Valgevene tuumajaama ehitus Ostrovetsis

Eestil tekkis võimalus oma tuumajaamale raha saada

74
(Uuendatud 13:23 03.10.2019)
Euroopa Liidu riikide erimeelsused tuumaenergia väljavaadete asjus võivad aidata Eestil rajada oma tuumaelektrijaam liidu fondide rahalisel toetusel.

TALLINN, 3. oktoober — Sputnik, Aleksei Toom. Euroopa keskkonnakaitse organisatsioonid ei ole sugugi rahul Euroopa Liidu Nõukogu otsusega lükata energiatööstuse roheliste arengusuundade nimistu kinnitamine kahe aasta võrra edasi.

Selle nimistu eesmärk on esmajoones kindlaks määrata, milliste elektrijaamade ehitamist nimelt peaks Euroopa Liit rahaliselt toetama. Liidu liikmesriigid pole suutnud tuumaenergeetika ühises käsitlusviisis kokku leppida ning see võib aidata Eestil oma tuumajaama rajada.

Septembri lõpul Euroopa Liidu rahandusministrite nõukogu poolt langetatud otsus lükata keskkonnasäästlike projektide ja programmide rahastamise omalaadsete ühtsete standardite väljatöötamine edasi 2022. aasta peale on põhjustanud Euroopa keskkonnaorganisatsioonide vaibumatu pahameele. Vaidlusaluseks on kujunenud eeskätt tuumaenergia, mille tuleviku suhtes Euroopa pealinnad ja keskkonnakaitsjad üksmeelt ei leia.

Nagu Sputnik Eesti juba kirjeldas, jätsid Euroopa Parlamendi eelmise koosseisu saadikud liidu poolt heaks kiidetud, investeeringute ja laenudega toetatavate energiamajanduse arengusuundade hulgast tuumaenergeetika välja, mis sisuliselt tõmbas kriipsu peale Eesti ebamäärastele plaanidele ehitada endale väike, "täiesti ohutu" ja "erakordselt loodussõbralik" tuumaelektrijaam.

Mis on lubatud Prantsusmaale, pole lubatud Eestile

Kuigi Euroopa tuumaenergeetika, nagu hiljuti kirjutas autoriteetne uudisteportaal Bloomberg, on eeskätt tuumajaamade kõrgete ehitushindade ning kiirelt jõudu koguva tuule-, päikese- ja eriti loodete (tõusu-mõõna) energia poolt pakutava konkurentsi tõttu kriisis.

Sellegipoolest katavad tuumaelektrijaamad endiselt lõviosa elektritarbimisest Prantsusmaal ning olulise osa Soomes ja Ungaris.

Tuumajaamadest hoolib hulk teisigi Euroopa Liidu riike, nähes neis samaaegselt lahendust nii elektrivarustuse probleemidele kui ka moodust täita kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise kohustust.

Ehkki Eestiski on kaalumisel uuringud võimaluste kohta osta ja ehitada väike tuumajaam, ei ole seniajani tegelikult olnud vähimaidki väljavaateid selleks Euroopa Liidu nõusolekut saada, rahast rääkimata.

Aga kui näiteks kas Prantsusmaa või Soome suudab olemasolevate ja uute energiablokkide kaasajastamisel hädavajadusel ka ilma liidu fondide rahalise toeta hakkama saada, siis vaesevõitu Eesti selle ülesandega küll kuidagi toime ei tule.

Kõigepealt selgus majja rahvastiku "tuumahirmu" osas

Isegi kolme Balti riigi ühiste jõupingutustega ei õnnestunud omal ajal Leedus Brüsseli nõudmisel suletud Ignalina tuumaelektrijaama asemele uue tuumajaama rajamises Euroopa Liiduga kokkuleppele jõuda. Tõsi küll, ka Baltimaad ise koos Varssaviga ei näidanud üles piisavat üksmeelt ja meelekindlust.

Игналинская АЭС, архивное фото
Ignalina tuumaelektrijaam, arhiivifoto
Nii et Eesti mõte ehitada oma väike tuumajaam ja täita niiviisi lünk, mis tekib põlevkivielektri tootmise lõpetamisel, on paistnud pigem heleroosa unistuse kui tegevuskavana.
Mineraalkütuse põletamine elektrijaamade ahjudes, olgu siis tegemist nafta, kivisöe, põlevkivi või turbaga, ei kuulu ilmselgelt fonditoetuse näol heaks kiidetud ja otseselt toetatud ettevõtmiste sekka.

Maagaasi kasutamist on ajutiselt (oma poolsada aastat) peetud vastuvõetavaks, ent selliste energiaallikate nagu vee, tuule ja päikese kasutamist loetakse igati õigeks.

Kuid tuumaenergia on vaatamata oma suhtelisele keskkonnasäästlikkusele seisnud pikka aega omaette tänu eelarvamuslikule vastuseisule märkimisväärse osa Euroopa avalikkuse hulgas, keda on ehmatanud omal ajal Tšernobõlis ja Fukushimas juhtunud õnnetused, aga ka ameeriklaste katastrooffilmid.

Brüssel soovitab kompromissina igal valitsusel esialgu iseseisvalt oma rahvastikuga "rahumeelsesse aatomisse" suhtumise asjus selgus majja saada ja naasta probleemi lahendamisele aasta-pooleteise pärast.

Lugege lisaks:

74
Tagid:
rahastus, energeetika, tuumajaam, EL, Eesti
Samal teemal
Leedu hakkab boikoteerima Valgevene energiat
Grybauskaitė: Astravetsi tuumajaam on Leedu-vastane projekt
Läti mõistab Leedu muret Astravetsi tuumajaama pärast
Tohutu hoop Vilniusele: ekspert avas Valgevene tuumajaama hüsteeria tegelikud põhjused
Kas Eestisse tuleb tuumajaam: vaevalt küll, sest Brüssel on vastu