Õpetajate streik 2012. aastal

"Ema, me ei peagi homme kooli minema!" Eestit ähvardab õpetajate streik

31
(Uuendatud 17:38 27.09.2019)
Eesti valitsuse soov hariduskulude pealt riigikaitse kasuks kokku hoida sunnib õpetajad tarvidusel streikima, et palgatõusu saavutada.

TALLINN, 27. september — Sputnik. Oma püüdlustega kaitsekulude suurendamiseks kõige pealt raha kokku hoida on viinud Eesti valitsuskoalitsioon õpetajate kutseühingu streigimõtteni.

Kõrgema haridusega töötajate keskmine palk on Eestis 20% võrra kõrgem kui riigi keskmine töötasu. Ent õpetajate alampalk on keskmisest töötasust 10% madalam. Nii ulatub palgavahe tervelt kolmandikuni ja see vahe kasvab pedagoogide hinnangul iga aastaga.

Mis juhtub, kui õpetajate töötasu ei kasva

Haridustöötajate liidu arvestuste kohaselt langeb kooliõpetaja palgatase juhul, kui seda järgmise nelja aasta jooksul ei tõsteta, 2012. aasta tasemele. Niiviisi paiskab valitsuse otsus õpetajate palgad järgmiseks neljaks aastaks külmutada nad Voltri hinnangul tagasi 2012. aastasse, mil õpetajate palgamäär küündis vaid 73%-ni riigi keskmisest palgast.

"Selles olukorras olid õpetajad sunnitud streikima," meenutas ta 2012. aastal toimunud õpetajate laiahaardelist streiki ja nende meeleavaldusi Tallinnas Vabaduse väljakul. Haridustöötajate liidu juhtkond on korduvalt väljendanud muret Eesti eelarvestrateegia üle aastaiks 2020–2023, mis seab riigi raskesse olukorda, raskendades hea hariduse saamist ja õpetajate uue põlvkonna ilmumist.

Eesti Haridustöötajate Liidust teatati sel teemal, et ei tahaks küll toonase olukorra kordumist ning seetõttu ollakse selle ennetamiseks valmis isegi streikima. Õpetajate arvates ei toimu praegusel ajal niigi õpetaja elukutse puhul peaaegu sugugi põlvkondade vahetust.

Mida valitsuserakonnad õpetajatele lubasid

Õpetajaskonna juurdekasv juba ebapiisav ja mitte just viimasel kohal ei ole sel puhul konkurentsivõimetu töötasu. Üle 60-aastaseid õpetajaid on Eestis üle kahe korra rohkem kui 30-aastaseid.

Kolmapäeval, 25. septembril asusid Eesti Haridustöötajate Liidu esindajad valitsusega õpetajate palkade asjus läbi rääkima. Õpetajad leiavad, et valitsus peab täitma oma lubaduse ja tõstma õpetajate alampalga 2020. aastal 1458 euroni.

Mille jaoks aga Eesti ametivõimudel rahast kahju ei ole

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et pärast tormilisi vaidlusi kiitis Eesti Vabariigi Valitsus heaks 2020. aasta riigieelarve eelnõu: 2020. aastal on kulutusteks on 11,6 miljardit eurot ning tuludeks 11,8 miljardit eurot.

Kõige enam neelab riigikaitse – kulud jäävad tasemele vähemalt 2% SKP-st, nagu NATO seda nõuab. 2020. aastaks eelarves riigikaitse vajadusteks ette nähtud 615 miljonit eurot, lisanduvad ka NATO vägede vastuvõtuga seotud kulud – ligi 10,5 miljonit eurot. Peale selle on kavandatud ulatuslikud varustuse ostud, milleks kulub veel 20 miljonit eurot.

Võrdluseks: teaduse ja mitmesuguste uuringute rahastus kasvab kõigest 5,3 miljoni euro võrra – 0,71%-lt SKP-st 0,74%-ni. Rahulolematust niisuguse eelarvekavaga ei väljenda üksnes õpetajad. Läinud nädalal toimusid ühel-samal päeval korraga kaks meeleavaldust – palgatõusu nõudega astusid ministrite ette Eesti teadustöötajad ja päästjad.

Loe lisaks: 

31
Tagid:
majandus, riigieelarve, palk, streik, õpetajad, haridus
Samal teemal
Suur hulk koole alustab uut õppeaastat õpetajate puudusega
Sotside lubadus pensioni ja õpetajate palkade tõusuks maksab 320 miljonit eurot
Reps: õpetajatele tuleb rohkem iseseisvust pakkuda
Reps: kõrgharidus vajab riigilt lisaraha
Veel üks Eesti minister külastab Venemaad: miks lendab Reps Kaasanisse