Põllumeeste protest, illustreeriv foto

Euroopa põllumehed peavad ELi põllumajanduspoliitikat läbikukkunuks

133
(Uuendatud 15:37 22.10.2019)
Pärast aastat kestnud proteste ja petitsioonile allkirjade kogumist korraldab EL seitset põllumajandus- ja keskkonnaorganisatsiooni koondav ühendus 22. oktoobril meeleavalduse EL "ebaõnnestunud" põllumajanduspoliitika vastu, mis väikemajandite süsteemi hävitab.

TALLINN, 22. oktoober — Sputnik, Aleksei Toom. Lääne-Euroopa põllumajandustootjad korraldavad 22. oktoobril Strasbourgis Europarlamendi hoone ees protestimeeleavalduse, milles nõutakse ELi põllumajanduse rahaliste vahendite jagamise põhimõtete läbivaatamist.

Protestijad nõuavad, et parlamendiliikmed ei kiidaks heaks uude seitsmeaastasse eelarveperioodi mõeldud otsetoetuste põhimõtet, mis on kasulik eelkõige suurtele põllumajandusettevõtetele.

"Meie: põllumehed, mesinikud, kokad, ühiskondlikud organisatsioonid, aktivistid, tarbijad, noored ja vanad inimesed kogu Euroopa maapiirkondadest ja linnadest – kutsume teid üles taludele paremat tulevikku tagama," öeldakse üleeuroopalise liitude ja organisatsioonide ühenduse "Good food, good farming" avalikus kirjas. "Me seisame silmitsi kliima- ja keskkonnaprobleemidega ning väikeste põllumajandustootjate kogukondade massilise kadumisega kogu Euroopas."

Ilma Euroopa Liidu ühtse agraarpoliitika põhjalike reformideta ja liikumiseta jätkusuutlike Euroopa põllumajanduslike agrotööstuskomplekside ühtsema arengupoliitika suunas ei suuda me kasvatada ega tarbida toitu tervislikul ja loodussõbralikul viisil ... "

Toetused Euroopa põllumeestele "söövad" peaaegu poole ELi eelarvest ja koosnevad mitut tüüpi otsestest ja kaudsetest meetmetest. Põllumajandusettevõtete rahastamise üks tugisambaid on väljamaksete tegemine hektarite arvu pealt.

Just see põhjustab põllumeeste rahulolematust – nad usuvad põhjendatult, et lõviosa maksetest saavad endale suured põllumajandusettevõtted.

Euroopa Parlamendihoone lähedal Strasbourgis toimuva meeleavaldusega tähistatakse Euroopa Liidu põllumajanduspoliitikavastase protestikuu lõppu.

Eelmisel aastal toimus alliansi 19 riigis arvukalt proteste, avalikule kirjale koguti umbes 120 tuhat allkirja, misjärel aktivistid selle EL-i riikide põllumajandusministritele üle andsid.

Väärib märkimist, et vastavalt liidu õigusaktidele on üleeuroopaline parlament kohustatud petitsiooni arutamiseks vastu võtma ja sellele kohustusliku vastuse andma alles siis, kui dokumendile on enam kui pooltes liikmesriikides kogutud vähemalt miljon allkirja.

Ida-Euroopa armastab põllumajanduslikku "gigantismi"

Allkirju ei ole ilmselgelt piisavalt, et sundida EL institutsioone reformi läbi vaatama.

Märkimisväärne on Lääne-Euroopa põllumeeste aktiivne osalemine protestides ja Ida-Euroopa farmerite üsna ükskõikne suhtumine toimuvasse.

Selgitada seda, kas petitsioonil on ka Eesti esindajate nimed ei õnnestunud. Materjali ettevalmistamise ajaks ei olnud Eesti Talumajapidamiste Keskliit (ETKL) Sputniku järelepärimisele algatuses osalemise kohta veel vastanud.

Liidu ametlik veebiportaal ei teata Euroopa agraarühenduste protestide massikampaaniast midagi.

Kits farmis.
© Sputnik / Антон Денисов

Aeg-ajalt protesteerivad ka Eesti põllumehed konkreetsete ebapopulaarsete valitsuse meetmete või liiga madalate ostuhindade ning nende arvates ebaõiglase EL-i põllumajandusfondide jaotamise vastu.

Vähemalt üks kord - Aafrika seakatku episoodi ajal, kui riigi võimud kutsusid tungivalt üles väikesi seafarme end vabatahtlikult likvideerima, nagu ka Sputnik kirjutas, rääkisid aktivistidest põllumehed ohtudest, mida tekitab Eesti põllumajandusele seakasvatuse monopoliseerimine suurfarmide poolt. Mis muidugi ei tundu paljude Euroopa põllumajandusettevõtetega võrreldes kuigi suured.

Eesti Peretalunike Liidu nõukogu juht Kaul Nurm ütles Sputnikule, et ta pole Strasbourgi protestist kuulnud ega tea, et keegi Eestist selles protestiliikumises osalenud oleks.

Samas on Nurm kindel, et kogu Lääne-Euroopa põllumajandussektor toetub väikefarmidele, samas kui Euroopa idaosale on iseloomulikud suured farmid ja tuhandepealised karjad.

Rahaliste vahendite ümberjaotamist pooltööstuslike farmide kasuks peab Nurm ebaõigeks ja selgitab, et tema arvates ei peaks Brüssel järgima Ida-Euroopa suurteettevõtete eeskuju, kes pärisid oma kalduvuse tohututele põldudele ja karjadele Nõukogude-perioodi ühismajanditest.

Lugege lisaks:

133
Tagid:
poliitika, meeleavaldus, Euroopa Parlament, EL, majandus, põllumajandus
Samal teemal
Riik ja põllumehed asuvad arutama kriisitoetuse jaotust
Euroopa põllumehed anuvad Venemaale tagasi ja kipuvad kriminaalseks
Keelatud viljad: mispärast on Euroopa Liit Ukraina puuviljadest keeldunud
Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud, illustreeriv foto

Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
USA finantsväljaande Forbes analüütikud leiavad, et Washingtoni sanktsioonid Nord Stream 2 vastu ei suuda enam torujuhtme ehitamist takistada.

TALLINN, 31. dets — Sputnik. USA kongress hilines terve aasta võrra Vene-Saksa torujuhet Nord Stream 2 piiravate meetmete vastuvõtmisega, teatati Ameerika finants- ja analüütilises väljaandes Forbes.

"Need sanktsioonid on liiga nõrgad ja liiga hilinenud. Need ei meeldi isegi Venemaa vastastele," ütles väljaande analüütik Kenneth Rapoza.

Lisaks märkis Forbes, et selleks ajaks, kui Ukraina gaasitransiidiriigina energiaturule naaseb, kaotab USA ühe peamise argumendi Venemaa gaasi impordi vastu. See muudab Washingtoni vedelgaasi tarnete edendamise Euroopas märkimisväärselt keerukamaks.

"Nord Stream2 projekt on alati Ukraina jaoks kõrvakiiluks olnud," lõpetas Ameerika väljaanne.

Sputnik Eesti on kirjutanud, et USA Riigidepartemang andis võimaluse Nord Stream 2 valmis ehitada.

Ettevõtted, kes tegelevad gaasijuhtme Nord Stream 2 ehitamisega, ei satu Ameerika sanktsioonide alla, kui nad peatavad töö enne 20. jaanuari 2020, järelikult tekkis neil võimalus järelejäänud aja jooksul torude paigaldamine merealusel lõigul lõpule viia.

Nord Stream 2 projekt näeb ette kaheharulise gaasijuhtme rajamist Venemaa rannikult läbi Läänemere Saksamaani, läbilaskevõimsusega 55 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas. Selle maksumus on 9,5 miljardit eurot.

Oktoobri lõpul andis Taani loa gaasijuhtme paigaldamiseks oma mandrilavale Läänemeres. Enne seda oli projekt kooskõlastatud Saksamaa, Rootsi ja Soomega.

Projekt Nord Stream

Ehituse vastu on Ukraina, kes kardab kaotada oma tulusid Venemaa gaasi transiidist, Euroopa Liidus oma veeldatud maagaasi reklaamiv USA ja mõne teised riigid, sealhulgas Poola, Leedu ja Läti.

Lugege lisaks:

Tagid:
sanktsioonid, poliitika, majandus, gaas, Nord Stream 2
Teema:
Nord Stream 2
Samal teemal
Nord Stream 2
Машинный блок атомной станции

Venemaa ja Türgi asutasid tuumajaama ehitamiseks ühisettevõtte

(Uuendatud 13:10 30.12.2019)
Vene–Türgi koostöö, mis käib edukalt gaasitransiidi, relvastuse ja rahuvalve alal, täienes Akkuyu tuumajaama ehitamisega.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Vene insenerid käivitavad juba 2023. aastal Türgis Akkuyu tuumaelektrijaama esimese energiaploki — uue tuumajaama rajab spetsiaalselt selleks asutatud ühisettevõte.

Ühisettevõtte "vanemateks" said RIA Novosti teatel Akkuyu ehituse peatöövõtja, Vene kontsern Titan-2, mis kuulub riigikorporatsiooni Rosatom juhtimisahelasse, ja üks suurimaid erainvestoreid, Türgi ehitusfirma İçtaş.

Генеральный директор государственной корпорации по атомной энергии Росатом Алексей Лихачев
© Sputnik / Максим Богодвид
Venemaa riikliku aatomienergiakorporatsiooni Rosatom peadirektor Aleksei Lihhatšov

Rosatomi peadirektori Aleksei Lihhatšovi sõnul võimaldab asutatud Vene–Türgi allianss loota projekti edukale elluviimisele.

Akkuyu TEJ esimesele energiaplokile pandi nurgakivi 2018. aasta kevadel. Tuumajaama projekt hõlmab neli energiaplokki Venemaa "kolmanda pluss" põlvkonna reaktorseadmetega VVER-1200, mis vastavad kõige rangematele, nn Fukushima-järgsetele ohutusstandarditele.

Akkuyu TEJ projekti kogumaksumus on umbes 20 miljardit dollarit. Uue tuumajaama esimene energiaplokk käivitatakse 2023. aastal, edaspidi on kavas käiku lasta üks plokk aastas. 

Akkuyu TEJ projekt viiakse ellu skeemi "ehita, valda, käita" kohaselt: Vene pool ehitab Türki tuumajaama ja hakkab seda juhtima.

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et uue rahvusvahelise trendi — keskkonnaaktivistide meelest "räpasest" energeetikast tulenevate kliimamuutuste vastase võitluse — taustal on "rahuliku aatomi" kasutamine uuesti populaarsust võitnud.

Oma "minituumajaama" ehitamisest on mõeldud isegi väikeses Eestis, mille põlevkivienergeetikale on Brüssel kuulutanud lõpliku surmaotsuse, mis ei kuulu edasikaebamisele.

Lugege lisaks:

Samal teemal
Berliinis oodatakse IEAE järeldusi Iraani "tuumalao" kontrollimisest
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega