На пикете фермеров на Тоомпеа приехало с десяток настоящих тракторов

Lääne põllumehed ei pea ida-ametivendadele makstavate toetuste suurendamist mõistlikuks

(Uuendatud 17:10 23.12.2019)
Nii Saksamaa kui Eesti põllumehed lähevad traktoritega parlamendihoone ette meelt avaldama, kuid nende nõudmised on risti vastupidised – vaidlusküsimuseks on Euroopa Liidu toetusraha.

TALLINN, 23. detsember — Sputnik, Aleksei Toom. Euroopa Liidu tavapäraselt tugeva põllumajanduse ja põllupidajatele soodsa kliimaga liikmesriik nõuab oma põllumeestele suuremate toetuste saamise õiguse säilitamist. Ida-Euroopa, sealhulgas Eesti nõuab liidu eelarvest makstavate hektaritoetuste võrdsustamist.

Lääne-Euroopa riigid on pälvinud terava kriitika hetkel Euroopa Liidu eesistujaks oleva Soome poolt selle eest, et liidu ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) ettevalmistuste raames ei ole järgmiseks rahandusperioodiks (aastaiks 2021–2017) isegi kaalutud niinimetatud välisest konvergentsist loobumist.

Varasemalt on paljud riigid, sealhulgas Belgia, Küpros, Taani, Kreeka, Itaalia, Holland ja Sloveenia kutsunud Brüsselit üles põllumeestele makstavate toetuste ühtlustamist peatama. Bürokraatia keeles nimetatakse seda protsessi "väliseks konvergentsiks".

Vastukaaluks sellele seisukohale korraldasid Eesti põllupidajad Brüsselis põllumajandusnõukogu istungi eel Riigikogu hoone ees meeleavalduse, nõudes hektari kohta makstavate toetuste tõstmist.

Täiesti põhjendatult osutavad nad sellele, et neile makstavad toetused piirduvad praegu vaid 60 protsendiga neist summadest, mida saavad nende ametivennad Lääne- Lõuna-Euroopas.

Baltimaade põllumehed räägivad ebaausast konkurentsist, nagu Sputnik Eesti on vahendanud, ja nõuavad endi suhtes võrdset kohtlemist. Nende kolleegid lääneriikides nõuavad aga väljamaksete määra säilitamist. Kuna kogu Euroopa põllumehed eelistavad minna oma pealinna traktoritega meelt avaldama, pälvivad nii ühe kui teise poole meeleavaldused alati avalikkuse teravdatud tähelepanu.

Vaidlus ei käi mitte saagikuse, vaid õigluse ja usalduse üle

"Me taasaktiveerime kõik oma välise konvergentsiga seotud algatused, sest usume, et see valik ei ole õige, see ei taga meie põllumeeste jätkusuutlikku arengut," tsiteeris uudisteportaal Itaalia põllumajandusministrit Teresa Bellanova öeldut.

Ei pruugi kahelda, et belglaste, kreeklaste ja hollandlastega seisukohta jagavad Prantsusmaa ja Hispaania põllumeeste huvide esindajad, kes saavad samuti Euroopa Liidult suuremaid põllumajandustoetusi kui näiteks Eesti põllupidajad.

Nn välise konvergentsi vastaste argumendid on üsna lihtsad ja küllaltki veenvad: põllumajandusele soodne kliima, viljakas pinnas ja põllunduses kasutatava tehnoloogia kõrge arengutase tagavad suurema saagikuse, suhteliselt madalad hinnad ja sellest tulenevalt investeeringute suurema tasuvuse.

Seevastu Eesti ja Läti põllupidajad, kes teevad märksa suuremaid jõupingutusi "keskkonna vastupanu" ületamiseks, saavutavad tõepoolest märgatavalt kehvemaid tulemusi.

Küll aga ei saa silmi sulgeda tõsiasja ees, et 2004. aastast peale püsinud ebavõrdsus lääne- ja idapoolsete põllumajandustootjate hektaritoetuste määras on õõnestanud usaldust Euroopa Liidu vastu, nagu märkis Euroopa Parlamenti kandideerimise ajal toimunud kuulamistel Euroopa Liidu uue maaeluvolinik poolakas Janusz Wojciechowski, kes loomulikult toetab välise konvergentsi  ideed.

Soomet on süüdistatud selles, et ta on allunud Ida-Euroopa ja eeskätt Eesti survele ega ole arvestanud Lääne-Euroopa arvamusega. Samas võib Euroopa Liidu põllumajandusfondide maht järgmisel rahastusperioodil suure tõenäosusega kahaneda.

Seega, toetused Lääne-Euroopa põllumeestele vähenevad, kuid Ida-Euroopa põllumeestele makstavad toetused suurenevad veidike.

Lugege lisaks:

Tagid:
ebavõrdsus, toetus, Euroopa Liit, põllumajandus
Samal teemal
Põllumehed löövad häirekella: valitsus kärbib toetusi
Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud, illustreeriv foto

Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
USA finantsväljaande Forbes analüütikud leiavad, et Washingtoni sanktsioonid Nord Stream 2 vastu ei suuda enam torujuhtme ehitamist takistada.

TALLINN, 31. dets — Sputnik. USA kongress hilines terve aasta võrra Vene-Saksa torujuhet Nord Stream 2 piiravate meetmete vastuvõtmisega, teatati Ameerika finants- ja analüütilises väljaandes Forbes.

"Need sanktsioonid on liiga nõrgad ja liiga hilinenud. Need ei meeldi isegi Venemaa vastastele," ütles väljaande analüütik Kenneth Rapoza.

Lisaks märkis Forbes, et selleks ajaks, kui Ukraina gaasitransiidiriigina energiaturule naaseb, kaotab USA ühe peamise argumendi Venemaa gaasi impordi vastu. See muudab Washingtoni vedelgaasi tarnete edendamise Euroopas märkimisväärselt keerukamaks.

"Nord Stream2 projekt on alati Ukraina jaoks kõrvakiiluks olnud," lõpetas Ameerika väljaanne.

Sputnik Eesti on kirjutanud, et USA Riigidepartemang andis võimaluse Nord Stream 2 valmis ehitada.

Ettevõtted, kes tegelevad gaasijuhtme Nord Stream 2 ehitamisega, ei satu Ameerika sanktsioonide alla, kui nad peatavad töö enne 20. jaanuari 2020, järelikult tekkis neil võimalus järelejäänud aja jooksul torude paigaldamine merealusel lõigul lõpule viia.

Nord Stream 2 projekt näeb ette kaheharulise gaasijuhtme rajamist Venemaa rannikult läbi Läänemere Saksamaani, läbilaskevõimsusega 55 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas. Selle maksumus on 9,5 miljardit eurot.

Oktoobri lõpul andis Taani loa gaasijuhtme paigaldamiseks oma mandrilavale Läänemeres. Enne seda oli projekt kooskõlastatud Saksamaa, Rootsi ja Soomega.

Projekt Nord Stream

Ehituse vastu on Ukraina, kes kardab kaotada oma tulusid Venemaa gaasi transiidist, Euroopa Liidus oma veeldatud maagaasi reklaamiv USA ja mõne teised riigid, sealhulgas Poola, Leedu ja Läti.

Lugege lisaks:

Tagid:
sanktsioonid, poliitika, majandus, gaas, Nord Stream 2
Teema:
Nord Stream 2
Samal teemal
Nord Stream 2
Машинный блок атомной станции

Venemaa ja Türgi asutasid tuumajaama ehitamiseks ühisettevõtte

(Uuendatud 13:10 30.12.2019)
Vene–Türgi koostöö, mis käib edukalt gaasitransiidi, relvastuse ja rahuvalve alal, täienes Akkuyu tuumajaama ehitamisega.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Vene insenerid käivitavad juba 2023. aastal Türgis Akkuyu tuumaelektrijaama esimese energiaploki — uue tuumajaama rajab spetsiaalselt selleks asutatud ühisettevõte.

Ühisettevõtte "vanemateks" said RIA Novosti teatel Akkuyu ehituse peatöövõtja, Vene kontsern Titan-2, mis kuulub riigikorporatsiooni Rosatom juhtimisahelasse, ja üks suurimaid erainvestoreid, Türgi ehitusfirma İçtaş.

Генеральный директор государственной корпорации по атомной энергии Росатом Алексей Лихачев
© Sputnik / Максим Богодвид
Venemaa riikliku aatomienergiakorporatsiooni Rosatom peadirektor Aleksei Lihhatšov

Rosatomi peadirektori Aleksei Lihhatšovi sõnul võimaldab asutatud Vene–Türgi allianss loota projekti edukale elluviimisele.

Akkuyu TEJ esimesele energiaplokile pandi nurgakivi 2018. aasta kevadel. Tuumajaama projekt hõlmab neli energiaplokki Venemaa "kolmanda pluss" põlvkonna reaktorseadmetega VVER-1200, mis vastavad kõige rangematele, nn Fukushima-järgsetele ohutusstandarditele.

Akkuyu TEJ projekti kogumaksumus on umbes 20 miljardit dollarit. Uue tuumajaama esimene energiaplokk käivitatakse 2023. aastal, edaspidi on kavas käiku lasta üks plokk aastas. 

Akkuyu TEJ projekt viiakse ellu skeemi "ehita, valda, käita" kohaselt: Vene pool ehitab Türki tuumajaama ja hakkab seda juhtima.

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et uue rahvusvahelise trendi — keskkonnaaktivistide meelest "räpasest" energeetikast tulenevate kliimamuutuste vastase võitluse — taustal on "rahuliku aatomi" kasutamine uuesti populaarsust võitnud.

Oma "minituumajaama" ehitamisest on mõeldud isegi väikeses Eestis, mille põlevkivienergeetikale on Brüssel kuulutanud lõpliku surmaotsuse, mis ei kuulu edasikaebamisele.

Lugege lisaks:

Samal teemal
Berliinis oodatakse IEAE järeldusi Iraani "tuumalao" kontrollimisest
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega