Tallinna abilinnapea Mihhail Kõlvarti sõnul on lähiajal oodata kolme venekeelse kooli taotlust võimaldada neile erisust eesti keele õpetamisel gümnaasiumis

Kolm vene kooli soovivad keeleõppes erisust

28
Vastavalt põhikooli- ja gümnaasiumiseadusele on gümnaasiumi õppekeel eesti keel, mis tähendab, et riiklikes õppekavades määratud väikseimast lubatud õppe koormusest peab vähemalt 60 protsendi ulatuses toimuma õpe eesti keeles

TALLINN, 2. veebruar — Sputnik. Tallinna abilinnapea Mihhail Kõlvarti sõnul on lähiajal oodata kolme venekeelse kooli taotlust võimaldada neile erisust eesti keele õpetamisel gümnaasiumis ning uue koalitsiooni varasemate kokkulepete põhjal on eeldada, et valitsus need ka rahuldab.

"Me eeldame, et jutt käib kolmest taotlusest. Praeguseks on linnavolikogu kantseleisse saabunud kaks taotlust," rääkis Kõlvart kolmapäeval telekanalile PBK, vahendas BNS. Tema sõnul esitavad Linnamäe Vene Lütseum ja Kesklinna Vene Gümnaasium sellekohase taotluse juba neljandat korda, kuid seni on valitsus keeldunud neid rahuldamast.

Varasemalt on lisaks kahele eelnimetatud sama taotluse esitanud ka Tallinna Tõnismäe Reaalkooli ja Haabersti Vene Gümnaasiumi hoolekogud.

"Aga seekord on need tugevdatud veendumusega, et need rahuldatakse. Ja mitte lihtsalt ei rahuldata, aga neile antakse ka rahaline baas selleks, et õpetada eesti keelt," märkis Kõlvart. Temam sõnul annab selliseks veendumuseks alust eelkokkulepe Keskerakonna, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ning Isamaa ja Res Publica Liidu sõlmitud koalitsioonilepingu tasemel.

Abilinnapea sõnul on linnavalitsuse eesmärk taotlused võimalikult kiiresti linnavolikogus kinnitada, et need siis valitsusele lõplikuks heakskiitmiseks edasi saata. "Loodame, et seekord valitsusel ei võta tervet aastat aega, et see küsimus läbi vaadata," märkis Kõlvart ning avaldas lootust, et juba alates uuest õppeaastast saaks rakendada seaduses ettenähtud õigust keeleõppe erisusteks.

Kõlvart viitas ka, et seekordsed koolide otsused taotluse esitamiseks ei võetud vastu mitte ainult koolide hoolekogude tasamel, vaid lapsevanemate üldkoosolekul, kus mõlemal tema ka ise osales.

Kõlvart viitas ka, et erisust taotlevates koolides alustatakse samas eesti keele õppe tugevdamisega, et lapsed oskaksid pärast kuueaastast eesti keele õpet seda tasemel C1. Praeguse seaduse kohaselt peavad lapsed omandama eesti keele B2 tasemel. Intensiivsema eesti keele õppe jaoks on vaja nii sisulisi ümberkorraldusi kui ka raha, mida uus koalitsioon on lubanud, märkis Kõlvart.

Peaminister Jüri Ratas ütles detsembris, et praeguse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse alusel võib erisust keeleõppes võimaldada, kui kooli hoolekogu vastava ettepaneku omavalitsuse volikogule teeb ja omavalitsuse volikogu seda kaalub ning teeb palve valitsusele.

"Aga see erisus ei ole see, et minnakse üle vene keelele. Erisus on see, et kooli juhtkond saab korraldada keeleõpet paindlikumalt," sõnas peaminister 7. detsembril riigikogus valitsuse infotunnis. Ratas sõnas, et uues koalitsioonis on kokku lepitud, et eesti keele õppe tase peab tõusma.

Vastavalt põhikooli- ja gümnaasiumiseadusele on gümnaasiumi õppekeel eesti keel, mis tähendab, et riiklikes õppekavades määratud väikseimast lubatud õppe koormusest peab vähemalt 60 protsendi ulatuses toimuma õpe eesti keeles.

28
Tagid:
eesti keel, keel, gümnaasium, koalitsioon, venekool, kool, Jüri Ratas, Mihhail Kõlvart, Tallinn