Valgevene tuumajaama ehitus Ostrovetsis

Eestil tekkis võimalus oma tuumajaamale raha saada

111
(Uuendatud 13:23 03.10.2019)
Euroopa Liidu riikide erimeelsused tuumaenergia väljavaadete asjus võivad aidata Eestil rajada oma tuumaelektrijaam liidu fondide rahalisel toetusel.

TALLINN, 3. oktoober — Sputnik, Aleksei Toom. Euroopa keskkonnakaitse organisatsioonid ei ole sugugi rahul Euroopa Liidu Nõukogu otsusega lükata energiatööstuse roheliste arengusuundade nimistu kinnitamine kahe aasta võrra edasi.

Selle nimistu eesmärk on esmajoones kindlaks määrata, milliste elektrijaamade ehitamist nimelt peaks Euroopa Liit rahaliselt toetama. Liidu liikmesriigid pole suutnud tuumaenergeetika ühises käsitlusviisis kokku leppida ning see võib aidata Eestil oma tuumajaama rajada.

Septembri lõpul Euroopa Liidu rahandusministrite nõukogu poolt langetatud otsus lükata keskkonnasäästlike projektide ja programmide rahastamise omalaadsete ühtsete standardite väljatöötamine edasi 2022. aasta peale on põhjustanud Euroopa keskkonnaorganisatsioonide vaibumatu pahameele. Vaidlusaluseks on kujunenud eeskätt tuumaenergia, mille tuleviku suhtes Euroopa pealinnad ja keskkonnakaitsjad üksmeelt ei leia.

Nagu Sputnik Eesti juba kirjeldas, jätsid Euroopa Parlamendi eelmise koosseisu saadikud liidu poolt heaks kiidetud, investeeringute ja laenudega toetatavate energiamajanduse arengusuundade hulgast tuumaenergeetika välja, mis sisuliselt tõmbas kriipsu peale Eesti ebamäärastele plaanidele ehitada endale väike, "täiesti ohutu" ja "erakordselt loodussõbralik" tuumaelektrijaam.

Mis on lubatud Prantsusmaale, pole lubatud Eestile

Kuigi Euroopa tuumaenergeetika, nagu hiljuti kirjutas autoriteetne uudisteportaal Bloomberg, on eeskätt tuumajaamade kõrgete ehitushindade ning kiirelt jõudu koguva tuule-, päikese- ja eriti loodete (tõusu-mõõna) energia poolt pakutava konkurentsi tõttu kriisis.

Sellegipoolest katavad tuumaelektrijaamad endiselt lõviosa elektritarbimisest Prantsusmaal ning olulise osa Soomes ja Ungaris.

Tuumajaamadest hoolib hulk teisigi Euroopa Liidu riike, nähes neis samaaegselt lahendust nii elektrivarustuse probleemidele kui ka moodust täita kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise kohustust.

Ehkki Eestiski on kaalumisel uuringud võimaluste kohta osta ja ehitada väike tuumajaam, ei ole seniajani tegelikult olnud vähimaidki väljavaateid selleks Euroopa Liidu nõusolekut saada, rahast rääkimata.

Aga kui näiteks kas Prantsusmaa või Soome suudab olemasolevate ja uute energiablokkide kaasajastamisel hädavajadusel ka ilma liidu fondide rahalise toeta hakkama saada, siis vaesevõitu Eesti selle ülesandega küll kuidagi toime ei tule.

Kõigepealt selgus majja rahvastiku "tuumahirmu" osas

Isegi kolme Balti riigi ühiste jõupingutustega ei õnnestunud omal ajal Leedus Brüsseli nõudmisel suletud Ignalina tuumaelektrijaama asemele uue tuumajaama rajamises Euroopa Liiduga kokkuleppele jõuda. Tõsi küll, ka Baltimaad ise koos Varssaviga ei näidanud üles piisavat üksmeelt ja meelekindlust.

Игналинская АЭС, архивное фото
Ignalina tuumaelektrijaam, arhiivifoto
Nii et Eesti mõte ehitada oma väike tuumajaam ja täita niiviisi lünk, mis tekib põlevkivielektri tootmise lõpetamisel, on paistnud pigem heleroosa unistuse kui tegevuskavana.
Mineraalkütuse põletamine elektrijaamade ahjudes, olgu siis tegemist nafta, kivisöe, põlevkivi või turbaga, ei kuulu ilmselgelt fonditoetuse näol heaks kiidetud ja otseselt toetatud ettevõtmiste sekka.

Maagaasi kasutamist on ajutiselt (oma poolsada aastat) peetud vastuvõetavaks, ent selliste energiaallikate nagu vee, tuule ja päikese kasutamist loetakse igati õigeks.

Kuid tuumaenergia on vaatamata oma suhtelisele keskkonnasäästlikkusele seisnud pikka aega omaette tänu eelarvamuslikule vastuseisule märkimisväärse osa Euroopa avalikkuse hulgas, keda on ehmatanud omal ajal Tšernobõlis ja Fukushimas juhtunud õnnetused, aga ka ameeriklaste katastrooffilmid.

Brüssel soovitab kompromissina igal valitsusel esialgu iseseisvalt oma rahvastikuga "rahumeelsesse aatomisse" suhtumise asjus selgus majja saada ja naasta probleemi lahendamisele aasta-pooleteise pärast.

Lugege lisaks:

111
Tagid:
rahastus, energeetika, tuumajaam, EL, Eesti
Samal teemal
Leedu hakkab boikoteerima Valgevene energiat
Grybauskaitė: Astravetsi tuumajaam on Leedu-vastane projekt
Läti mõistab Leedu muret Astravetsi tuumajaama pärast
Tohutu hoop Vilniusele: ekspert avas Valgevene tuumajaama hüsteeria tegelikud põhjused
Kas Eestisse tuleb tuumajaam: vaevalt küll, sest Brüssel on vastu
Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud, illustreeriv foto

Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
USA finantsväljaande Forbes analüütikud leiavad, et Washingtoni sanktsioonid Nord Stream 2 vastu ei suuda enam torujuhtme ehitamist takistada.

TALLINN, 31. dets — Sputnik. USA kongress hilines terve aasta võrra Vene-Saksa torujuhet Nord Stream 2 piiravate meetmete vastuvõtmisega, teatati Ameerika finants- ja analüütilises väljaandes Forbes.

"Need sanktsioonid on liiga nõrgad ja liiga hilinenud. Need ei meeldi isegi Venemaa vastastele," ütles väljaande analüütik Kenneth Rapoza.

Lisaks märkis Forbes, et selleks ajaks, kui Ukraina gaasitransiidiriigina energiaturule naaseb, kaotab USA ühe peamise argumendi Venemaa gaasi impordi vastu. See muudab Washingtoni vedelgaasi tarnete edendamise Euroopas märkimisväärselt keerukamaks.

"Nord Stream2 projekt on alati Ukraina jaoks kõrvakiiluks olnud," lõpetas Ameerika väljaanne.

Sputnik Eesti on kirjutanud, et USA Riigidepartemang andis võimaluse Nord Stream 2 valmis ehitada.

Ettevõtted, kes tegelevad gaasijuhtme Nord Stream 2 ehitamisega, ei satu Ameerika sanktsioonide alla, kui nad peatavad töö enne 20. jaanuari 2020, järelikult tekkis neil võimalus järelejäänud aja jooksul torude paigaldamine merealusel lõigul lõpule viia.

Nord Stream 2 projekt näeb ette kaheharulise gaasijuhtme rajamist Venemaa rannikult läbi Läänemere Saksamaani, läbilaskevõimsusega 55 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas. Selle maksumus on 9,5 miljardit eurot.

Oktoobri lõpul andis Taani loa gaasijuhtme paigaldamiseks oma mandrilavale Läänemeres. Enne seda oli projekt kooskõlastatud Saksamaa, Rootsi ja Soomega.

Projekt Nord Stream

Ehituse vastu on Ukraina, kes kardab kaotada oma tulusid Venemaa gaasi transiidist, Euroopa Liidus oma veeldatud maagaasi reklaamiv USA ja mõne teised riigid, sealhulgas Poola, Leedu ja Läti.

Lugege lisaks:

Tagid:
sanktsioonid, poliitika, majandus, gaas, Nord Stream 2
Teema:
Nord Stream 2
Samal teemal
Nord Stream 2
Машинный блок атомной станции

Venemaa ja Türgi asutasid tuumajaama ehitamiseks ühisettevõtte

(Uuendatud 13:10 30.12.2019)
Vene–Türgi koostöö, mis käib edukalt gaasitransiidi, relvastuse ja rahuvalve alal, täienes Akkuyu tuumajaama ehitamisega.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Vene insenerid käivitavad juba 2023. aastal Türgis Akkuyu tuumaelektrijaama esimese energiaploki — uue tuumajaama rajab spetsiaalselt selleks asutatud ühisettevõte.

Ühisettevõtte "vanemateks" said RIA Novosti teatel Akkuyu ehituse peatöövõtja, Vene kontsern Titan-2, mis kuulub riigikorporatsiooni Rosatom juhtimisahelasse, ja üks suurimaid erainvestoreid, Türgi ehitusfirma İçtaş.

Генеральный директор государственной корпорации по атомной энергии Росатом Алексей Лихачев
© Sputnik / Максим Богодвид
Venemaa riikliku aatomienergiakorporatsiooni Rosatom peadirektor Aleksei Lihhatšov

Rosatomi peadirektori Aleksei Lihhatšovi sõnul võimaldab asutatud Vene–Türgi allianss loota projekti edukale elluviimisele.

Akkuyu TEJ esimesele energiaplokile pandi nurgakivi 2018. aasta kevadel. Tuumajaama projekt hõlmab neli energiaplokki Venemaa "kolmanda pluss" põlvkonna reaktorseadmetega VVER-1200, mis vastavad kõige rangematele, nn Fukushima-järgsetele ohutusstandarditele.

Akkuyu TEJ projekti kogumaksumus on umbes 20 miljardit dollarit. Uue tuumajaama esimene energiaplokk käivitatakse 2023. aastal, edaspidi on kavas käiku lasta üks plokk aastas. 

Akkuyu TEJ projekt viiakse ellu skeemi "ehita, valda, käita" kohaselt: Vene pool ehitab Türki tuumajaama ja hakkab seda juhtima.

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et uue rahvusvahelise trendi — keskkonnaaktivistide meelest "räpasest" energeetikast tulenevate kliimamuutuste vastase võitluse — taustal on "rahuliku aatomi" kasutamine uuesti populaarsust võitnud.

Oma "minituumajaama" ehitamisest on mõeldud isegi väikeses Eestis, mille põlevkivienergeetikale on Brüssel kuulutanud lõpliku surmaotsuse, mis ei kuulu edasikaebamisele.

Lugege lisaks:

Samal teemal
Berliinis oodatakse IEAE järeldusi Iraani "tuumalao" kontrollimisest
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega