Kaljukotkas

Keskkonnaamet kinnitas kaljukotka kaitse tegevuskava

6
(Uuendatud 14:52 04.12.2018)
Eesti ühe võimsama ja kaunima kotka säilimiseks meie looduses tuleb hoida soid looduslikena ja vältida kotkaste häirimist nende pesapaikades.

TALLINN, 4. detsember — Sputnik. Tänapäeval on teada hinnanguliselt poolte Eestis pesitsevate kaljukotkaste pesade asukohad, teatas Keskkonnaamet. Hoolimata liigi küllaltki eraldatud elupaikadest, satub pesapaikadesse aasta aastalt üha enam uudishimulikke matkajaid, kes võivad linde häirides põhjustada pesitsusperioodil pesa ja poegade hülgamist.

"Pesitsevaid kaljukotka paare on Eestis arvatavasti 70, ent viieteistkümne aasta pärast võiks neid olla 85. Arvutuslikult mahutavad Eesti suured sood kaljukotkaid isegi 100 paari, kui vaid toitu piisavalt jätkuks. Selleks tuleb tagada meie soode hea seisund, et ka teistel sooliikidel, kellest kaljukotkad toituvad, oleks võimalik seal pesitseda. Seni on suurte soode kaitse olnud tõhus ja tänu sellele on ka kaljukotkaid meil tasapisi järjest enam," selgitas Keskkonnaameti liigikaitse büroo juhataja Marju Erit.

© Sputnik / Эмиль Садыров
Kõrgõzstan. 110 jahimeest ja kaljulotkat.

Kaljukotkas eelistab pesitsemiseks suurte loodusmassiivide sooalasid, kus rajab pesa soosaarele või soo äärde metsa. Eesti kaljukotka populatsiooni mõjutab negatiivselt kõige rohkem metsakanaliste, eriti tedre, ja lagesoo kurvitsaliste arvukuse langus.

Kaljukotka pesapaigast 2013.-2017. aastal kogutud saagijäänuste andmetel on kaljukotka põhitoiduks tänapäeval teder (30%) ja sinikael-part (10%). Seevastu 40 aastat tagasi oli kaljukotka saagi hulgas linde kaks korda vähem ja jäneseid neli korda rohkem kui nüüd.

Nende arvukust mõjutab omakorda lindudele sobilike pesapaikade ehk lagesoo ja sooserva metsade hävimine või seisundi halvenemine soode kuivendamise ja võsastumise tõttu. Seega on kaljukotka arvukuse hoidmiseks oluline säilitada suuri soid looduslikena ning vajadusel taastada kotkale sobilikke potentsiaalseid elupaiku.

"Eelmise tegevuskava rakendamisel kogutud infost selgus, et kaljukotka arvukus Eestis on tõusnud siin koorunud poegade, mitte sisserännanud isenditega, mis on eriti rõõmustav," tunnustas tehtud tööd kaljukotka ekspert Gunnar Sein. "Tulevikku vaadates on üks järgmise viie aasta olulisemaid tegevusi kotka kaitsel uue info hankimine liigi elupaigakasutuse kohta, kasutades selleks satelliitsaatjaid. Esmased saatjate andmed näitavad, et kaljukotkas kasutab metsi ning põllumajandusmaastikke rohkem, kui seni eeldasime. Need teadmised aitavad meil omakorda vähendada sealseid kotka arvukust ohustavaid tegureid," lausus Sein.

Kaljukotka tegevuskava koostamisel tegid koostööd Keskkonnaameti spetsialistid ja Kotkaklubi. Kinnitatud kavaga saab tutvuda Keskkonnaameti kodulehel.

Eestis on kaljukotkas suhteliselt haruldane. Ta eelistab metsaraba loodusmaastikke ja rabasaari, pesitseb peamiselt Alutaguse, Aegviidu ja Alam-Pedja aladel.

Huvitavat:

  • Kaljukotka pesa kõrguseks võib olla kuni 3,5 meetrit ja läbimõõduks 1,5 meetrit
  • Põhja-Ameerika metsaaladel ulatub kaljukotka territoorium kuni 520 ruutkilomeetrini.
  • Kaljukotkas on võimeline lendama kiirusel 150 km tunnis
  • Vabaduses elavad linnud elavad umbes 15-20 aastaseks. Vangistuses elavad linnud elavad 40- 45 aastaseks
6
Tagid:
pesapaik, kotkas, kaljukotkas, Eesti