Kas venekeelse hariduse küsimus ajab Eesti valitsuskoalitsiooni lõhki, illustreeriv foto

Kas venekeelse hariduse küsimus ajab Eesti valitsuskoalitsiooni lõhki

66
(Uuendatud 16:39 06.07.2019)
Sputnik Eesti uuris, kas valitsuserakondade juhtkujude vahelised vaidlused Eestis antava venekeelse hariduse küsimuses võivad avaldada valitsuskoalitsioonile EKREIKE* negatiivset mõju.

TALLINN, 5. juuli — Sputnik, Deniss Pastuhhov. Tallinna linnapea, valitseva Keskerakonna aseesimees Mihhail Kõlvart peab vajalikuks säilitada Eestis venekeelne haridus, nagu ta ütles hiljuti antud intervjuus.

Tema sõnu kritiseeris ägedalt Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder. Seedri sõnul ei tehta riigi tasandil venekeelse hariduse likvideerimise osas mingeid järeleandmisi.

Tallinna linnapea astus välja venekeelse hariduse kaitseks >>

Diskussioon jätkus. Vastuseks Seedri kriitikale kirjutas Kõlvart oma Facebooki-lehel, et on "põhiolemuselt väär vastandada eesti keelt ja vene kooli olemasolu". Ja kuigi pole mingit kahtlust, märkis Kõlvart, et eesti keel on kõigi Eesti elanike jaoks tähtis, on vene koolide ülesandeks alati olnud anda häid aineteadmisi ja kõrgetasemelist eesti keele õpet.

"Me ei toeta seda, et vanematelt võetaks õigus valida, millises vormis ja millises keeles nad oma lastele haridust anda soovivad. Küsimus, kuidas õppida, peaks jääma väljapoole poliitikute huvisfääri ja püsima pedagoogikasüsteemi raamides," teatas ta.

Мэр Таллинна Михаил Кылварт
© Sputnik / Вадим Анцупов
Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart

Seedri ja Kõlvarti arvamusi Sputnik Eestile kommenteerides ei nimetanud Eesti politoloog ja ühiskonnategelane Aleksandr Apolinski poliitikute mõtteavaldusi sõnasõjaks, vaid lihtsalt juhtivate erakondade mõnede liikmete omavaheliseks aruteluks. Seejuures ei ole kumbki arutleja ministrikohal.

Apolinski on veendunud, et valitsuskoalitsioon ei lähe Seedri ja Kõlvarti kirjutiste pärast "lõhki". Koalitsiooni tasandil on Apolinski arvates selle valitsusajaks — neljaks aastaks pärast 2019. aasta märtsis toimunud valimisi — kõik otsustatud.

Müllerson: keelepoliitikaga ei tohiks kaasneda sunniviisilisust >>

Kõik vaidlusküsimused näivad olevat omavahel kooskõlastatud. Veelgi enam, arvab Apolinski, peaaegu kõiki probleeme (peale välispoliitiliste ja kaitseküsimuste) ei lahendata ühiselt, vaid seda teeb konkreetne minister ühest erakonnast, mis vähendab ületamatute vastuolude tekkimise tõenäosust.

"Nii et riigiaparaat töötab ka edaspidi. Mis puutub linnapea mõtteavaldustesse, siis tal on nii isiklik seisukoht kui ka ühiskondlik seisukoht, mis öeldi välja, ja neid on nüüd vaja kaitsta ja realiseerida. Olen veendunud, et Kõlvart leiab toetust paljudelt ühiskondlikelt organisatsioonidelt," ütles politoloog.

Политолог и общественный деятель Александр Аполинский
© Sputnik / Вадим Анцупов
Politoloog ja ühiskonnategelane Aleksandr Apolinski

Aleksandr Apolinski märkis, et Kõlvartile on jõukohane kaitsta venekeelset haridust Tallinna tasandil — kohalik omavalitsus võib valida oma koolide õppekeele. Peaasi, et Tallinna koolide õppekava ei oleks vastuolus riiklikuga. "Seetõttu võib Tallinna linnavolikogu toetada linnapea algatust ja tagada venekeelse põhi- ja keskhariduse nendes koolides, milles nad peavad seda vajalikuks," lisas Apolinski.

Õiguskaitsja, MTÜ Vene Kool Eestis esimees Mstislav Rusakov peab Kõlvarti mõtteavaldust eranditult tema isiklikuks seisukohaks, mis ei kajasta valitsuse arvamust. Rusakov rõhutas, et Keskerakonna liidrid — nii peaminister Jüri Ratas kui ka haridus- ja teadusminister Mailis Reps — on korduvalt sõna võtnud vene koolide täieliku eestikeelsele õppele ülemineku poolt. See tähendab, et Keskerakond on täiesti solidaarne oma mõlema koalitsioonipartneriga — Isamaa ja Eesti Konservatiivse Rahvaerakonnaga (EKRE).

Мстислав Русаков
© Sputnik / Вадим Анцупов
Mstislav Rusakov

"Eesti õppekeelele oleks juba ammu üle mindud, kui see oleks olnud tehniliselt võimalik. Kuid selleks ei jätku õpetajaid ja õppevahendeid, mistõttu see protsess ongi pikale veninud," teatas Mstislav Rusakov. Ta arvab, et venekeelset haridust Eestis saab päästa ainult Euroopa Liidu kaudu.

Nagu Sputnik Eesti on kirjutanud, tegutseb praegu Statistikaameti andmetel Eestis 69 gümnaasiumi, kus saab hariduse omandada vene keeles, kuid nende arv väheneb iga aastaga. Vene koolides õpib üle 20% kõigist Eesti õpilastest. Kokku elab Eestis 1,3 miljonit inimest.

*2019. aasta aprilli alguses sõlmisid kolm Eesti parlamendiparteid koalitsioonileppe, mida oli arutatud alates 11. märtsist. Leppe kohaselt moodustasid valitsuse Keskerakond, Eesti Konservatiivne Rahvaerakond ja Isamaa. Kolmikliitu hakati kutsuma lühendiga EKREIKE (EKRE + Isamaa + Keskerakond). Paljud Eesti elanikud suhtuvad sellisesse liitu üpris jahedalt.

66
Tagid:
poliitika, koalitsioon, Mihhail Kõlvart, Helir-Valdor Seeder, haridus, venekeelne
Samal teemal
Zahharova paljastas Eesti "ühtse kooli" tõelise eesmärgi
Oudekki Loone: eestlastel on luksus teiste rahvuste diskrimineerimisele mitte mõelda
Eesti otsib võimalusi venekeelse elanikkonna integreerimiseks