Kõige rohkem küttis ühinemisotsuse tegemine kirgi Saue linnas.

Kernu ja Nissi valla, Saue linna ja Saue valla volikogud kiitsid ühinemislepingu heaks

75
(Uuendatud 11:50 01.04.2016)
Harjumaa Kernu ja Nissi valla, Saue linna ja Saue valla volikogud kiitsid neljapäeval pea kaks aastat kestnud läbirääkimiste tulemusena valminud ühinemislepingu heaks ning seega jätkavad nad tegutsemist ühise, ligi 21 000 elanikuga omavalitsusena, mille nimeks saab rahvahääletuse tulemuse põhjal Saue vald.

TALLINN, 31. märts — Sputnik. Pikaajalise Kernu vallavanema Enn Karu arvates on ühendvallas jätkamine Kernu jaoks igati mõistlik ja loogiline areng ning sellest annab tunnistust ka võrdlemisi üksmeelne ühinemisotsus volikogus — ühinemist toetasid kõik 12 volikogu istungil osanud volinikku. Rahumeelselt ja suhteliselt üksmeelselt kulges otsustamine ka Nissi vallas, kus ühinemise pooldajaid ja vastaseid oli vastavalt 8 ja 4. Nissi vallavanem Peedo Kessel kinnitas, et ka tema arvates on ühinemine piirkondliku arengu piirkonna elaniku jaoks kasulik ja vajalik.

Nii Kernu kui Nissi valdades näitas märtsikuine rahvahääletus, et neis paikades on enamik inimesi ühinemisplaaniga päri. Kernu vallas elab 2040 inimest ning Nissi valla rahvaarv on 2882, seega jäävad nii mõlemad eraldi, kui ka kahepeale kokku alla praeguses haldusreformiplaanis sisalduva 5000-elaniku miinimumpiiri.

Kõige rohkem küttis ühinemisotsuse tegemine kirgi Saue linnas, kus juba märtsikuise rahvahääletuse eel eristusid selgelt ühinemist pooldavad ja ühinemisvastased poliitilised jõud, kes aktiivselt oma seisukohti tutvustasid. Ka märtsikuisel rahvaküsitlusel osalenud Saue linnarahva seas oli ühinemisvastaseid rohkem kui pooldajaid. Küsitlustulemuste järgi otsustamine ei ole aga volikogude liikmetele kohustuslik ning neljapäevaseks hääletustulemuseks oli see, et Saue linnavolikogus toetas ühinemist kümme saadikut ja vastu oli seitse linnavolinikku. Saue linnavolikogu esimees Valdis Toomast kommenteeris, et tõenäoliselt oli volikogu enamusel siiski kindel veendumus, et ühinemisega kaasaminek on Saue linna arengu parimates huvides — ühinemislepinguga on kokku lepitud mitmeid linnaarengud positiivselt mõjutavaid asju, mille elluviimine üksi jätkates oleks keeruline. Toomast rõhutas, et ühinedes säilitab Saue linnastaatuse- ja sümboolika, Sauele rajatakse mitmeotstarbeline keskusehoone ning Saue gümnaasiumi rahastamist jätkatakse ka juhul, kui riik peaks haridusrahastamisel olulisi ümberkorraldusi tegema. Saue linnapea Harry Pajundi täiendas, et tema veendumust, et ühinemine on Saue linna arengule kasulik ja vajalik, on süvendanud jõudsalt käivitunud riiklik haldusreformikava. Ta kinnitas, et praegu on Saue tõesti hästi toimetulev omavalitsus, aga leidis, et linnajuhtimisel tuleb arvesse võtta ka pikemat perspektiivi. Pajundi tõi välja, et iseseisvalt jätkates oleks Saue oma praeguse 5867 elanikuga peale 2017. aasta valimisi ja peale haldusreformi läbiviimist Harjumaal ja kogu Eestis üks väikseimaid omavalitsusi ning pole kindel, kas sel viisil suudetaks linnakodanikele ning nende lastele ja lastelastele naabritega võrdväärseid teenuseid ja elukvaliteeti tagada.

Ka läbirääkimised 2014. aasta kevadel algatanud Saue vallavolikogus olid ühinemisotsuse toetajad veenvas ülekaalus — poolthääli kogunes 13, kaks volinikku jäid erapooletuks ja vastuhääli ei olnud.

Volikogu esimees Rein Riga tõdes, et Saue vallavolinike meelsus ühinemisküsimuses on algusest peale riigimehelikult pooldav ja tuletas meelde, et Saue vallavolikogu algatas ühinemisplaani pea aasta varem, kui riiklikust haldusreformist praegusel kujul rääkima hakati ning see oli kantud kindlast veendumusest, et koos ollakse tugevamad ja võimekamad. Ka Saue vallavanem Andres Laisk on algusest peale olnud ühinemisidee pooldaja, vaatamata sellele, et Saue vald on oma enam 10 000 elanikuga Eesti üks suurim ja võimekam. Ta leiab, et kui on näha, et koos saab paremini, siis ei tohiks leppida pelgalt hakkamasaamisega.

Neljapäeval vastuvõetud volikogude ühinemisotsused peab läbi vaatama Harju maavanem ning lõplikult heaks kiitma valitsus. Kuni tuleva aasta valimisteni viiakse üheksoos läbi erinevaid üleminekutegevusi, mis tagavad uue vallajuhtimise ja elukorralduse sujuva toimima hakkamise tuleval sügisel. Alustatakse keskusehoone rajamise ettevalmistustega, koostatakse uue valla arengukava, eelarvestrateegia ja põhimääruse projektid ning pannakse paika juhtimis- ja tööjaotusplaan.

 

75