President Kersti Kaljulaid

Presidendi intervjuu - Eestis elava vene rahva mõnitamine

698
(Uuendatud 14:27 08.01.2019)
Ida-Virumaa koolide valmisolek ja soov üleminekuks eesti õppekeelele on vale, ütleb 45-aastase staažiga Narva Venemaa kodanike liidu juhatuse liige Vladimir Kalinkin.

Vladimir Kalinkin

Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi suur intervjuu, kus ta teatas vene koolide üleminekust eesti õppekeelele, põhjustas riigi kirdeosas vastuolulise avaliku reaktsiooni.

Eesti president märkis muuhulgas: "Eesti peab jõudma ühtse eestikeelse haridussüsteemini. Seda tuleb teha nii, et kõigil lastel oleksid võrdsed võimalused. Me oleme selle otsuse tegelikult langetanud, kuigi me ei ole sellest rääkinud, sest Eestis ei koolitata õpetajaid vene koolidele."

Euroopa Parlamendis tunnistati, ent "õigustati" Baltikumi venelaste diskrimineerimist >>

Kõikidest rahvusest lastele tuleb haridus anda eesti keeles ja selleks tuleb hariduse andmine vene keeles kaotada - sellise huvitava "ratsukäigu" tegi riigi president. Ta teatas, et see on juba otsustatud asi, kuid erinevates piirkondades tuleb seda teha erinevalt.

Vene kooli on eestistatud juba üle 20 aasta ja ajakirjanduses on selle üle paljud piike murtud. Olulisele osale elanikkonnast venekeelse hariduse kaotamise vastu on välja astunud nii Eesti ühiskondlikud organisatsioonid kui ka venekeelsed Riigikogu liikmed.

Nad esitavad konkreetseid fakte: ühtne eestikeelne kool on eelkõige Eesti põhiseaduse järgsete inimõiguste rikkumine, teiseks rikub selline kool võrdsete võimaluste põhimõtet hariduses ning kolmandaks on selline üleminek sammuks ühiskonna lõhestatuse suunas.

President kinnitab, et kogu riigi ühiskond on selleks sammuks valmis. Ta ei viita ei avalikule arvamusele ega rahvahääletusele, vaid väikesele poliitikute arvamusfestivalile - vestlusele Ida-Virumaa elanikkonnaga koolides ja lasteaedades - kõik justkui januneksid ühtse eesti kooli järele.

See on ilmselge vale, sest see on vaid üksikute natsionalistlike poliitikute ja väikese osa "värvivahetanud" vene õpetajate arvamus, kes on eesti keele kuidagi ära õppinud.

Riias tulid vene koolide kaitseks tänavale tuhanded inimesed >>

Jah, vene õpetajaid Eestis ei koolita ja seda asjaolu kasutatakse vene koolide sulgemise õigustamiseks, selle asemel, et neid ette valmistada. Vene koolide sulgemine vähendab ainult riigi üldist haridustaset, selle mitmekultuurilisust ja üldist rahvuskultuuri.

Seetõttu on presidendi sõnad: "Ma loodan, et me läheme koos usaldusväärsema, mõistlikuma, rahva probleemide suhtes sotsiaalselt tundlikuma Eesti suunas," vene inimeste mõnitamine.

Ma saan pidevalt toetusavaldusi erinevatest kohtadest Rootsis ja Soomes. Lõppude lõpuks on see meie kõigi ühine probleem, sest kui meil ei ole oma keelt, on see lõpp. Saksamaal ja Prantsusmaal on vene koolid olemas ja miks meie peaksime need sulgema?

Esimesena alustasid sellega lätlased. Meie omad on selle poliitika üle võtnud, öeldes, et nüüd saab ka meil nii olema. Kuid meil on 40% elanikkonnast venekeelne. Need inimesed hakkavad õppima inglise keelt ja leiavad oma elus parema rakenduse.

Kui meie noored hakkavad õppima ainult eesti keeles, kas nad on siis konkurentsivõimelisemad?

Hiljuti rääkisin ma Tartu Ülikooli lõpetajatega. Vene keele oskus on endiselt töö saamiseks vajalik, meie riigi juhtkond aga deklareerib, et me ei hakka seda õpetama.

"Meie ülesanne, nagu see põhiseaduses seisab, on just see, mida Eesti rahvas tahab: kaitsta eesti keelt ja eesti kultuuri sellel maal," ütles president.

Loomulikult tuleb Eesti kultuuri säilitada. Kuid miks on selleks vaja hävitada vene kultuuri, mille kandjad moodustavad olulise osa riigi elanikkonnast? See ju rikastab. Nõukogude ajal ei suhtutud eesti kultuuri niimoodi, sellelt puhuti viimne kui tolmukübe.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

698
Tagid:
analüütika, eesti keel, vene keel, poliitika, haridus, Kersti Kaljulaid
Samal teemal
Mitmekeelsete koolide aastakonverentsi Narvas avab president Kersti Kaljulaid
Blintsova: eurooplased ahmisid õhku, saades teada vene koolide sulgemisest Baltimaades
Rafik Grigorjan: vene koolide küsimuses on murdepunkt juba ammu möödas