Muuga sadam, illustreeriv foto

Kas Eesti valitsus hävitab viimasegi säilinud transiidi?

165
(Uuendatud 11:55 22.10.2019)
Kui Eesti võimud likvideerivad Muuga sadama vabatsooni, kaotavad kolmandate riikidega töötavad ettevõtted kliendid ja Eesti sadama kaudu käideldav transiitkaupade maht väheneb veelgi.

TALLINN, 22. oktoober — Sputnik, Aleksandr Lukjanov. Eesti rahandusministeerium ei välista võimalust, et Muuga sadamalt võidakse ära võtta vabatsooni staatus, mis segab ettevõtteid, kes ei tee koostööd kolmandate riikidega.

Eesti rahandusministeerium räägib kirjas Muuga vabatsooni operaatoritele vajadusest muuta tsooni praeguseid piire või see täielikult likvideerida.

Vabatsooni kaotamist ei tohi lubada

Firma Express Shipping Service juhataja Viktor Ivanov leiab, et vabatsooni likvideerimist Muuga sadamas ei tohiks mingil juhul lubada. Rahandusministeeriumilt tema kirja ei saanud, küll aga saabus küsimustik Muugal asuvast kesksest konteinerikäitlusettevõttest HHLA. Selles tehti ettepanek vastata mitmele transiitkaubaga seotud küsimusele.

"Vastasin kohe, et vabatsooni tuleb kaitsta ja tõin näiteid, milliseid eeliseid see annab," sõnas Ivanov.

Глава Express Shipping Service Виктор Иванов
© Фото : из личного архива Виктора Иванова
Express Shipping Service juht Viktor Ivanov

Ettevõtte juht nõustus, et transiidivoog on 20-25 aasta taguse ajaga võrreldes märkimisväärselt vähenenud. Sel ajal polnud Venemaal Läänemeres suuri sadamaid, kuid tänaseks on olukord kardinaalselt muutunud.

Sellegipoolest liigub siitkaudu osa Venemaa ja SRÜ-ga seotud konteinervedudest ning nende käitlemisega tegelevad paljud Eesti ettevõtted.

"Muidugi on sellise vabatsooni säilitamine kulukas. Kuid isegi väiksemate mõõtmete korral peab see edasi toimima," on ärimees kindel.

Kulud ja tarneaeg võivad suureneda

NTN Eesti AS-i juhatuse liige Mihhail Žigalin märkis, et nende kaupade kogus, mida ettevõte Venemaale ja SRÜ-sse või sealt Euroopasse veab, pole vähenenud.

NTN Eesti AS tegeleb merevedude transiitkaupade kohaletoimetamisega konteinerites. Ühes konteineris võib olla kümne või isegi viieteistkümne erineva adressaadi kaup.

Konteineri paigutamisel vabatsooni lattu ei pea selles sisalduvat kaupa deklareerima. Kui aga konteiner tühjendatakse väljaspool tsooni, tuleb iga kauba kohta esitada täielik dokumentide komplekt.

"Seda ei ole sageli võimalik kohe teha, kuna klientidel pole alati vajalikke dokumente käes. Kuid kui isegi ühel neist saatedokumendid puuduvad, ei laadita konteinerit maha," ütles Žigalin.

Ettevõte on sunnitud koguma terve dokumentide komplekti, mis mõjutab kauba käitlemise kiirust sadamas.

Samal ajal suureneb transiidideklaratsioonide maksumus, mis ei sõltu mitte ainult saabunud kauba väärtusest, vaid ka tootekoodide arvust konteineri nimistus.

Vabatsooni olemasolu meelitab kliente ja suurendab riigi konkurentsivõimet. "Tõepoolest, vabas tollitsoonis hoiab kauba otsene klient seda laos ilma tollivormistuseta ja saab vajadusel tooteid ka lõpptarbijale edasi müüa," sõnas Žigalin.

Transiidivood on vähenenud

Samas ettevõtete jaoks, kes töötavad kaupadega, mis EL-st ei välju, muudab vabatsoon elu raskemaks.

Eesti väljapanek rahvusvahelisel messil TransRossija
© Foto : Александр Чипурин

Proline Trans direktori Semjon Urbani sõnul toimus Venemaa transiidi olulise osa kaotuse tõttu kaubavoogude ümberjagamine.

Nüüd liigub enamik tooteid Euroopa Liidu piires, mil on Eestiga ühtne majandusruum. Selleks pole vabatsooni põhimõtteliselt vaja, mistõttu ongi ala säilitamise mõte kahtluse alla seatud.

"Tänu vabatsooni olemasolule on töökorraldus keerukam. Kui teil on näiteks Euroopa last, mis peab läbi Euroliidu territooriumi edasi liikuma, siis olles vabatsooni sisenenud, lahkub ta sellest alles pärast teatud tollideklaratsiooni täitmist," rääkis ettevõtte direktor.

Jättes sellise veose tavalisesse lattu, saab omanik seda seal deklareerimata ja registreerimata kuni 90 päeva säilitada. Selgub, et vajadus vabatsooni territooriumil asuvate ja selle transiidieeliseid omavate ladude järele väheneb.

Ta ei nõustu ennustama, kuidas Muuga tsoon ümber korraldatakse, kuid igal juhul on see keeruline samm. "Selliseid otsuseid ei tehta heast elust," lõpetas Proline Transi direktor.

Vabatsoonist keeldumine oleks lühinägelik

Logistika ja Transiidi Assotsiatsiooni juhatuse esimees Andres Valgerist helistas kohe kui ta rahandusministeeriumi kirjast teada sai, selle autoritele ja palus ministri pöördumise olemust selgitada.

"Mind rahustati öeldes, et nad ei kavatse Muuga sadama vabatsooni likvideerida. Igal juhul ei ole täna selleks mingeid konkreetseid plaane," ütles Valgerist.

Председатель правления Ассоциация Логистики и Транзита Андрес Валгерист
© Фото : из личного архива Андреса Валгериста
Logistika ja Transiidi Assotsiatsiooni juhatuse esimees Andres Valgerist

Eriti ei tohiks seda teha eelseisvat Brexitit silmas pidades, kus Suurbritannia Euroopa majanduspiirkonnast lahkub ja sealt saabuvatele kaupadele tuleb kehtestada tollimaksud.

Valgerist leiab, et kõige tõenäolisemalt käib jutt vaid mõningatest Muuga sadama vabatsooni töörežiimi muudatustest, millega seoses soovib valitsus täpsustada operaatorite tegevust ja nende käivet.

Lugege lisaks:

165
Tagid:
Eesti, kaubavahetus, Venemaa, majandus, transiit, Muuga sadam
Samal teemal
Peterburi asekuberner: peame suhtlema, et üksteist usaldada
Jakunin rääkis, millal Eestil uuesti transiidile loota tasub
Anatoli Kanajev: Muuga sadam kestab igavesti
Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud, illustreeriv foto

Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
USA finantsväljaande Forbes analüütikud leiavad, et Washingtoni sanktsioonid Nord Stream 2 vastu ei suuda enam torujuhtme ehitamist takistada.

TALLINN, 31. dets — Sputnik. USA kongress hilines terve aasta võrra Vene-Saksa torujuhet Nord Stream 2 piiravate meetmete vastuvõtmisega, teatati Ameerika finants- ja analüütilises väljaandes Forbes.

"Need sanktsioonid on liiga nõrgad ja liiga hilinenud. Need ei meeldi isegi Venemaa vastastele," ütles väljaande analüütik Kenneth Rapoza.

Lisaks märkis Forbes, et selleks ajaks, kui Ukraina gaasitransiidiriigina energiaturule naaseb, kaotab USA ühe peamise argumendi Venemaa gaasi impordi vastu. See muudab Washingtoni vedelgaasi tarnete edendamise Euroopas märkimisväärselt keerukamaks.

"Nord Stream2 projekt on alati Ukraina jaoks kõrvakiiluks olnud," lõpetas Ameerika väljaanne.

Sputnik Eesti on kirjutanud, et USA Riigidepartemang andis võimaluse Nord Stream 2 valmis ehitada.

Ettevõtted, kes tegelevad gaasijuhtme Nord Stream 2 ehitamisega, ei satu Ameerika sanktsioonide alla, kui nad peatavad töö enne 20. jaanuari 2020, järelikult tekkis neil võimalus järelejäänud aja jooksul torude paigaldamine merealusel lõigul lõpule viia.

Nord Stream 2 projekt näeb ette kaheharulise gaasijuhtme rajamist Venemaa rannikult läbi Läänemere Saksamaani, läbilaskevõimsusega 55 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas. Selle maksumus on 9,5 miljardit eurot.

Oktoobri lõpul andis Taani loa gaasijuhtme paigaldamiseks oma mandrilavale Läänemeres. Enne seda oli projekt kooskõlastatud Saksamaa, Rootsi ja Soomega.

Projekt Nord Stream

Ehituse vastu on Ukraina, kes kardab kaotada oma tulusid Venemaa gaasi transiidist, Euroopa Liidus oma veeldatud maagaasi reklaamiv USA ja mõne teised riigid, sealhulgas Poola, Leedu ja Läti.

Lugege lisaks:

Tagid:
sanktsioonid, poliitika, majandus, gaas, Nord Stream 2
Teema:
Nord Stream 2
Samal teemal
Nord Stream 2
Машинный блок атомной станции

Venemaa ja Türgi asutasid tuumajaama ehitamiseks ühisettevõtte

(Uuendatud 13:10 30.12.2019)
Vene–Türgi koostöö, mis käib edukalt gaasitransiidi, relvastuse ja rahuvalve alal, täienes Akkuyu tuumajaama ehitamisega.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Vene insenerid käivitavad juba 2023. aastal Türgis Akkuyu tuumaelektrijaama esimese energiaploki — uue tuumajaama rajab spetsiaalselt selleks asutatud ühisettevõte.

Ühisettevõtte "vanemateks" said RIA Novosti teatel Akkuyu ehituse peatöövõtja, Vene kontsern Titan-2, mis kuulub riigikorporatsiooni Rosatom juhtimisahelasse, ja üks suurimaid erainvestoreid, Türgi ehitusfirma İçtaş.

Генеральный директор государственной корпорации по атомной энергии Росатом Алексей Лихачев
© Sputnik / Максим Богодвид
Venemaa riikliku aatomienergiakorporatsiooni Rosatom peadirektor Aleksei Lihhatšov

Rosatomi peadirektori Aleksei Lihhatšovi sõnul võimaldab asutatud Vene–Türgi allianss loota projekti edukale elluviimisele.

Akkuyu TEJ esimesele energiaplokile pandi nurgakivi 2018. aasta kevadel. Tuumajaama projekt hõlmab neli energiaplokki Venemaa "kolmanda pluss" põlvkonna reaktorseadmetega VVER-1200, mis vastavad kõige rangematele, nn Fukushima-järgsetele ohutusstandarditele.

Akkuyu TEJ projekti kogumaksumus on umbes 20 miljardit dollarit. Uue tuumajaama esimene energiaplokk käivitatakse 2023. aastal, edaspidi on kavas käiku lasta üks plokk aastas. 

Akkuyu TEJ projekt viiakse ellu skeemi "ehita, valda, käita" kohaselt: Vene pool ehitab Türki tuumajaama ja hakkab seda juhtima.

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et uue rahvusvahelise trendi — keskkonnaaktivistide meelest "räpasest" energeetikast tulenevate kliimamuutuste vastase võitluse — taustal on "rahuliku aatomi" kasutamine uuesti populaarsust võitnud.

Oma "minituumajaama" ehitamisest on mõeldud isegi väikeses Eestis, mille põlevkivienergeetikale on Brüssel kuulutanud lõpliku surmaotsuse, mis ei kuulu edasikaebamisele.

Lugege lisaks:

Samal teemal
Berliinis oodatakse IEAE järeldusi Iraani "tuumalao" kontrollimisest
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega