Õpilane koolipingis

Pedagoogid: õpetajakutse on Eestis alla käinud

51
(Uuendatud 12:11 25.08.2019)
Uue kooliaasta algus paneb kõik haridusprotsessi osalisi muretsema, lisaks on igal osapoolel oma mured, mida arutati Sputnik Eesti pressikeskuses toimunud ümarlaual.

TALLINN, 25. august — Sputnik. Uue kooliaasta ootuses korraldas Sputnik Eesti pressikeskus ümarlaua teemal "Kooliaasta algus: kas ootame uusi teadmisi või uusi probleeme?", kus osalesid Tallinna koolide ja gümnaasiumide õpetajad ja direktorid.

В  пресс-центре Sputnik Эстония  круглый стол на тему Начало учебного года: ждем новых знаний или новых проблем?
© Sputnik / Вадим Анцупов
Sputnik Eesti pressikeskuses toimunud ümarlaud teemal "Kooliaasta algus: kas me ootame uusi teadmisi või uusi probleeme?"

Osalenud märkisid ühiselt suurima probleemina personalipuudust Eesti haridussüsteemis. Iga saatekülaline avaldas sel teemal oma arvamust.

Õpetaja põleb tööl läbi ja palk on väike

Linnamäe vene lütseumi direktor Sergei Garanža meenutas ühe Eesti haridusministri sõnu, et kooli ei minda tööle sellepärast, et seal on lärmakas ja lõhnab supi järele. Midagi peale naeratuse selline põhjendus ei tekita.

Tema arvates on koolitöötajate vähesuse peamiseks põhjuseks õpetajate madal palk. Tema juhitavas lütseumis on see kusagil pooleteise tuhande euro ringis ja kõik tahaksid saada rohkem, sest õpetaja põleb oma töökohal sõna otseses mõttes läbi.

Tallinna Kunstikooli direktor Märt Sults nõustus lütseumi direktoriga. Kooliõpetaja meenutab talle pigem stand-up komöödia näitlejat. Ainult et näitleja on laval vaid tunni, õpetaja peab aga klassiruumis jalul olema terve päeva. Seejuures on esimese tasu mitu korda suurem kui õpetajal.

Ei tule mitte teadmisi anda, vaid elukutset õpetada

Kõik on suhteline, jätkas Sergei Garanža, viidates vanasõnale: kaks karva pealael on vähe, supi sees aga palju. Ta meenutas nõukogude kooli. Tollal said õpetajad samuti vähe palka ja nende seas oli ka neid, kes ütlesid, et kui palka tõstetaks, siis alles hakkaksid nad tõsiselt tööle.

Kuid oli ka neid, kes töötasid südametunnistuse järgi ka selle väikese palga eest. Ja täna, kapitalismi ja taas madala palga tingimustes töötavad nad ikka sama hästi kui enne. "Seetõttu oleks vale väita, et vaid palk mõjutab olukorda personaliga koolis," ütles Garanža. 

Директор Линнамяэского русского лицея Сергей Гаранжа
© Sputnik / Вадим Анцупов
Linnamäe vene Lütseumi direktor Sergei Garanža

Kui me räägime õpetajate puudusest, siis esiteks pole professionaalset personali piisavalt koolitatud. See on suurim probleem. Küll direktor juba oma ressurssidest leiab, kuidas oma parimate õpetajate rahalisi vajadusi rahuldada. Garanža sõnul on õpetajate professionaalsus neid ettevalmistanud kõrgkooli probleem. Kahju, kui tulevane õpetaja ei saa ülikoolis õppimise ajal lastega töötamise kogemust.

"Praktikandid räägivad mulle, et teisel kursusel käisid nad koolis praktikal, istusid koolipingis ja vaatasid, kuidas õppetund toimus. Kas nad ise proovisid tundi anda? Ei," ütles Sergei Garanža.

Kool ei ole šõu ega õpetaja pole popstaar

Linnamäe vene lütseumi õpetaja Jelena Parfjonova õpetab vanusepsühholoogiat ja arvestuse saamiseks peavad õpilased läbima praktika lasteaias. Mõnele osutus see hiljem määravaks lastega seotud elukutse valikul.

Üks neist otsustas hakata lastetreeneriks, rääkis Parfjonova. Talle seletati, et selle eest ei maksta suurt raha. No ja mis siis, oli vastus, mulle meeldib. Parfjonova märkis, et kui inimene läheb kooli tööle, annab ta endale aru, et see pole sõu, kus makstakse ühe tunni eest poolteist tuhat eurot. 

Ta tõi näiteks mõned riigid, kus koolides on pedagoogikatunnid. Viimastel aastatel seda õppivad lapsed häälestavad end tulevikus pedagoogilise hariduse saamisele. Sellistes tundides õpivad nad oma ametiks vajalikke aineid, teevad praktikaid, mis on kasulikud tulevikus, ning pedagoogikaerialadele ülikooli astumisel on neil teatud privileegid.

Noored ei pruugi õpetajaks saada, kuid igal juhul on see hea enda ja oma tugevate külgede väljaselgitamiseks ja proovilepanemiseks. "Miks mitte proovida seda ka meil?" küsis Parfjonova.

Õpetajate koormus on üle mõistuse suur

Lütseumi direktor Garanža rääkis, et iga poolteise tuhande eurose palgaga lütseumiõpetaja töötab tohutu koormusega. Ta peab mitte ainult tundideks valmistuma ja neid läbi viima, vaid ka vihikuid kontrollima, midagi arvutisse sisestama ja hunniku aruandeid esitama. 

Sellele kutsealale on vaja riiklikku tellimust

Garanža jätkas, et kui koolis pole piisavalt ruume, siis on see üks asi, kui aga ei jätku õpetajaid, on see hoopis midagi muud. Direktori sõnul on tema lütseumis klassid taas ülerahvastatud – pole mitte 25 õpilast klassis, vaid 30 või isegi rohkem.

"Las arvutavad välja, kui palju õpetajaid koolid vajavad ja teevad siis ülikoolidele vastava tellimuse. Pärast diplomi saamist töötaksid noored õpetajad teatud aja koolis," ütles Sergei Garanža ja neile, kellel pole eluruumi, aitaks linn selle muretseda. Napib erinevate ainete õpetajaid, märkis lütseumi direktor lõpetuseks, kuid kõige rohkem närib hinge, et ei jätku eesti keele õpetajaid. Ometi elame Eesti riigis!

Lugege lisaks:

51
Tagid:
haridus, ümarlaud, Sputnik Eesti pressikeskus, Tallinn, Eesti
Samal teemal
Sults: Eesti keeleseaduse täitmist nõutakse ainult venelastelt
Kas inimesel võib olla mitu emakeelt
Pedagoogikakorüfeed arutasid, kuidas on kasulik vähendada laste koolikoormust