SputnikPro koolitusmoodul Sputnik Eesti pressikeskuses

"Näljased" hiinlased ja karu koera asemel: SputnikPro seletas libauudiste tekkimist

29
(Uuendatud 10:29 30.07.2019)
Haridusprojekti SputnikPro raames jutustas libauudiste teemalisel loengul terve hulga sütitavaid lugusid üks juhtivaid praktilise ajakirjanduse koolitajaid Oleg Štšedrov.

TALLINN, 30. juuli — Sputnik, Deniss Pastuhhov. Ajakirjanik peab järgima kahte põhireeglit, et mitte ise muutuda libauudise autoriks, õpetas MIA Rossija Segodnja koolitusjuht Oleg Štšedrov SputnikPro koolitusel Sputnik Eesti pressikeskuses laupäeval, 27. juulil. 

Loeng oli pigem mitteformaalset laadi, millele aitas kaasa materjali esitusviis. "Ma olen reporter, ma olen ajakirjanik ja tean, kuidas kirjutada uudiseid. Ma olen neid kirjutanud Aleksander I Õnnistatu, Nikolai II Verise ja kommunismi ajal.

Mul on tõesti tulnud töötada erinevatel ajastutel, ma alustasin Nõukogude raadios suurepärases toimetuses nimega "Informatsiooni ja propaganda toimetus" ja see ei tundunud kellelegi imelik," teatas Oleg Štšedrov sissejuhatuseks heasüdamlikult ja võitis kohe kuulajate poolehoiu, kes tunnetasid sõna tõsises mõttes lektori tohutut ajakirjanduskogemust. 

Loengu teemaks oli "Blogija — kas tänapäeva meedia nuhtlus või infoallikas. Kuidas mitte muutuda libauudiste tööriistaks?" kuid Oleg Štšedrov keskendus ikkagi tavapärasele ajakirjandusele.

Один из ведущих тренеров в области практической журналистики, руководитель учебных программ МИА Россия сегодня Олег Щедров
© Sputnik / Вадим Анцупов
Üks tuntumaid koolitajaid praktilise ajakirjanduse alal, MIA Rossija Segodnja koolituskavade juht Oleg Štšedrov

Asi on selles, märkis Štšedrov, et blogija esmane eesmärk on kuulsaks saada ja selle eesmärgi saavutamiseks sobivad kõik abinõud — ja blogijal pole kohustust jälgida info objektiivsust. Kuigi, möönis Štšedrov, mõnede blogide loetavust võivad paljud massiteabevahendid ainult kadestada.

Oma arvamusega pealtnägijad on skisofreenia

Erinevalt blogijast peab ajakirjanik, isegi kui ta januneb kuulsuse järele, jääma "ühiskonna silmadeks", mis edastavad täpset pilti toimuvast. Ja jätma oma isikliku arvamuse enda teada.

Kuid kahjuks pole ükski ajakirjanik üheski meedias kaitstud selle eest, et temast võib meelega või kogemata saada libauudiste autor. Sageli saavad ajakirjanikud toimetamispoliitika ohvriks, kui mingi negatiivne kuvand luuakse toimetuse tasandil.

Kuidas luua negatiivset kuvandit

Who is Mister Putin? (inglise keeles "Kes on härra Putin" — toim) — nii küsiti lääne meedias nullindate alguses, kui praegune Venemaa president Vladimir Putin oli alles äsja võimule tulnud.

Agentuuris Reuters, kus Oleg Štšedrov tollal töötas, lisati igasse artiklisse, kus mainiti Putinit, tema ametinimetuse asemele sõnaühend "endine KGB agent". Isegi siis, kui jutt käis sellest, et Putin käis ooperit vaatamas või suhkruvabrikut avamas. 

В пресс-центре Sputnik Эстония  модуль образовательного проекта SputnikPro
© Sputnik / Вадим Анцупов
Koolitusprojekti SputnikPro moodul Sputnik Eesti pressikeskuses

"Kui tollal ei olnud Nõukogude Liidus üles kasvanud inimese jaoks Riikliku Julgeoleku Komiteel negatiivset varjundit ("seal töötas ju Stirlitz")," jätkas Štšedrov, "siis lääne inimese silmis olid KGB töötajad "verejanulised kumminuiadega mehikesed, kes väänavad inimestel käsi ja tõukavad neid loomavagunitesse". Nii kujuneski lugejatel Putinist negatiivne kuvand.

Infosõda kui teadus: kaalul on Venemaa tulevase põlvkonna hinged >>

Alles Štšedrovi korraldatud pooleaastane kampaania Reutersis ja soovitus mainida Putini seost KGB-ga ainult seal, kus see on vajalik, aitasid "negatiivse maine süvenemise ära hoida.

Jaapanlasel on lihtne kirjutada tšetšeenidest, armeenlasel aserbaidžaanlastest mitte

Võib-olla on "libauudistesse segatud" ka ajakirjanik ise, sest väga sageli ei saa ta probleemi kõrvalt vaadata ega suuda alati olla objektiivne. 

В пресс-центре Sputnik Эстония  модуль образовательного проекта SputnikPro
© Sputnik / Вадим Анцупов
Koolitusprojekti SputnikPro moodul Sputnik Eesti pressikeskuses

"Ajakirjaniku missioon võib olla pööraselt raske. Kerge on näiteks jaapanlasel valgustada Reutersi ajakirjanikuna Moskvas Tšetšeenia konflikti: sind ei koti venelased, sind ei koti tšetšeenid, ja sa saad olla neutraalne.

Aga kuidas olla neutraalne Mägi-Karabahhi konflikti valgustamisel, kui sa teed kaastööd Aserbaidžaani või Armeenia ajalehele? Tuleb alatasa kompromisse teha," rääkis Oleg Štšedrov.

Riigiduuma võttis vastu libauudiste ja riigi solvamise vastu võitleva seaduse >>

Seetõttu tuleb Štšedrovi arvates ajakirjanikul järgida kaht lihtsat reeglit, mida on keeruline täita — mitte kedagi uskuda ja kõike kontrollida. Ja muidugi jätta oma isiklik arvamus enda teada. 

Libauudised: kuidas austerlase solvang läks ajalukku

Oleg Štšedrov märkis, et libauudised saadavad inimest ammust ajast. Kujukas näide on kuulsad Potjomkini külad. Selle libauudise butafoorsetest küladest mõtles välja Katariina II peale solvunud Austria saadik, keda ei võetud kaasa reisile Novorossiasse.

Aga inimesed uskusid seda juttu meelsasti, sest halba uudist usutakse palju meelsamini kui head. Nii on see ka tänapäeval. 

Мастер-класс проекта SputnikPro  проводит один из ведущих тренеров в области практической журналистики, руководитель учебных программ МИА Россия сегодня Олег Щедров
© Sputnik / Вадим Анцупов
Üks tuntumaid koolitajaid praktilise ajakirjanduse alal, MIA Rossija Segodnja koolituskavade juht Oleg Štšedrov

Seevastu väide, et Moskvas kõnnivad tänavatel karud, ei ole Štšedrovi sõnul sugugi libauudis. Enne Napoleoni sõjakäiku Moskvasse peeti paljudes Moskva majapidamistes koerte asemel karusid.

"Mesikäpad olid suurepärased valvurid: nad olid tugevad, neile piisas taimetoidust ja nad ei haukunud kunagi. Õhtuti lasti karud vabaks, nad hulkusid öö läbi ringi ja tulid hommikul koju tagasi. Uskuge või mitte, aga nii see oli," seletas ta.

Hiinlane piima ei joo, järelikult nälgib

Osaliselt näevad libauudised välja pärisuudiste moodi ja tegelikult manipuleeritakse lugejaga selle uudise serveerimisel. Omal ajal olid NSV Liidu ja Hiina suhted väga pingelised ja kogu Nõukogude propaganda oli suunatud selle riigi solvamisele ja alandamisele. 

Üks tark mees kirjutas artikli, et keskmine piima tarbimine Venemaal on umbes 320 kilogrammi inimese kohta aastas, hiinlane aga tarbib kõigest 17 kilogrammi piima aastas.

Sellest tegi Nõukogude lugeja järelduse, et hiinlased nälgivad, surevad düstroofiasse, on näost sinised ja neil langevad hambad välja.

Artikli autor "unustas" aga lisada, et hiinlased ei joogi piima ja teevad isegi juustu sojast. See pole isegi laktoositalumatus, vaid lihtsalt nende kultuuriline eripära. "Kuid kas lugejale räägiti valet? Ei, puhast tõde," meenutas Štšedrov.

Palju on statistikal põhinevaid uudiseid. Näiteks kui ilmusid andmed keskmise eluea pikenemisest Venemaal võrdles "pahatahtlik" BBC neid keskmise eluaega Lääne-Euroopa riikides (näiteks Saksamaal). See andiski positiivse tendentsiga uudisele negatiivse varjundi.

Võltsing - sureva globalismi kaitsereaktsioon >>

Pärast kaasakiskuvat loengut korraldas Štšedrov meistriklassi, kuidas meelitada lugejat sinu kirjutatud uudist läbi lugema.

Külaliste arvamus: SputnikPro on huvitav ja vajalik projekt

Ajakirjanik ja telekanali TVN direktor Oleg Bessedin tunnistas, et teda üllatas meeldivalt lektori kvalifikatsioon ja tema teadmised tänapäeva ajakirjanduse tendentsidest. On hea, et Sputnik Eesti toimetuse seinte vahel korraldatakse nii harivaid üritusi.

"Venemaa ründamiseks loodud inforelv " haavas Suurbritanniat ennast >>

"Igast ajakirjanikust käib läbi tohutu hulk infot, ja sa pead läbi sõeluma selle, mis sulle antakse. Isegi lugupeetud portaalides, mida loeb tohutu arv inimesi, võib näha, et infot serveeritakse erinevalt.

Ajakirjanik esitab sageli oma arusaamu, oletusi, lihtsalt aimusi või mitte kuigi täpset teavet. Kui mõni muu portaal võtab selle uudise ja vahendab seda, omandab see uudis tihti üldse täiesti teistsuguse iseloomu," ütles Oleg Bessedin märkides, et Oleg Štšedrovi loeng aitab tal info maailmas paremini orienteeruda. 

Директор телеканала TVN и журналист Олег Беседин
© Sputnik / Вадим Анцупов
Telekanali TVN direktor ja ajakirjanik Oleg Bessedin

Külaline Lätist, ajakirjanik Jānis Kuzins rõhutas, et Štšedrovi loengu teema on väga aktuaalne. Nii Lätis kui ka Eestis armastatakse kasutada "stampe" ja luua sedasi libauudiseid, eelkõige seoses idanaabriga — Venemaaga. 

"Uudistes joonistatakse Venemaast ebaõiglaselt negatiivne kuvand. Seetõttu kannatavad inimesed nii Lätis kui Eestis, sest me oleme kaotanud hiigelsuure sõbra ja partneri, kellega meil oleks vastastikku kasulik kaubelda ja äri ajada. Paljuski just meedia jõupingutustega luuakse heanaaberlikeks suheteks mitte just kõige soodsam olukord," ütles Kuzins Sputnik Eestile.

Jānis Kuzins kutsub üles arendama Baltimaades programmi SputnikPro, sest kohalikud ajakirjanikud on Venemaa ajakirjandusest ära lõigatud. "Taolisi programme on SRÜ riikides, aga mitte Baltimaades.

Oleks hea, kui nende riikide ajakirjanikud (mitte ainult venekeelsed, vaid ka leedulased, lätlased ja eestlased) saaksid süüvida teise ruumi, ajakirjanduse teise dimensiooni, ja vaadata kõrvalt neid stampe, mida ametlik võim peale sunnib," rõhutas Kuzins. 

Латвийский журналист и правозащитник Янис Кузинс
© Sputnik / Вадим Анцупов
Läti ajakirjanik ja õiguskaitsja Jānis Kuzins

Kuzinsi kaasmaalane Andrei Tatartšuk teatas kommentaaris Sputnik Eestile, et loengul kõlas palju tema jaoks uusi ja huvitavaid mõtteid. Näiteks paljude lääne meediakanalite arengustrateegiast, mis meenutab ilmselgelt nõukogude aega.

See tähendab, et infot esitatakse tihti ühekülgselt, alternatiivsete allikateta ja ainult ühevärvilisena — valge või mustana. Seejuures figureerivad tänapäeva lääne meedias negatiivsetena eeskätt Putini ja Venemaa kuvand.

Tatartšuk on aru saanud, kuidas töötavad Sputnik ja Russia Today, ja seal on pilt tema meelest "hall": on näha erinevaid seisukohti. 

Журналист из Латвии Андрей Татарчук
© Sputnik / Вадим Анцупов
Läti ajakirjanik Andrei Tatartšuk

"Huvitav oli Štšedrovi arvamus kriitilise mõtlemise puudumisest ja selle kujundamise vajadusest meediatoodete tarbijatel. Mulle meeldis loengul kõlanud mõiste selle või teise meediakanali "mürgisusest". Minu jaoks näiteks ei ole BBC "mürgine" ja ma ei tahaks, et BBC töötajatele oleks Russia Today "mürgine" — monokroomsust ei ole vaja. Huvitav oli ka arvamus sellest, et mõisted "demokraatia", "sallivus" ja "inimõigused" on devalveerunud ja nende taga ei seisa midagi," teatas Tatartšuk.

Oleg Štšedrovi loeng ja meistriklass on järjekorras juba neljas Sputnik Eesti pressikeskuses toimunud SputnikPro koolitusmoodul. 

Esimene toimus Tallinnas 2018. aasta oktoobris. Tollal jagasid publikuga oma teadmisi ja oskusi MIA Rossija Segodnja peatoimetaja asetäitja Natalja Losseva ning interneti ja uute meediate projektijuht Mihhail Konrad. 

Teisel SputnikProl 2018. aasta detsembris jutustas Venemaa presidendi juures asuva Venemaa Rahvamajanduse ja Riigiteenistuse Akadeemia üliõpilastele ja õppejõududele tänapäeva meedia töö põhimõtetest ja mehhanismidest Sputniku multimeediakeskuste direktsiooni peatoimetaja Margarita Nekrassova.

2019. aasta aprillis toimunud kolmandast SputnikPro osavõtjaid sõna otseses mõttes jahmusid Venemaa parimate reporterite hulka kuuluva Vera Kostamo lugudest sõjaoludest Donbassist, sanitaarlennunduse argipäevast Põhja-Venemaal ja jääkarude maailmas.

Mis on SputnikPro

Programm SputnikPro tutvustab ajakirjanikele, pressikeskuste produtsentidele, suhtekorraldajatele, blogijatele ja nende valdkondade üliõpilastele tänapäeva multimeediateabeagentuuri töö standardeid ja põhimõtteid.

"SputnikPro tähendab, et Sputnik räägib millestki (vene keeles "про что-то" — toim). SputnikPro tähendab, et jutustajateks on Sputniku professionaalid ("pro" on inglise kõnekeeles professionaal — toim). Püüdsime projekti nimes ära kasutada nii professionaalsust kui ka seda, et me jutustame sellest, millest teised vaikivad," ütles Sputniku multimeediakeskuste direktsiooni direktori asetäitja lähivälismaal ja Baltimaades Marina Perekrjostova.

SputnikPro kutsub täiendõppele noori ajakirjanikke >>

"Meie koolitused on täiesti apoliitilised. Me ei kavatse midagi peale suruda — meie jaoks on see nagu kohtumine sõpradega, keda pole ammu näinud (igaühel on oma elu, kuid on, mida jagada) ja kellega on mõnus ühe laua taga istuda," märkis Sputniku peatoimetaja Margarita Simonjan.

Rahvusvaheline teabeagentuur Sputnik on üks maailma suurimatest meediakanalitest: selle toimetused ja pressikeskused avaldavad uudiseid 32 keeles ööpäev läbi kogu maailmas Tokyost Montevideoni.

29
Tagid:
libauudis, Sputnik Eesti, koolitus, SputnikPro
Teema:
Haridusprojekt SputnikPro (15)
Samal teemal
„Poisike Aleppost" - kõige hullem libauudis Süüria kohta
Libauudis Douma keemiarelvade ohvritest lükati ümber
Haridusprojekti SputnikPro meistriklassid
SputnikPro tutvustas Eestit Armeenia tudengitele
Põnev: SputnikPro õpetab, kuidas tagada meedia elujõud