Riigikogu arutas venekeelsete lasteaedade ja koolide üleminekut eestikeelsele õppele, illustreeriv foto

Isamaa: Eesti liigub ühtse eestikeelse haridussüsteemi suunas

31
(Uuendatud 13:46 13.09.2018)
Riigikogu Isamaa fraktsiooni algatusel oli tänasel täiskogu istungil olulise tähtsusega riikliku küsimusena arutelu teemal "Venekeelsete lasteaedade ja koolide üleminek eestikeelsele õppele". Ettekandjad märkisid, et eestikeelsele õppele üleminek on võimalik, kuid võtab aega.

TALLINN, 13. september — Sputnik. Isamaa fraktsiooni liikme Viktoria Ladõnskaja-Kubitsa sõnul on selge, et Eesti liigub ühtse eestikeelse haridussüsteemi suunas, kuid oluline on vältida vastandumist. Ta osutas, et nii eesti kui ka vene keeles kõnelejad tahavad anda oma lastele hea hariduse, kuid kardavad emakeele säilimise pärast.

"Eesti venelastele tuleb anda kindlustunne, et isegi eesti koolis ei kaota laps oma identiteeti, ei võõrandu oma emast või isast ja oma esivanemate juurtest," rõhutas ta.

Saadik osutas ka probleemile, et praeguse süsteemigi jaoks ei jagu õpetajaid, mistõttu toonitas ta, et haridussüsteemile tuleb anda juurde õpetajaid. "Ning peamine: eestlastele tuleb anda kindlustunnet, et eesti keel säilib läbi aegade," lisas ta.

Eesti neutraliteedi pooldajad soovitavad paigutada riiki tuumarelv >>

Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse direktor Hannes Mets ütles oma ettekandes, et hariduskeskuses õppivast 2350 õpilasest 207 õpib eesti, ülejäänud vene keeles, ning 180 õpetajast 140 annavad tunde vene, ülejäänud suudavad seda teha kahes keeles. Direktori sõnul on kahes keeles õpetavatest erialaõpetajatest suur puudus ja nende leidmiseks tuleb neid koolitada juba praegu.

Mets rääkis, et olukorra muutumiseks peaks õppija õppima asudes eesti keelest aru saama ja olema motiveeritud eesti keeles õppima, samuti peaks eesti keele vajadus Ida-Virumaal kasvama. Metsa hinnangul võtab see protsess aega 10–20 aastat.

Eesti keeleteadlane ja TÜ Narva Kolledži dotsent Mart Rannut lausus, et eestikeelsele õppele üleminek on reaalne ja Eesti riik saab sellega hakkama. Teadlase sõnul on muudatust vaja põhikoolis ja rõhk on vaja panna ka lasteaiale.

"Siiani on meil toiminud see asi vastupidi," osutas Rannut. Kiirema variandina soovitas ta eestikeelsele õppele üle minna korraga kõigis kooliastmetes, samuti lasteaedades. Rannut lisas, et vaja on ka ettevalmistavat aastat. Ida-Virumaad tuleks teadlase sõnul vaadelda eraldi, kuna seal tuleb esmalt luua kunstlik keelekeskkond, kuid 90 protsendi ulatuses saab eestikeelsele õppele ülemineku kohe ära lahendada.

"Kui tahame, teeme selle asja ära, ja teeme lausa nelja aastaga!" ütles Rannut.

Läbirääkimistel võtsid sõna Aadu Must ja Oudekki Loone Keskerakonna fraktsioonist, Priit Sibul ja Sven Sester Isamaa fraktsioonist, Jürgen Ligi ja Maris Lauri Reformierakonna fraktsioonist, Jevgeni Ossinovski Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonist ning Krista Aru Vabaerakonna fraktsioonist.

Praegu õpib vene kodukeelega lastest ligi pool keelekümbluses või eestikeelses lasteaias. Vene õppekeelega lasteaias käinutest jätkab õpinguid venekeelses põhikoolis 82 protsenti, keelekümbluses osalenutest 52 protsenti, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti suve algul.

Vene Kool Eestis loodab Kaljulaidilt venekeelse hariduse kaitsmist >>

Haridus- ja Teadusministeeriumi teatel elanikkonna toetus eestikeelse õppe laiendamisele on suur – ligi 80 protsenti nii eesti- kui venekeelsest elanikkonnast arvab, et eestikeelse õppega peaks alustama lasteaias. Kõige suuremaks takistuseks eesti keelse õppe laiendamisel on seni olnud eesti keelt väga heal tasemel valdavate õpetajate puudus venekeelsetes ja keelekümbluslasteaedades.

Täiendavad eesti keele õpetajate ametikohad luuakse lasteaedadesse aastatel 2019–2022. Kavandatud on tuua igasse venekeelsesse rühma eesti keele õpetaja, vahendid selleks on ette nähtud riigieelarve strateegias.

31
Tagid:
õppetöö, eestikeelne, venekeelne, haridussüsteem, haridus, lapsed, riigikogu, lasteaed, Isamaa, kool, Mart Rannut, Hannes Mets, Viktoria Ladõnskaja-Kubits, Eesti