Jääkaru Nord Tallinna loomaaias.

Tallinna loomaaias saab avapaugu tänavune looduskaitsekuu

9
(Uuendatud 08:36 09.05.2016)
Tallinna loomaaias avatakse esmaspäeval looduskaitsekuu pealkirjaga "Eesti loodus – oma või võõras", et vaadelda, millised muutused on toimunud ühiskonna ja inimeste suhtumises.

TALLINN, 9. mai — Sputnik. Looduskaitsekuu pidulik avamine toimub esmaspäeval Tallinna loomaaias, kus keskkonnaminister annab üle Eerik Kumari nimelise looduskaitsepreemia ja Eesti looduskaitse märgid.

Tänavune looduskaitsekuu toimub juba 37. korda ja kuu kestab kuni 5. juunini. Looduskaitsekuu ürituste kohta saab lisainfot keskkonnaministeeriumi kodulehelt.

Keskkonnaminister Marko Pomerantsi sõnul ollakse sina peal tavaliselt ikka heade tuttavatega ning hoida osatakse seda, mida tuntakse-teatakse. "Teinekord jäädakse ajapikku teineteisele võõraks. Prooviks seda seisundit inimese ja looduse suhetes ennetada," ütles Pomerants.

Kuu jooksul keskendutakse peamiselt neljale teemale: hirmud looduses, inimese ja looduse suhe, rahvuspargid ning võõrliigid. Üha rohkem tuleb ette jutte inimeste hirmudest looduse ees. Hunt, karu, puugid, ämblikud, roomajad, mürgised taimed ja seened, uppumine laukasse, eksimishirm ja muu seesugune. Kõik need hirmud hoiavad inimese loodusest eemal. Mõningad hirmud pärinevad juba iidsetest aegadest — näiteks essütaja — paljud on aga moodsa aja leiud. Looduskaitsekuul räägivad asjatundjad, kas neil hirmudel on alust ning selgitavad kuidas nendega toime tulla.

Teise äärmusena kipuvad inimesed looduses toimuvasse liigselt sekkuma, teadmata, et nende heateona mõeldud abi võib hoopiski karuteeneks osutuda. Näiteks tuuakse koju näiliselt hüljatud linnupoegi ja metskitsetallesid ning toidetakse talvituvaid veelinde. See kõik peegeldab aga võõrdumist loodusest. Nii aitavadki eksperdid üle käia põhitõed, kuidas sellistes olukordades õigesti ja kohaselt käituda.

Inimene kujundab loodust ka liike ümber paigutades. Võõrliigid ei ole tingimata halvad ning paljud neist, nagu hobukastan, on ilusad ja ohutud. Mure võõrliikidega tekib alles siis, kui nad hakkavad meie loodusesse sattudes võimust võtma ehk muutuvad invasiivseks — just nii on juhtunud karuputkede ja kährikkoeraga. Tavaliselt võib invasiivseks muutuda üks võõrliik sajast, aga millised täpsemalt, räägivad juba eksperdid.

Eesti looduse kõige iseloomulikumaid ning samas ka silmapaistvamaid tahke ilmestavad rahvuspargid, Eesti esindusalad. Neist vanim, Lahemaa saab tänavu 45-aastaseks. Praeguseks teadvustatakse üha enam kogukonnapõhist loodushoidu — ilma Eesti kaitsealadel elavate inimeste, nende toetuse ja kaasamõtlemiseta ei ole loodushoid kestlik.

 

9