Eesti kõige venekeelsemas linnas avatakse eesti keele maja, illustreeriv foto

Narvas avati eesti keele maja

81
(Uuendatud 15:39 01.10.2019)
Integratsioonifond avaldas lootust, et Narva eesti keele maja avamine äratab riigi kõige venekeelsema linna elanikes huvi riigikeele õppimise vastu.

TALLINN, 1. oktoober — Sputnik. Riigi Integratsioonifondiga samas hoones asuv eesti keele maja avatakse Narvas 1. oktoobril mitme ministri juuresolekul.

Narvas asuv eesti keele maja, mille loomise idee tekkis ametivõimudel juba 2016. aastal, avatakse Linda tn. 2 asuvas hoones.

Valitsuse liikmete päevakavast selgub, et avatseremoonial osalevad kultuuriminister Tõnis Lukas, rahvastikuminister Riina Solman, samuti siseminister Mart Helme.

Selle aasta jaanuaris avas sarnane eesti keele maja uksed Tallinnas. Käosaare sõnul viivad eesti keele majad Tallinnas ja Narvas läbi tasuta keelekursusi, töötavad välja õppe- ja metoodilisi materjale jms. Eesti keele majadest saavad sõlmpunktid erinevate emakeeltega inimestele, kes soovivad õppida ja praktiseerida siinset keelt ning saada laiemalt osa eesti kultuurist.

2020. aastal eraldab riik integratsioonifondile täiendavaid vahendeid 2 miljoni euro ulatuses. Eeldatakse, et tänu antud toetusele Tallinna ja Narva eesti keele majades saab 4 tuhat inimest tasuta riigikeelt õppida.

Prioriteediks on ainult eesti keel

Kommenteerides eesti keele maja avamist Narvas märkis Eesti Rahvusvähemuste Koja juhataja Rafik Grigorjan, et sellised majad on "vajalikud ja olulised", kuna eesti keel on eesti rahva jaoks väärtuslik. Ent ta rõhutas, et oluline on ka mitte unustada ja hoolitseda teiste riigis elavate rahvaste keelte eest, mida riik aga teha ei soovi.

Доктор философии, глава Палаты нацменьшинств Эстонии Рафик Григорян
© Sputnik / Вадим Анцупов
Filosoofiadoktor, Eesti Rahvusvähemuste Koja juhataja Rafik Grigorjan

Varem Sputnik Eestile antud intervjuus meenutas ta, et perestroika ajastul oli Eesti ühiskonnas teatav konsolideerumine, venekeelsed inimesed toetasid eestlaste iseseisvuspüüdlusi ja püüdsid eesti keelt õppida. Kuid iseseisvunud Eesti võimud tapsid selle soovi, hakates keelt "politseinuiana" kasutama.

Integratsioon – rööbastele

Eesti keele maja pole aga riigi ainus algatus, mis peaks teoreetiliselt aitama huvi eesti keele õppimise vastu suurendada. Näiteks septembri lõpus sõitis Tallinn-Narva liinil kolmel päeval "keelerong", milles võis oma eesti keele teadmisi tasuta lihvida. Nagu Sputnik Eesti teada sai, suhtusid reisijad ideesse positiivselt.

Narva ja Ida-Viru maakond on riigi kõige venekeelsemad piirkonnad. Üle 90% Narva linna elanikest ja üle 80% maakonna asukaist on rahvuselt venelased. Narvas ja Ida-Virumaal elavad alaliselt ka kümned tuhanded Venemaa kodanikud.

Loe lisaks:

81
Tagid:
venekeelne, eesti keel, haridus, Narva, eesti keele maja
Samal teemal
Kas venekeelse hariduse küsimus ajab Eesti valitsuskoalitsiooni lõhki
Venekeelse noorsoo "euroremont" Baltimaades: saame sõpradeks Venemaa vastu?
Briti luuret huvitab Baltimaade venekeelse elanikkonna meelsus
Ametiühingujuht: riik vähendab tahtlikult Narva elanike arvu
Tallinna linnapea astus välja venekeelse hariduse kaitseks
Venekeelse hariduse kaotamise eelnõu kukkus Riigikogus läbi