Muuga sadam, illustreeriv foto

Kas Eesti valitsus hävitab viimasegi säilinud transiidi?

99
(Uuendatud 11:55 22.10.2019)
Kui Eesti võimud likvideerivad Muuga sadama vabatsooni, kaotavad kolmandate riikidega töötavad ettevõtted kliendid ja Eesti sadama kaudu käideldav transiitkaupade maht väheneb veelgi.

TALLINN, 22. oktoober — Sputnik, Aleksandr Lukjanov. Eesti rahandusministeerium ei välista võimalust, et Muuga sadamalt võidakse ära võtta vabatsooni staatus, mis segab ettevõtteid, kes ei tee koostööd kolmandate riikidega.

Eesti rahandusministeerium räägib kirjas Muuga vabatsooni operaatoritele vajadusest muuta tsooni praeguseid piire või see täielikult likvideerida.

Vabatsooni kaotamist ei tohi lubada

Firma Express Shipping Service juhataja Viktor Ivanov leiab, et vabatsooni likvideerimist Muuga sadamas ei tohiks mingil juhul lubada. Rahandusministeeriumilt tema kirja ei saanud, küll aga saabus küsimustik Muugal asuvast kesksest konteinerikäitlusettevõttest HHLA. Selles tehti ettepanek vastata mitmele transiitkaubaga seotud küsimusele.

"Vastasin kohe, et vabatsooni tuleb kaitsta ja tõin näiteid, milliseid eeliseid see annab," sõnas Ivanov.

Глава Express Shipping Service Виктор Иванов
© Фото : из личного архива Виктора Иванова
Express Shipping Service juht Viktor Ivanov

Ettevõtte juht nõustus, et transiidivoog on 20-25 aasta taguse ajaga võrreldes märkimisväärselt vähenenud. Sel ajal polnud Venemaal Läänemeres suuri sadamaid, kuid tänaseks on olukord kardinaalselt muutunud.

Sellegipoolest liigub siitkaudu osa Venemaa ja SRÜ-ga seotud konteinervedudest ning nende käitlemisega tegelevad paljud Eesti ettevõtted.

"Muidugi on sellise vabatsooni säilitamine kulukas. Kuid isegi väiksemate mõõtmete korral peab see edasi toimima," on ärimees kindel.

Kulud ja tarneaeg võivad suureneda

NTN Eesti AS-i juhatuse liige Mihhail Žigalin märkis, et nende kaupade kogus, mida ettevõte Venemaale ja SRÜ-sse või sealt Euroopasse veab, pole vähenenud.

NTN Eesti AS tegeleb merevedude transiitkaupade kohaletoimetamisega konteinerites. Ühes konteineris võib olla kümne või isegi viieteistkümne erineva adressaadi kaup.

Konteineri paigutamisel vabatsooni lattu ei pea selles sisalduvat kaupa deklareerima. Kui aga konteiner tühjendatakse väljaspool tsooni, tuleb iga kauba kohta esitada täielik dokumentide komplekt.

"Seda ei ole sageli võimalik kohe teha, kuna klientidel pole alati vajalikke dokumente käes. Kuid kui isegi ühel neist saatedokumendid puuduvad, ei laadita konteinerit maha," ütles Žigalin.

Ettevõte on sunnitud koguma terve dokumentide komplekti, mis mõjutab kauba käitlemise kiirust sadamas.

Samal ajal suureneb transiidideklaratsioonide maksumus, mis ei sõltu mitte ainult saabunud kauba väärtusest, vaid ka tootekoodide arvust konteineri nimistus.

Vabatsooni olemasolu meelitab kliente ja suurendab riigi konkurentsivõimet. "Tõepoolest, vabas tollitsoonis hoiab kauba otsene klient seda laos ilma tollivormistuseta ja saab vajadusel tooteid ka lõpptarbijale edasi müüa," sõnas Žigalin.

Transiidivood on vähenenud

Samas ettevõtete jaoks, kes töötavad kaupadega, mis EL-st ei välju, muudab vabatsoon elu raskemaks.

Eesti väljapanek rahvusvahelisel messil TransRossija
© Foto : Александр Чипурин

Proline Trans direktori Semjon Urbani sõnul toimus Venemaa transiidi olulise osa kaotuse tõttu kaubavoogude ümberjagamine.

Nüüd liigub enamik tooteid Euroopa Liidu piires, mil on Eestiga ühtne majandusruum. Selleks pole vabatsooni põhimõtteliselt vaja, mistõttu ongi ala säilitamise mõte kahtluse alla seatud.

"Tänu vabatsooni olemasolule on töökorraldus keerukam. Kui teil on näiteks Euroopa last, mis peab läbi Euroliidu territooriumi edasi liikuma, siis olles vabatsooni sisenenud, lahkub ta sellest alles pärast teatud tollideklaratsiooni täitmist," rääkis ettevõtte direktor.

Jättes sellise veose tavalisesse lattu, saab omanik seda seal deklareerimata ja registreerimata kuni 90 päeva säilitada. Selgub, et vajadus vabatsooni territooriumil asuvate ja selle transiidieeliseid omavate ladude järele väheneb.

Ta ei nõustu ennustama, kuidas Muuga tsoon ümber korraldatakse, kuid igal juhul on see keeruline samm. "Selliseid otsuseid ei tehta heast elust," lõpetas Proline Transi direktor.

Vabatsoonist keeldumine oleks lühinägelik

Logistika ja Transiidi Assotsiatsiooni juhatuse esimees Andres Valgerist helistas kohe kui ta rahandusministeeriumi kirjast teada sai, selle autoritele ja palus ministri pöördumise olemust selgitada.

"Mind rahustati öeldes, et nad ei kavatse Muuga sadama vabatsooni likvideerida. Igal juhul ei ole täna selleks mingeid konkreetseid plaane," ütles Valgerist.

Председатель правления Ассоциация Логистики и Транзита Андрес Валгерист
© Фото : из личного архива Андреса Валгериста
Logistika ja Transiidi Assotsiatsiooni juhatuse esimees Andres Valgerist

Eriti ei tohiks seda teha eelseisvat Brexitit silmas pidades, kus Suurbritannia Euroopa majanduspiirkonnast lahkub ja sealt saabuvatele kaupadele tuleb kehtestada tollimaksud.

Valgerist leiab, et kõige tõenäolisemalt käib jutt vaid mõningatest Muuga sadama vabatsooni töörežiimi muudatustest, millega seoses soovib valitsus täpsustada operaatorite tegevust ja nende käivet.

Lugege lisaks:

99
Tagid:
Eesti, kaubavahetus, Venemaa, majandus, transiit, Muuga sadam
Samal teemal
Peterburi asekuberner: peame suhtlema, et üksteist usaldada
Jakunin rääkis, millal Eestil uuesti transiidile loota tasub
Anatoli Kanajev: Muuga sadam kestab igavesti