Eesti vabatahtlik pensionisammas on tunnistatud Euroopa Liidu halvimaks, illustreeriv foto

Eesti vabatahtlik pensionisammas on tunnistatud Euroopa Liidu halvimaks

353
(Uuendatud 22:05 22.10.2019)
Eesti teise ja kolmanda samba pensionifondid on ekspertide sõnul näidanud 2018. aasta andmetel negatiivset tootlust. Teistes Euroopa Liidu riikides on asjad märksa paremad.

TALLINN, 22. oktoober — Sputnik. Nende Euroopa Liidu riikide hulgas, kus on kasutusel kolmesambaline pensionisüsteem, on kõige halvemaid tulemusi näidanud Eesti kolmas ehk vabatahtlik pensionisammas.

Nii on vabatahtlike pensionifondide reaalne tootlus Eestis pärast inflatsiooni ja kõigi väljamaksete mahaarvamist negatiivne: -9,8%. ELi liikmesriikide hulgas on vabatahtlike pensionifondide tootluselt teisel kohal Bulgaaria: seal on see -7,8%.

Jaani seek ja SEB peahoone Tallinna kesklinnas
© Sputnik / Вадим Анцупов

Negatiivset juurdekasvu on näidanud ka Leedu ja Läti vabatahtlikud pensionisambad — vastavalt -6,1% (kolmas koht ELis) ja -5,3%. Viie viimase hulka kuuluvad ka Hispaania ja Slovakkia.

Analüüs annab tunnistust sellest, et tervikuna võttes on kõik Euroopa vabatahtlikud pensionisüsteemid näidanud 2018. aastal negatiivset tulemust. Erandiks oli ainult Austria.

Märgitakse, et Euroopa fondide reaaltootluse languse põhiteguriks on üsna suur fondivalitsemistasu, varad ise on tihti selleks liiga läbipaistmatud ja keerukad, et pensionile minema valmistuvad investorid nendest aru saaksid.

Samuti teatatakse, et ka teise ehk kohustusliku pensionisamba tootlus on Euroopa Liidu riikides olnud enamasti negatiivne, Eestis oli see 2018. aastal ekspertide hinnangul -5,8%.

Miks pensionifondid töötavad miinusega

Majandusteadlase Leonid Tsingisseri sõnul on vähe sellest, et Eesti pensionifondid paistavad silma vähese kasumlikkuse poolest: mõned neist on osanud lausa miinusesse minna. Selle põhjuseks on, et eksisteerib kolmikliit: pank, selle juures asuv pensionifond ja fondivalitsejaks olev ettevõte.

Kui valitsev ettevõte on asutatud panga juurde, siis pensionifond püüab suurima tõenäosusega investeerida samas panga asuvale hoiukontole. Pangahoius toob minimaalselt kasumit, seejuures käsutab pank kogu sellesse pandud raha ja teenib selle pealt. Ta on selles skeemis huvitatud isik.

"Pank, kes hoiustab pensionifondi raha minimaalse intressiga ja laenab seda välja võrdlemisi kõrge intressiga, teenib sellise laenu-hoiutegevuse pealt," selgitas Tsingisser Sputnik Eestile.

Kogu kasum jääb pangale. Pensionifondile endale kui hoiustajale jääb sellest tühine osa. Seejuures on olemas fondivalitseja, kes võtab fondist selle valitsemise eest suurt raha. Valitsemine seisneb ju ühes asjas: koguda summad kokku ja hoiustada need oma pangas. Ongi kõik, arvab Tsingisser.

Eesti pensionisambad

Eestis on kolm pensionisammast:

Eesti pensionisüsteem

Esimene sammas ehk riiklik vanaduspension on põhisammas ja sissemaksed sellesse on kohustuslikud. Teine sammas ehk kogumispension (kohustuslik kõigile, kes on sündinud pärast 1983. aastat) eeldab juba pensionimaksete tegemist riigiga ühiselt riski eest kaitstud fondidesse.

Alles kolmas sammas ehk täiendav kogumispension võimaldab iseseisvalt fonde valida ega ole kuidagi kaitstud säästude kadumise eest. See on vabatahtliku iseloomuga.

Tuntud rahandustegelane ja investor Indrek Neivelt teatas 2017. aastal, et teine pensionisammas ei võimalda inimesel pärast pensioniea (alates 63 aastast — toim) saabumist ära elada.

Pealegi ei võimalda see sammas pensionäril elu jooksul kohutud raha "targalt" kasutada.

2019. aasta juulis tegid plaanid reformida teist pensionisammast muret Rahvusvahelisele Valuutafondile (IMF). Organisatsiooni ekspertide arvates võivad reformi tagajärjed lasuda raske taagana tulevaste põlvkondade turjal.

© Sputnik / Deniss Grabussov
Kuidas elavad pensionärid Euroopa Liidus

Lugege lisaks:

353
Tagid:
pensionär, majandus, EL, Eesti, pension
Samal teemal
Tõusis pensioni kojukande hind
Pensionär kutsus poliitikuid üles mitte andma katteta lubadusi
SEB hoiatab teisest sambast väljumise eest
Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud, illustreeriv foto

Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
USA finantsväljaande Forbes analüütikud leiavad, et Washingtoni sanktsioonid Nord Stream 2 vastu ei suuda enam torujuhtme ehitamist takistada.

TALLINN, 31. dets — Sputnik. USA kongress hilines terve aasta võrra Vene-Saksa torujuhet Nord Stream 2 piiravate meetmete vastuvõtmisega, teatati Ameerika finants- ja analüütilises väljaandes Forbes.

"Need sanktsioonid on liiga nõrgad ja liiga hilinenud. Need ei meeldi isegi Venemaa vastastele," ütles väljaande analüütik Kenneth Rapoza.

Lisaks märkis Forbes, et selleks ajaks, kui Ukraina gaasitransiidiriigina energiaturule naaseb, kaotab USA ühe peamise argumendi Venemaa gaasi impordi vastu. See muudab Washingtoni vedelgaasi tarnete edendamise Euroopas märkimisväärselt keerukamaks.

"Nord Stream2 projekt on alati Ukraina jaoks kõrvakiiluks olnud," lõpetas Ameerika väljaanne.

Sputnik Eesti on kirjutanud, et USA Riigidepartemang andis võimaluse Nord Stream 2 valmis ehitada.

Ettevõtted, kes tegelevad gaasijuhtme Nord Stream 2 ehitamisega, ei satu Ameerika sanktsioonide alla, kui nad peatavad töö enne 20. jaanuari 2020, järelikult tekkis neil võimalus järelejäänud aja jooksul torude paigaldamine merealusel lõigul lõpule viia.

Nord Stream 2 projekt näeb ette kaheharulise gaasijuhtme rajamist Venemaa rannikult läbi Läänemere Saksamaani, läbilaskevõimsusega 55 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas. Selle maksumus on 9,5 miljardit eurot.

Oktoobri lõpul andis Taani loa gaasijuhtme paigaldamiseks oma mandrilavale Läänemeres. Enne seda oli projekt kooskõlastatud Saksamaa, Rootsi ja Soomega.

Projekt Nord Stream

Ehituse vastu on Ukraina, kes kardab kaotada oma tulusid Venemaa gaasi transiidist, Euroopa Liidus oma veeldatud maagaasi reklaamiv USA ja mõne teised riigid, sealhulgas Poola, Leedu ja Läti.

Lugege lisaks:

Tagid:
sanktsioonid, poliitika, majandus, gaas, Nord Stream 2
Teema:
Nord Stream 2
Samal teemal
Nord Stream 2
Машинный блок атомной станции

Venemaa ja Türgi asutasid tuumajaama ehitamiseks ühisettevõtte

(Uuendatud 13:10 30.12.2019)
Vene–Türgi koostöö, mis käib edukalt gaasitransiidi, relvastuse ja rahuvalve alal, täienes Akkuyu tuumajaama ehitamisega.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Vene insenerid käivitavad juba 2023. aastal Türgis Akkuyu tuumaelektrijaama esimese energiaploki — uue tuumajaama rajab spetsiaalselt selleks asutatud ühisettevõte.

Ühisettevõtte "vanemateks" said RIA Novosti teatel Akkuyu ehituse peatöövõtja, Vene kontsern Titan-2, mis kuulub riigikorporatsiooni Rosatom juhtimisahelasse, ja üks suurimaid erainvestoreid, Türgi ehitusfirma İçtaş.

Генеральный директор государственной корпорации по атомной энергии Росатом Алексей Лихачев
© Sputnik / Максим Богодвид
Venemaa riikliku aatomienergiakorporatsiooni Rosatom peadirektor Aleksei Lihhatšov

Rosatomi peadirektori Aleksei Lihhatšovi sõnul võimaldab asutatud Vene–Türgi allianss loota projekti edukale elluviimisele.

Akkuyu TEJ esimesele energiaplokile pandi nurgakivi 2018. aasta kevadel. Tuumajaama projekt hõlmab neli energiaplokki Venemaa "kolmanda pluss" põlvkonna reaktorseadmetega VVER-1200, mis vastavad kõige rangematele, nn Fukushima-järgsetele ohutusstandarditele.

Akkuyu TEJ projekti kogumaksumus on umbes 20 miljardit dollarit. Uue tuumajaama esimene energiaplokk käivitatakse 2023. aastal, edaspidi on kavas käiku lasta üks plokk aastas. 

Akkuyu TEJ projekt viiakse ellu skeemi "ehita, valda, käita" kohaselt: Vene pool ehitab Türki tuumajaama ja hakkab seda juhtima.

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et uue rahvusvahelise trendi — keskkonnaaktivistide meelest "räpasest" energeetikast tulenevate kliimamuutuste vastase võitluse — taustal on "rahuliku aatomi" kasutamine uuesti populaarsust võitnud.

Oma "minituumajaama" ehitamisest on mõeldud isegi väikeses Eestis, mille põlevkivienergeetikale on Brüssel kuulutanud lõpliku surmaotsuse, mis ei kuulu edasikaebamisele.

Lugege lisaks:

Samal teemal
Berliinis oodatakse IEAE järeldusi Iraani "tuumalao" kontrollimisest
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega