SputnikPro koolitusmoodul Sputnik Eesti pressikeskuses

"Näljased" hiinlased ja karu koera asemel: SputnikPro seletas libauudiste tekkimist

65
(Uuendatud 10:29 30.07.2019)
Haridusprojekti SputnikPro raames jutustas libauudiste teemalisel loengul terve hulga sütitavaid lugusid üks juhtivaid praktilise ajakirjanduse koolitajaid Oleg Štšedrov.

TALLINN, 30. juuli — Sputnik, Deniss Pastuhhov. Ajakirjanik peab järgima kahte põhireeglit, et mitte ise muutuda libauudise autoriks, õpetas MIA Rossija Segodnja koolitusjuht Oleg Štšedrov SputnikPro koolitusel Sputnik Eesti pressikeskuses laupäeval, 27. juulil. 

Loeng oli pigem mitteformaalset laadi, millele aitas kaasa materjali esitusviis. "Ma olen reporter, ma olen ajakirjanik ja tean, kuidas kirjutada uudiseid. Ma olen neid kirjutanud Aleksander I Õnnistatu, Nikolai II Verise ja kommunismi ajal.

Mul on tõesti tulnud töötada erinevatel ajastutel, ma alustasin Nõukogude raadios suurepärases toimetuses nimega "Informatsiooni ja propaganda toimetus" ja see ei tundunud kellelegi imelik," teatas Oleg Štšedrov sissejuhatuseks heasüdamlikult ja võitis kohe kuulajate poolehoiu, kes tunnetasid sõna tõsises mõttes lektori tohutut ajakirjanduskogemust. 

Loengu teemaks oli "Blogija — kas tänapäeva meedia nuhtlus või infoallikas. Kuidas mitte muutuda libauudiste tööriistaks?" kuid Oleg Štšedrov keskendus ikkagi tavapärasele ajakirjandusele.

Один из ведущих тренеров в области практической журналистики, руководитель учебных программ МИА Россия сегодня Олег Щедров
© Sputnik / Вадим Анцупов
Üks tuntumaid koolitajaid praktilise ajakirjanduse alal, MIA Rossija Segodnja koolituskavade juht Oleg Štšedrov

Asi on selles, märkis Štšedrov, et blogija esmane eesmärk on kuulsaks saada ja selle eesmärgi saavutamiseks sobivad kõik abinõud — ja blogijal pole kohustust jälgida info objektiivsust. Kuigi, möönis Štšedrov, mõnede blogide loetavust võivad paljud massiteabevahendid ainult kadestada.

Oma arvamusega pealtnägijad on skisofreenia

Erinevalt blogijast peab ajakirjanik, isegi kui ta januneb kuulsuse järele, jääma "ühiskonna silmadeks", mis edastavad täpset pilti toimuvast. Ja jätma oma isikliku arvamuse enda teada.

Kuid kahjuks pole ükski ajakirjanik üheski meedias kaitstud selle eest, et temast võib meelega või kogemata saada libauudiste autor. Sageli saavad ajakirjanikud toimetamispoliitika ohvriks, kui mingi negatiivne kuvand luuakse toimetuse tasandil.

Kuidas luua negatiivset kuvandit

Who is Mister Putin? (inglise keeles "Kes on härra Putin" — toim) — nii küsiti lääne meedias nullindate alguses, kui praegune Venemaa president Vladimir Putin oli alles äsja võimule tulnud.

Agentuuris Reuters, kus Oleg Štšedrov tollal töötas, lisati igasse artiklisse, kus mainiti Putinit, tema ametinimetuse asemele sõnaühend "endine KGB agent". Isegi siis, kui jutt käis sellest, et Putin käis ooperit vaatamas või suhkruvabrikut avamas. 

В пресс-центре Sputnik Эстония  модуль образовательного проекта SputnikPro
© Sputnik / Вадим Анцупов
Koolitusprojekti SputnikPro moodul Sputnik Eesti pressikeskuses

"Kui tollal ei olnud Nõukogude Liidus üles kasvanud inimese jaoks Riikliku Julgeoleku Komiteel negatiivset varjundit ("seal töötas ju Stirlitz")," jätkas Štšedrov, "siis lääne inimese silmis olid KGB töötajad "verejanulised kumminuiadega mehikesed, kes väänavad inimestel käsi ja tõukavad neid loomavagunitesse". Nii kujuneski lugejatel Putinist negatiivne kuvand.

Infosõda kui teadus: kaalul on Venemaa tulevase põlvkonna hinged >>

Alles Štšedrovi korraldatud pooleaastane kampaania Reutersis ja soovitus mainida Putini seost KGB-ga ainult seal, kus see on vajalik, aitasid "negatiivse maine süvenemise ära hoida.

Jaapanlasel on lihtne kirjutada tšetšeenidest, armeenlasel aserbaidžaanlastest mitte

Võib-olla on "libauudistesse segatud" ka ajakirjanik ise, sest väga sageli ei saa ta probleemi kõrvalt vaadata ega suuda alati olla objektiivne. 

В пресс-центре Sputnik Эстония  модуль образовательного проекта SputnikPro
© Sputnik / Вадим Анцупов
Koolitusprojekti SputnikPro moodul Sputnik Eesti pressikeskuses

"Ajakirjaniku missioon võib olla pööraselt raske. Kerge on näiteks jaapanlasel valgustada Reutersi ajakirjanikuna Moskvas Tšetšeenia konflikti: sind ei koti venelased, sind ei koti tšetšeenid, ja sa saad olla neutraalne.

Aga kuidas olla neutraalne Mägi-Karabahhi konflikti valgustamisel, kui sa teed kaastööd Aserbaidžaani või Armeenia ajalehele? Tuleb alatasa kompromisse teha," rääkis Oleg Štšedrov.

Riigiduuma võttis vastu libauudiste ja riigi solvamise vastu võitleva seaduse >>

Seetõttu tuleb Štšedrovi arvates ajakirjanikul järgida kaht lihtsat reeglit, mida on keeruline täita — mitte kedagi uskuda ja kõike kontrollida. Ja muidugi jätta oma isiklik arvamus enda teada. 

Libauudised: kuidas austerlase solvang läks ajalukku

Oleg Štšedrov märkis, et libauudised saadavad inimest ammust ajast. Kujukas näide on kuulsad Potjomkini külad. Selle libauudise butafoorsetest küladest mõtles välja Katariina II peale solvunud Austria saadik, keda ei võetud kaasa reisile Novorossiasse.

Aga inimesed uskusid seda juttu meelsasti, sest halba uudist usutakse palju meelsamini kui head. Nii on see ka tänapäeval. 

Мастер-класс проекта SputnikPro  проводит один из ведущих тренеров в области практической журналистики, руководитель учебных программ МИА Россия сегодня Олег Щедров
© Sputnik / Вадим Анцупов
Üks tuntumaid koolitajaid praktilise ajakirjanduse alal, MIA Rossija Segodnja koolituskavade juht Oleg Štšedrov

Seevastu väide, et Moskvas kõnnivad tänavatel karud, ei ole Štšedrovi sõnul sugugi libauudis. Enne Napoleoni sõjakäiku Moskvasse peeti paljudes Moskva majapidamistes koerte asemel karusid.

"Mesikäpad olid suurepärased valvurid: nad olid tugevad, neile piisas taimetoidust ja nad ei haukunud kunagi. Õhtuti lasti karud vabaks, nad hulkusid öö läbi ringi ja tulid hommikul koju tagasi. Uskuge või mitte, aga nii see oli," seletas ta.

Hiinlane piima ei joo, järelikult nälgib

Osaliselt näevad libauudised välja pärisuudiste moodi ja tegelikult manipuleeritakse lugejaga selle uudise serveerimisel. Omal ajal olid NSV Liidu ja Hiina suhted väga pingelised ja kogu Nõukogude propaganda oli suunatud selle riigi solvamisele ja alandamisele. 

Üks tark mees kirjutas artikli, et keskmine piima tarbimine Venemaal on umbes 320 kilogrammi inimese kohta aastas, hiinlane aga tarbib kõigest 17 kilogrammi piima aastas.

Sellest tegi Nõukogude lugeja järelduse, et hiinlased nälgivad, surevad düstroofiasse, on näost sinised ja neil langevad hambad välja.

Artikli autor "unustas" aga lisada, et hiinlased ei joogi piima ja teevad isegi juustu sojast. See pole isegi laktoositalumatus, vaid lihtsalt nende kultuuriline eripära. "Kuid kas lugejale räägiti valet? Ei, puhast tõde," meenutas Štšedrov.

Palju on statistikal põhinevaid uudiseid. Näiteks kui ilmusid andmed keskmise eluea pikenemisest Venemaal võrdles "pahatahtlik" BBC neid keskmise eluaega Lääne-Euroopa riikides (näiteks Saksamaal). See andiski positiivse tendentsiga uudisele negatiivse varjundi.

Võltsing - sureva globalismi kaitsereaktsioon >>

Pärast kaasakiskuvat loengut korraldas Štšedrov meistriklassi, kuidas meelitada lugejat sinu kirjutatud uudist läbi lugema.

Külaliste arvamus: SputnikPro on huvitav ja vajalik projekt

Ajakirjanik ja telekanali TVN direktor Oleg Bessedin tunnistas, et teda üllatas meeldivalt lektori kvalifikatsioon ja tema teadmised tänapäeva ajakirjanduse tendentsidest. On hea, et Sputnik Eesti toimetuse seinte vahel korraldatakse nii harivaid üritusi.

"Venemaa ründamiseks loodud inforelv " haavas Suurbritanniat ennast >>

"Igast ajakirjanikust käib läbi tohutu hulk infot, ja sa pead läbi sõeluma selle, mis sulle antakse. Isegi lugupeetud portaalides, mida loeb tohutu arv inimesi, võib näha, et infot serveeritakse erinevalt.

Ajakirjanik esitab sageli oma arusaamu, oletusi, lihtsalt aimusi või mitte kuigi täpset teavet. Kui mõni muu portaal võtab selle uudise ja vahendab seda, omandab see uudis tihti üldse täiesti teistsuguse iseloomu," ütles Oleg Bessedin märkides, et Oleg Štšedrovi loeng aitab tal info maailmas paremini orienteeruda. 

Директор телеканала TVN и журналист Олег Беседин
© Sputnik / Вадим Анцупов
Telekanali TVN direktor ja ajakirjanik Oleg Bessedin

Külaline Lätist, ajakirjanik Jānis Kuzins rõhutas, et Štšedrovi loengu teema on väga aktuaalne. Nii Lätis kui ka Eestis armastatakse kasutada "stampe" ja luua sedasi libauudiseid, eelkõige seoses idanaabriga — Venemaaga. 

"Uudistes joonistatakse Venemaast ebaõiglaselt negatiivne kuvand. Seetõttu kannatavad inimesed nii Lätis kui Eestis, sest me oleme kaotanud hiigelsuure sõbra ja partneri, kellega meil oleks vastastikku kasulik kaubelda ja äri ajada. Paljuski just meedia jõupingutustega luuakse heanaaberlikeks suheteks mitte just kõige soodsam olukord," ütles Kuzins Sputnik Eestile.

Jānis Kuzins kutsub üles arendama Baltimaades programmi SputnikPro, sest kohalikud ajakirjanikud on Venemaa ajakirjandusest ära lõigatud. "Taolisi programme on SRÜ riikides, aga mitte Baltimaades.

Oleks hea, kui nende riikide ajakirjanikud (mitte ainult venekeelsed, vaid ka leedulased, lätlased ja eestlased) saaksid süüvida teise ruumi, ajakirjanduse teise dimensiooni, ja vaadata kõrvalt neid stampe, mida ametlik võim peale sunnib," rõhutas Kuzins. 

Латвийский журналист и правозащитник Янис Кузинс
© Sputnik / Вадим Анцупов
Läti ajakirjanik ja õiguskaitsja Jānis Kuzins

Kuzinsi kaasmaalane Andrei Tatartšuk teatas kommentaaris Sputnik Eestile, et loengul kõlas palju tema jaoks uusi ja huvitavaid mõtteid. Näiteks paljude lääne meediakanalite arengustrateegiast, mis meenutab ilmselgelt nõukogude aega.

See tähendab, et infot esitatakse tihti ühekülgselt, alternatiivsete allikateta ja ainult ühevärvilisena — valge või mustana. Seejuures figureerivad tänapäeva lääne meedias negatiivsetena eeskätt Putini ja Venemaa kuvand.

Tatartšuk on aru saanud, kuidas töötavad Sputnik ja Russia Today, ja seal on pilt tema meelest "hall": on näha erinevaid seisukohti. 

Журналист из Латвии Андрей Татарчук
© Sputnik / Вадим Анцупов
Läti ajakirjanik Andrei Tatartšuk

"Huvitav oli Štšedrovi arvamus kriitilise mõtlemise puudumisest ja selle kujundamise vajadusest meediatoodete tarbijatel. Mulle meeldis loengul kõlanud mõiste selle või teise meediakanali "mürgisusest". Minu jaoks näiteks ei ole BBC "mürgine" ja ma ei tahaks, et BBC töötajatele oleks Russia Today "mürgine" — monokroomsust ei ole vaja. Huvitav oli ka arvamus sellest, et mõisted "demokraatia", "sallivus" ja "inimõigused" on devalveerunud ja nende taga ei seisa midagi," teatas Tatartšuk.

Oleg Štšedrovi loeng ja meistriklass on järjekorras juba neljas Sputnik Eesti pressikeskuses toimunud SputnikPro koolitusmoodul. 

Esimene toimus Tallinnas 2018. aasta oktoobris. Tollal jagasid publikuga oma teadmisi ja oskusi MIA Rossija Segodnja peatoimetaja asetäitja Natalja Losseva ning interneti ja uute meediate projektijuht Mihhail Konrad. 

Teisel SputnikProl 2018. aasta detsembris jutustas Venemaa presidendi juures asuva Venemaa Rahvamajanduse ja Riigiteenistuse Akadeemia üliõpilastele ja õppejõududele tänapäeva meedia töö põhimõtetest ja mehhanismidest Sputniku multimeediakeskuste direktsiooni peatoimetaja Margarita Nekrassova.

2019. aasta aprillis toimunud kolmandast SputnikPro osavõtjaid sõna otseses mõttes jahmusid Venemaa parimate reporterite hulka kuuluva Vera Kostamo lugudest sõjaoludest Donbassist, sanitaarlennunduse argipäevast Põhja-Venemaal ja jääkarude maailmas.

Mis on SputnikPro

Programm SputnikPro tutvustab ajakirjanikele, pressikeskuste produtsentidele, suhtekorraldajatele, blogijatele ja nende valdkondade üliõpilastele tänapäeva multimeediateabeagentuuri töö standardeid ja põhimõtteid.

"SputnikPro tähendab, et Sputnik räägib millestki (vene keeles "про что-то" — toim). SputnikPro tähendab, et jutustajateks on Sputniku professionaalid ("pro" on inglise kõnekeeles professionaal — toim). Püüdsime projekti nimes ära kasutada nii professionaalsust kui ka seda, et me jutustame sellest, millest teised vaikivad," ütles Sputniku multimeediakeskuste direktsiooni direktori asetäitja lähivälismaal ja Baltimaades Marina Perekrjostova.

SputnikPro kutsub täiendõppele noori ajakirjanikke >>

"Meie koolitused on täiesti apoliitilised. Me ei kavatse midagi peale suruda — meie jaoks on see nagu kohtumine sõpradega, keda pole ammu näinud (igaühel on oma elu, kuid on, mida jagada) ja kellega on mõnus ühe laua taga istuda," märkis Sputniku peatoimetaja Margarita Simonjan.

Rahvusvaheline teabeagentuur Sputnik on üks maailma suurimatest meediakanalitest: selle toimetused ja pressikeskused avaldavad uudiseid 32 keeles ööpäev läbi kogu maailmas Tokyost Montevideoni.

65
Tagid:
libauudis, Sputnik Eesti, koolitus, SputnikPro
Teema:
Haridusprojekt SputnikPro (16)
Samal teemal
„Poisike Aleppost" - kõige hullem libauudis Süüria kohta
Libauudis Douma keemiarelvade ohvritest lükati ümber
Haridusprojekti SputnikPro meistriklassid
SputnikPro tutvustas Eestit Armeenia tudengitele
Põnev: SputnikPro õpetab, kuidas tagada meedia elujõud
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева встречает студентов и преподавателей Российской академии народного хозяйства и государственной службы (РАНХиГС) при Президенте Российской Федерации

Külas Sputnik Eestil: Vene tudengid said teada seda, millest teised vaikivad

(Uuendatud 13:52 13.12.2019)
Ühe Venemaa juhtiva kõrgkooli üliõpilased, tulevased rahvusvaheliste suhete asjatundjad, käisid Eestit külastades ka Sputnik Eesti toimetuses, tutvusid Venemaa meedia tööga välismaal ning arutasid hulka aktuaalseid küsimusi.

TALLINN, 12. detsember — Sputnik, Svetlana Burceva. VFi presidendi juures asuvas Venemaa Rahvamajanduse ja Riigiteenistuse Akadeemias (RANHiGS) on heaks tavaks ja tulevaste rahvusvaheliste suhete asjatundjate haridusprotsessi osaks saamas Sputnik Eesti toimetuse külastamine Tallinna-visiidi raames.

Экскурсия по редакции информационного агентства Sputnik Эстония
© Sputnik / Вадим Анцупов
Vene tudengid külas Sputnik Eestil

Rühm RANHiGSi üliõpilasi ja õppejõude tutvus 11. detsembril Venemaa meedia tööga Eestis. Esimest korda olid tudengid külastanud Eesti pealinna projekti SputnikPro raames juba aasta tagasi.

Nii erinevad eestlased

Ekskursioonil Sputnik Eesti toimetuses tundsid tudengid huvi õhkkonna vastu, milles tuleb töötada Venemaa riigimeedial Euroopa riigi territooriumil — RANHiGSis jälgitakse uudiseid surve avaldamisest Sputniku töötajatele.

RANHiGSi rühma saatnud Venemaa Eesti-saatkonna nõunik Dmitri Litskai jutustas tudengitele Vene–Eesti suhetest iseseisvusajal.

Выступает советник посольства России в Эстонии Дмитрий Лицкай
© Sputnik / Вадим Анцупов
Venemaa Eesti-saatkonna nõunik Dmitri Litskai

Kaitsepolitsei ehk kapo aastaraamatu näitel oli tudengitel võimalus tutvuda sellega, kuidas tõlgendatakse infot ametliku poliitilise trendi raames. Tudengid said teada, kuidas sellesse raamatusse on sattunud kaasmaalaste toetamise ja nende lastelaagri külastamise eest isegi Venemaa suursaadik Eestis Aleksandr Petrov.

"Sõnavabaduse" tingimustes

Tudengid tutvusid Sputnik Eesti pressikeskuse tehniliste võimalustega. Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva jutustas, kuidas korraldatakse mitmesuguseid meediaüritusi, mis võimaldavad suhelda kõige erinevamate kõnelejatega teistest maadest.

Kuid, märkis MIA Rossija Segodnja Eesti-esinduse juht, Eesti valitsuse liikmetele, riigiasutuste, ministeeriumide ja ametite töötajatele kehtestatud ametlik keeld suhelda Sputnik Eestiga avaldab mõju ajakirjanike tööle.

Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева рассказывает об особенностях интернет-журналистики и работе Sputnik Эстония
© Sputnik / Вадим Анцупов
Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva ja Venemaa Eesti-saatkonna nõunik Dmitri Litskai

"Eksisteerib vaid Euroopa juhtkonna soovitus mitte suhelda MIA Rossija Segodnja, Sputniku ja RTga. Kuid Eesti võimud ei võtnud seda soovitusena, vaid pidasid oma otseseks kohustuseks suhtlemine ära keelata," märkis Cherysheva ja meenutas juhtumit, kus haridusminister Mailis Reps sattus pärast suhtlemist Sputnik Eesti ajakirjanikuga Eesti meedia ja paljude kolleegide rünnaku alla ning tunnistas, et talle avaldasid survet eriteenistused.

В пресс-центре Sputnik Эстония встреча с прибывшими в Эстонию преподавателями и студентами Российской академии народного хозяйства и государственной службы (РАНХиГС) при Президенте Российской Федерации
© Sputnik / Вадим Анцупов
Vene tudengid külas Sputnik Eestil

Kuid keeruline olukord, milles peavad töötama Sputnik Eesti ajakirjanikud, ainult lihvib peatoimetaja sõnul nende meisterlikkust ja iseloomu. Seda kinnitab ka portaali Sputnik Eesti populaarsuse kasv.

Maksud on pühad

Pressikeskuses tudengite küsimustele vastates rääkis Elena Cherysheva põhjalikult olukorrast, millesse on sattunud Sputnik Eesti töötajad, kui nad said viimase paari kuu jooksul kõikidest juhtivatest pankadest teate tehingute katkestamisest MIA Rossija Segodnjaga.

Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева рассказывает об особенностях интернет-журналистики и работе Sputnik Эстония
© Sputnik / Вадим Анцупов
Vene tudengid külas Sputnik Eestil

Samasuguse kirja said ka Eesti Maksu- ja Tolliamet ning kõik ettevõtted ja isikud, kes on osutanud Sputnik Eestile mingeid teenuseid, sealhulgas bürooruumide omanik, seletas Cherysheva.

Tänaseks on suudetud lahendada MIA Rossija Segodnja maksude mahaarvamise küsimus. Et see on tööandja kohustus Eesti riigi ees, märkis Elena Cherysheva, on maksude ülekandmisele Venemaalt Eestisse antud roheline tuli — sellise korralduse andis Politsei- ja Piirivalveameti rahapesu andmebüroo (RAB).

  • Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева встречает студентов и преподавателей Российской академии народного хозяйства и государственной службы (РАНХиГС) при Президенте Российской Федерации
    Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva ja VFi presidendi juures asuva Venemaa Rahvamajanduse ja Riigiteenistuse Akadeemia tudengid Sputnik Eesti toimetuses
    © Sputnik / Вадим Анцупов
  • В пресс-центре Sputnik Эстония встреча с прибывшими в Эстонию преподавателями и студентами Российской академии народного хозяйства и государственной службы (РАНХиГС) при Президенте Российской Федерации
    VFi presidendi juures asuva Venemaa Rahvamajanduse ja Riigiteenistuse Akadeemia tudengid Sputnik Eesti pressikeskuses
    © Sputnik / Вадим Анцупов
  • Студенты Российской академии народного хозяйства и государственной службы (РАНХиГС) при Президенте Российской Федерации задают вопросы
    VFi presidendi juures asuva Venemaa Rahvamajanduse ja Riigiteenistuse Akadeemia tudengid Sputnik Eesti pressikeskuses
    © Sputnik / Вадим Анцупов
  • В пресс-центре Sputnik Эстония встреча с прибывшими в Эстонию преподавателями и студентами Российской академии народного хозяйства и государственной службы (РАНХиГС) при Президенте Российской Федерации
    VFi presidendi juures asuva Venemaa Rahvamajanduse ja Riigiteenistuse Akadeemia tudengid Sputnik Eesti pressikeskuses
    © Sputnik / Вадим Анцупов
  • Студентка I курса Института РАНХиГС при президенте РФ Алина Лапшина
    VFi presidendi juures asuva Venemaa Rahvamajanduse ja Riigiteenistuse Akadeemia tudeng Alina
    © Sputnik / Вадим Анцупов
  • Преподаватель на факультете международного регионоведения и регионального управления РАНХиГС Елена Кузьменко
    VFi presidendi juures asuva Venemaa Rahvamajanduse ja Riigiteenistuse Akadeemia õppejõud Jelena Kuzmenko
    © Sputnik / Вадим Анцупов
1 / 6
© Sputnik / Вадим Анцупов
Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva ja VFi presidendi juures asuva Venemaa Rahvamajanduse ja Riigiteenistuse Akadeemia tudengid Sputnik Eesti toimetuses

Muus osas on olukord keeruline, aga lahendatav. Veelgi enam, kui info surve avaldamisest Sputnik Eestile levis ühismeedias, sai Cherysheva hulganisti kõikvõimalikke abipakkumisi toimetusele ja ajakirjanikele — inimesed näitasid üles ootamatut hoolivust Vene meedia ajakirjanike suhtes.

Dmitri Litskai sõnul on Sputnik Eesti eredaim näide sellest, mida tuleb Venemaal väljastpoolt kogeda. Klassikaline tegutsev meediaväljaanne, mis täidab täielikult, punktipealt, asukohamaa seadusi, ei esita valeandmeid ja kontrollib andmed üle, ole kunagi saanud mingeid etteheiteid regulatiivasutustelt.

Täismahus artiklit saate lugeda portaali venekeelsel poolel.

Lugege lisaks: 

Tagid:
haridus, sõnavabadus, Sputnik Eesti pressikeskus, Sputnik Eesti, Eesti, Venemaa
Teema:
Sputnik Eesti pressikeskus
Samal teemal
Sputnik Eesti pressikeskus
Haridusprojekt SputnikPro
Tippkohtumine Global Education Industry Summit, arhiivifoto

Tippkohtumine toob Tallinnasse maailma haridusministrid

(Uuendatud 13:11 09.12.2019)
Tallinnas toimuv haridusvaldkonna tippkohtumine Global Education Industry Summit toob kokku maailma haridusministrid ja tippeksperdid.

TALLINN, 9. detsember — Sputnik. Esmaspäeval ja ja teisipäeval toimub Tallinnas haridusvaldkonna tippkohtumine Global Education Industry Summit (GEIS), mis toob kokku maailma haridusministrid ja tippeksperdid arutama õppimist ja õpetamist andmete ajastul, teatab Haridus- ja teadusministeerium.

"Tippkohtumine saab olema erakordselt põnev, sest ühise laua taha tulevad kokku maailma haridusministrid, eksperdid, rahvusvaheliste organisatsioonide esindajad ning ettevõtjad lahkama haridusvaldkonna kitsaskohti ja otsima lahendusi," sõnas kohtumist juhtiv haridus- ja teadusminister Mailis Reps.

Tema sõnul loodetakse kahe päeva jooksul leida võimalusi, kuidas teha infoajastu andmeterohkes keskkonnas nutikaid haridusotsuseid tuleviku heaks.

Майлис Репс на саммите по инновациям в сфере образования Global Education Industry Summit в Таллинне
Haridus- ja teadusminister Mailis Reps

"Niivõrd kõrgetasemeline haridusvaldkonna kohtumine toimub Eestis esimest korda. See annab taaskord tunnistust, et nii meie hiljutised suurepärased PISA tulemused, "Education Nationi" algatus kui end õigustanud hariduspoliitilised valikud pakuvad maailmas huvi ning meie teadmistest soovitakse osa saada," sõnas Reps.

Саммит по инновациям в сфере образования Global Education Industry Summit в Таллинне
Tippkohtumine Global Education Industry Summit, arhiivifoto

Kohtumisel osalevad haridusministrid, valdkonna tippeksperdid ning ettevõtete juhid Lätist, Soomest, Šveitsist, Tšehhist, Leedust, Sloveeniast, Rootsist, Ameerika Ühendriikidest, Prantsusmaalt, Jaapanist, Lõuna-Koreast, Mehhikost, Uus-Meremaalt, Hispaaniast ja Ühendkuningriigist.

Саммит по инновациям в сфере образования Global Education Industry Summit в Таллинне
Tippkohtumine Global Education Industry Summit, arhiivifoto

Kohal on PISA testide idee autor ning OECD haridusvaldkonna juht Andreas Schleicher. Lisaks osalevad USA National Center on Education and the Economy praegune president Anthony Mackay ja emeriitpresident Marc Tucker ning Kataloonia ülikooli erinõunik ja endine Euroopa Komisjoni hariduse peadirektor Xavier Prats Monne.

Sputnik Eesti on kirjutanud, et rahvusvaheline õpilaste õpitulemuslikkuse hindamisprogramm (PISA) avalikustas 2018. aasta uuringu tulemused Euroopa õpilaste õpioskuste kohta. Eesti pälvis põhikoolide õpilaste teadmiste taseme poolest esimese koha.

PISA tulemuste pingereas saavutasid Eesti koolilapsed esikoha kõigis kolmes uuritud valdkonnas – matemaatikas, lugemises ja loodusteadustes.

Nagu kirjutas Sputnik Eesti, PISA uuring hindab iga kolme aasta tagant õpilaste teadmisi ja oskusi lugemises, matemaatikas ja loodusteadustes, kolmest valdkonnast üks on alati süvatähelepanu all.

Lugege lisaks: 

Tagid:
tippkohtumine, Mailis Reps, Haridus- ja teadusministeerium, Tallinn, Eesti, haridus
Samal teemal
Õpetajad palusid haridusministril lõpueksameid mitte tühistada
Üleilma eesti keele õpetajad kohtuvad Helsingis
Vene koolide "likvideerijad" Eestis ei soovinud ka eesti keelt päästa ja kaitsta 
Selgusid Eesti parimad õpetajad
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega