TALLINN, 26. oktoober — Sputnik. Euroliidu liikmesus, mida mõned Eesti poliitilised jõud, sealhulgas need, kes kuuluvad praegusesse valitsuskoalitsiooni, kritiseerivad, on endiselt jäänud Eestile üsna kasulikuks — isegi vaatamata üldisele tendentsile, et eurotoetuste hulk väheneb.
Lihtne arvutus näitab, et Brüsseli eraldatud toetused ületasid Tallinna panuse üleeuroopalisse kassasse 3,6 korda: Eesti jäi "plussi" ligi 550 miljoni euroga. Samal ajal maksis naaberriik (tõsi küll, võrreldamatult jõukam ja edukam) Soome 2018. aastal Euroliidule 580 miljonit eurot rohkem kui vastu sai.
Kuid Brüsselist Eesti majandusse voolav rahajõgi muutub iga aastaga järjest kitsamaks. Eurotoetuste kokkukuivamine teeb Eesti võimudele suurt muret.
Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et eelarveperioodil 2021–2027 eraldab Euroopa Liit Eestile märksa vähem vahendeid kui varasematel aastatel. 2019. aasta mais Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) kutsel Tallinnas käinud Prantsusmaa Rahvusrinde juht Marine Le Pen kutsus Eestit üles mitte andma oma suveräänsust vahetuskaubaks Brüsseli toetuste eest.
Ka Eestis on eurotoetuste vähenemise tõttu hakatud Euroopa Liitu häälekamalt kritiseerima ja nõutud isegi väljaastumist selle koosseisust. Näiteks on siseminister ja EKRE esimees Mart Helme võrrelnud Eesti liikmesust Euroopa Liidus tema kunagise kuulumisega Nõukogude Liitu ja kiitnud Ühendkuningriigi väljaastumist EList.
Lugege lisaks: