Riia linnapea ja erakonna Koosmeel juht Nils Ušakovs Tallinna päeval

Riia linnapea: keelteoskus on ühele väikeriigile äärmiselt tähtis

32
(Uuendatud 07:53 16.05.2018)
Läti ei peaks võitlema mitte kakskeelsete koolide kaotamise, vaid mitmekeelsete koolide arendamise nimel, ütles teisipäeval Tallinnas käinud Riia linnapea ja erakonna Koosmeel juht Nils Ušakovs ERR-ile.

TALLINN, 16. mai — Sputnik. "Kui partei Koosmeel peaks sügisel saama valitsusse ja saama võib-olla isegi peaministriparteiks, kas te keerate keelereformi tagasi?" küsis ERR-i ajakirjanik Toomas Sildam Riia linnapealt.

Lätimaa Vene Liidu juhi ülekuulamine kaitsepolitseis: küsimused ja vastused >>

"Ei pööra tagasi. Peame koole reformima, reformima keskharidust, kuid on üks anekdoot 1917. aasta revolutsiooni ajast, kus dekabristi lapselaps küsib, et mis seal tänaval toimub. Et poleks rikkaid, kõlab vastus. Huvitav, aga minu vanaisa võitles selle eest, et poleks vaeseid," ütles Läti linnapea.

"Meil on koole, kus õpetatakse üht keelt, läti keelt, ja on koole, kus õpetatakse kaht, läti ja vene keelt. Kuid meil on vaja koole, kus kõikjal õpetatakse kolme keelt. Pole vaja võidelda kakskeelse hariduse kaotamise nimel, vaid võidelda selle nimel, et koolid oleksid vähemalt kolmekeelsed," selgitas Ušakovs.

Muudatused haridusseaduses

Aprilli alguses allkirjastas Läti president Raimonds Vējonis seaduse koolide üleminekust lätikeelsele õppetööle. Keskhariduse võib nüüd selles riigis saada ainult riigikeeles. Vastavad muudatused viidi sisse haridusseadusesse, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti.

Riigiduuma tegi ettepaneku kehtestada sanktsioonid Läti vastu >>

Eeldatakse, et üleminek algab 2019. aasta 1. septembril ja jõuab lõpule 2021. aasta 1. septembril. Eelkooliharidus jääb kakskeelseks, algkoolis aga on esimesest kuni kuuenda klassini käepärast kolm kakskeelse õppetöö mudelit.

Seitsmendast üheksanda klassini hakatakse 80 protsenti õppeainetest õpetama riigikeeles ning kümnendast kaheteistkümnenda klassini hakkab kogu koolitöö käima ainult läti keeles.

Läti ja Venemaa lipud
© Sputnik / Alexey Tikhomirov

Samas on absoluutne enamus rahvusvähemuste koolidest vene õppekeelega, riigis toimub alatasa meeleavaldusi nende läti keelele üleviimise vastu.

Lätis elab pisut alla kahe miljoni inimese, neist ligi nelikümmend protsenti on venekeelsed. Vabariigis on üks riigikeel – läti keel. Vene keelel on võõrkeele staatus.

Riigiduuma tegi ettepaneku kehtestada sanktsioonid

Venemaa parlamendisaadikud kutsusid valitsust üles kehtestama Läti suhtes majandussanktsioonid seoses seadusega, mis näeb ette ülemineku ainult lätikeelsele õppele kõigis Läti keskkoolides.

Nagu duumasaadikud rõhutasid, rikuvad Läti võimude sammud venekeelsete kodanike õigusi ja peavad alluma piirangutele, mis on ette nähtud eriliste majandusmeetmete rakendamise seaduses.

Venekeelse noorsoo "euroremont" Baltimaades: saame sõpradeks Venemaa vastu? >>

Ülelätiline lastevanemate koosolek, mis toimus 31. märtsil ja kogus ligi tuhat osavõtjat, oli pühendatud võitlusele keskkoolide täieliku üleviimise vastu lätikeelsele õppele, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti.

Erinevad inimesed – nii poliitikud kui avaliku elu tegelased kui ka lihtsalt kooliõpilaste vanemad – esinesid kõnepuldist, et avaldada oma arvamust selle kohta, milleni õppimine emakeelest erinevas keeles välja viib ja mida tuleb teha, et see protsess peatada.

Lätimaa Vene Liidu juhi ülekuulamine kaitsepolitseis

Kaitsepolitsei nägi mõnedes kõnedes üleskutseid rahvustevahelise vaenu õhutamisele ja tegudele, mis on suunatud praeguse riigivõimu kukutamisele. 

Erakonna Lätimaa Vene Liit juht Tatjana Ždanoka käis kaitsepolitseis ülekuulamisel seoses organisatsiooni Ülelätiline Lastevanemate Kogu, mille osaliste kõnepruugis nägi eriteenistus riigivastase tegevuse tunnuseid.

Tatjana Ždanoka rääkis uudisteportaalile Sputnik Latvian, mida kaitsepolitsei uurija temalt küsis ja mida ta vastas. Tatjana Ždanokat kui üht antud koosoleku korraldajaid kahtlustatakse samuti kuritegudes.

Enamik Balti riikide inimesi ei ole russofoobiasse nakatunud >>

Teisipäeval, 15. mail tähistati taas Tallinna päeva. Tallinna päeva saabusid tähistama ka Riia linnapea Nils Ušakovs ja Vilniuse linnapea Remigijus Šimašius, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti.

32
Tagid:
mitmekeelsus, läti keel, kakskeelsus, vene keel, seadus, haridus, kool, Nils Ušakovs, Läti, Riia, Balti riigid