemi.

"Venemaa puhul võidab heidutamine keelamise kaudu alati heidutamise reageerimise või karistamise kaudu. See on odavam, lihtsam, ja ehkki see pole võib-olla ilmselge, on see poliitiliselt vastuvõetavam kui alternatiiv," seisab raportis.

 

152
Samal teemal
USA liitlasväed jõuavad Eestisse
Draama elementidega tragikomöödia. NATO õppused Baltops läksid algusest peale nihu
Raketisüsteem HIMARS tuuakse Eestis toimuvale sõjaväeõppusele esmakordselt