Eesti eelarve eelnõu Brüsselile muljet ei avaldanud, illustreeriv foto

Eesti eelarve eelnõu Brüsselile muljet ei avaldanud

(Uuendatud 18:23 23.11.2019)
Eesti suure vaevaga kooskõlastatud ja kõvasti kärbitud eelarve eelnõu 2020. aastaks hinnati Brüsselis mõningase viivitusega stabiilsus- ja kasvunõuetele mittevastavaks.

TALLINN, 23. november — Sputnik, Aleksei Toom. Eesti tuleva aasta riigieelarve "balansseerib Euroopa Liidu stabiilsus- ja kasvunõuete piiril". Euroopa Komisjon andis hinnangu kõigile talle saadetud euroala riikide rahanduskavadele ja leidis, et üle poole riikidest ületab riigieelarve puudujäägi ja riigivõla etteantud piire.

Eesti ja Läti valitsuste jõupingutused on Euroopa Komisjoni pressiteenistuse teadaande kohaselt hinnatud Brüsseli ekspertide poolt rahuldavaiks, kuid viletsamaiks näiteks Leedu tulevase riigieelarve koostajate omadest, kelle töötulemus on nimetatud pakti tingimustele täiel määral vastavaks.

Sellele paktile on alla kirjutanud kõik ühisvaluutale üle läinud riigid, kohustudes seega täitma selle tingimusi, mis piiritlevad riigieelarve puudujäägi ja kogu riigivõla ülemmäära.

Nagu Sputnik Eesti on kirjutanud, lükkas parlamendi enamus kõik opositsiooni poolt Eesti 2020. aasta riigieelarve puhul väljapakutud ettepanekud tagasi eelkõige sellepärast, et esitatud nominaalse puudujäägita eelarve eelnõu sai niigi valitsuskoalitsiooni kolme erakonna poolt suure vaevaga kooskõlastatud, kuid opositsiooni ettepanekud tähendanuks veelgi suuremat eelarveliste kulude kasvu, mis ilmselt oleks pälvinud Brüsseli negatiivse hinnangu selleks hetkeks juba Eesti pealinnast kätte saadud dokumendile. Tallinna oleks siis liiatigi võidud süüdistada stabiilsus- ja kasvutingimuste pakti rikkumises.

Pooled riigid jätsid ju nõuded täitmata

Brüsseli majandusteadlaste arvutuste üksikasjadesse laskumata jääb öelda, et nende arvamus Eesti 2020. aasta eelarvekavade ja lootuste osas taandub tõigale, et see ei pruugi osutuda nii kasulikuks kui Tallinn loodab.

Kuid kokkuvõttes ja tervikuna hinnati Eesti valitsuse esitatud eelarve eelnõu stabiilsus- ja kasvupakti nõuetele ja tingimustele vastavaks, mida Euroopa Komisjon ei saanud öelda näiteks Soome, Belgia, Hispaania, Itaalia ja Prantsusmaa eelatveeelnbõude kohta, seega peaaegu kõigi nn raskekaaluriikide puhula peale Saksamaa.

Tuulegeneraator
© Sputnik / Рамиль Ситдиков

"Viimase viie aasta vältel on Euroopa Komisjon hoolikalt hinnanud euroala riikide eelarvete eelnõusid," kommenteeris diplomaatiliselt oma majandusteadlaste järeldusi Euroopa Liidu majandus- ja rahandusküsimuste ning maksunduse ja tolli volinik Pierre Moscovici. "Sel aastal kinnitame taas oma ustavust ühiste reeglite paindlikule ja läbimõeldud rakendamisele tuginevalt teadlikkusele tegelikust majanduslikust olukorrast igas riigis üksiti ja euroliidus tervikuna. ...Euroopa Komisjon palub suure võlakoormusega riikidel rakendada ettevaatlikku rahandupoliitikat ning riikidel, kellel on rahaliselt manööverdusvabadust, julgemalt investeerida. Diferentseeritud lähenemisviis muudab euroala ainult tugevamaks."

Lugege lisaks:

Tagid:
majandus, eelarve, EL, Eesti
Samal teemal
Ligi kolmandik Eesti elanikest ei suuda säästa
Valitsus kiitis heaks riigi uue eelarvestrateegia
Eesti alampalk tõuseb: milles ametiühingud ja tööandjad kokku leppisid
Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud, illustreeriv foto

Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
USA finantsväljaande Forbes analüütikud leiavad, et Washingtoni sanktsioonid Nord Stream 2 vastu ei suuda enam torujuhtme ehitamist takistada.

TALLINN, 31. dets — Sputnik. USA kongress hilines terve aasta võrra Vene-Saksa torujuhet Nord Stream 2 piiravate meetmete vastuvõtmisega, teatati Ameerika finants- ja analüütilises väljaandes Forbes.

"Need sanktsioonid on liiga nõrgad ja liiga hilinenud. Need ei meeldi isegi Venemaa vastastele," ütles väljaande analüütik Kenneth Rapoza.

Lisaks märkis Forbes, et selleks ajaks, kui Ukraina gaasitransiidiriigina energiaturule naaseb, kaotab USA ühe peamise argumendi Venemaa gaasi impordi vastu. See muudab Washingtoni vedelgaasi tarnete edendamise Euroopas märkimisväärselt keerukamaks.

"Nord Stream2 projekt on alati Ukraina jaoks kõrvakiiluks olnud," lõpetas Ameerika väljaanne.

Sputnik Eesti on kirjutanud, et USA Riigidepartemang andis võimaluse Nord Stream 2 valmis ehitada.

Ettevõtted, kes tegelevad gaasijuhtme Nord Stream 2 ehitamisega, ei satu Ameerika sanktsioonide alla, kui nad peatavad töö enne 20. jaanuari 2020, järelikult tekkis neil võimalus järelejäänud aja jooksul torude paigaldamine merealusel lõigul lõpule viia.

Nord Stream 2 projekt näeb ette kaheharulise gaasijuhtme rajamist Venemaa rannikult läbi Läänemere Saksamaani, läbilaskevõimsusega 55 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas. Selle maksumus on 9,5 miljardit eurot.

Oktoobri lõpul andis Taani loa gaasijuhtme paigaldamiseks oma mandrilavale Läänemeres. Enne seda oli projekt kooskõlastatud Saksamaa, Rootsi ja Soomega.

Projekt Nord Stream

Ehituse vastu on Ukraina, kes kardab kaotada oma tulusid Venemaa gaasi transiidist, Euroopa Liidus oma veeldatud maagaasi reklaamiv USA ja mõne teised riigid, sealhulgas Poola, Leedu ja Läti.

Lugege lisaks:

Tagid:
sanktsioonid, poliitika, majandus, gaas, Nord Stream 2
Teema:
Nord Stream 2
Samal teemal
Nord Stream 2
Машинный блок атомной станции

Venemaa ja Türgi asutasid tuumajaama ehitamiseks ühisettevõtte

(Uuendatud 13:10 30.12.2019)
Vene–Türgi koostöö, mis käib edukalt gaasitransiidi, relvastuse ja rahuvalve alal, täienes Akkuyu tuumajaama ehitamisega.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Vene insenerid käivitavad juba 2023. aastal Türgis Akkuyu tuumaelektrijaama esimese energiaploki — uue tuumajaama rajab spetsiaalselt selleks asutatud ühisettevõte.

Ühisettevõtte "vanemateks" said RIA Novosti teatel Akkuyu ehituse peatöövõtja, Vene kontsern Titan-2, mis kuulub riigikorporatsiooni Rosatom juhtimisahelasse, ja üks suurimaid erainvestoreid, Türgi ehitusfirma İçtaş.

Генеральный директор государственной корпорации по атомной энергии Росатом Алексей Лихачев
© Sputnik / Максим Богодвид
Venemaa riikliku aatomienergiakorporatsiooni Rosatom peadirektor Aleksei Lihhatšov

Rosatomi peadirektori Aleksei Lihhatšovi sõnul võimaldab asutatud Vene–Türgi allianss loota projekti edukale elluviimisele.

Akkuyu TEJ esimesele energiaplokile pandi nurgakivi 2018. aasta kevadel. Tuumajaama projekt hõlmab neli energiaplokki Venemaa "kolmanda pluss" põlvkonna reaktorseadmetega VVER-1200, mis vastavad kõige rangematele, nn Fukushima-järgsetele ohutusstandarditele.

Akkuyu TEJ projekti kogumaksumus on umbes 20 miljardit dollarit. Uue tuumajaama esimene energiaplokk käivitatakse 2023. aastal, edaspidi on kavas käiku lasta üks plokk aastas. 

Akkuyu TEJ projekt viiakse ellu skeemi "ehita, valda, käita" kohaselt: Vene pool ehitab Türki tuumajaama ja hakkab seda juhtima.

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et uue rahvusvahelise trendi — keskkonnaaktivistide meelest "räpasest" energeetikast tulenevate kliimamuutuste vastase võitluse — taustal on "rahuliku aatomi" kasutamine uuesti populaarsust võitnud.

Oma "minituumajaama" ehitamisest on mõeldud isegi väikeses Eestis, mille põlevkivienergeetikale on Brüssel kuulutanud lõpliku surmaotsuse, mis ei kuulu edasikaebamisele.

Lugege lisaks:

Samal teemal
Berliinis oodatakse IEAE järeldusi Iraani "tuumalao" kontrollimisest
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega