Esimesed sammud internetis

Eesti "äärealad " pääsevad EL rahaga internetti

33
(Uuendatud 16:04 18.09.2019)
Eesti - Euroopa Liidu kõige arenenum IT-riik - kasutab selle maine säilitamiseks ja globaalsesse võrku oma tasuta liitumispunktide võrgu laiendamiseks aktiivselt Brüsseli rahalist abi.

TALLINN, 18. september — Sputnik, Aleksei Toom. Brüssel teatas spetsiaalse WiFi4EU fondi järgmise etapi raha jagamise käivitamisest 19. septembril, kutsudes kõigi EL riikide omavalitsusi üles küsima toetust tasuta interneti-juurdepääsupunktide loomiseks. 

Eesti osaleb selles programmis aktiivselt. Umbes kolmkümmend Eesti omavalitsust on juba kas saanud fondi abi või taotlevad ülemaailmse võrgu tasuta liitumispunktide loomiseks raha EL erifondist. Iga kohalik omavalitsus, kellel on õnne EL piletikassasse pääseda, saab 15 tuhande euro võrra rikkamaks.

Varsti lahkuv Euroopa Komisjon president Jean-Claude Junckeri juhtimisel töötas välja ja kaitses kogu Euroopa väikelinnade avalikes kohtades tasuta juhtmevaba (WiFi) Interneti-ühenduse rahastamise programmi (WiFi4EU).

Programmi kogumaksumus on hinnanguliselt 120 miljonit eurot, mis tähendab, et liitumispunkti rajamiseks vajalike seadmete soetamiseks saab raha umbes 8 tuhat asustatud punkti.

"Kes ei jõudnud, see jäi hiljaks"

Skeptikud tuletavad meelde, et Euroopas on asulaid, külasid ja linnakesi palju rohkem ja programmi pooldajad tuletavad meelde vanasõna: 

See puudutab eeskätt väiksemaid ja mitte eriti jõukal järjel omavalitsusi, kellele pole võimalusi või kavatsust endale selliseid tasuta liitumispunkte globaalse võrguga kohalike maksumaksjate ja potentsiaalsete külaliste jaoks luua.

Omavalitsustel on õigus valida ehitaja ja interneti-ühenduse pakkuja oma äranägemisel. Liitumiseks vajalike seadmetega varustatakse näiteks asula keskuses asuvad pargid ja väljakud, raamatukogud, omavalitsusüksuste hooned või näiteks kohalikud kaubanduskeskused.

Eestis kasutas Euroopa Liidu abi Brüsseli andmetel umbes kolmkümmend kohalikku omavalitsust, sealhulgas üks Saaremaal ja neli riigi kirdeosas. 

Samuti on teada, et WiFi4EU abi taotleva konkreetse omavalitsuse valik põhjustas mitmeid konflikte ja menetlusi. Objektiivsuse huvides tuleb märkida, et Eesti suutis ka ilma EL fondide abita luua avalikes kohtades üsna laialdased võimalused globaalse võrgu vabaks kasutamiseks.

Vaba juurdepääs internetti on suurtes kaubanduskeskustes, paljudes bensiinijaamades ja muudes avalikes kohtades, kuid need asuvad reeglina suhteliselt suurtes asulates. Väikestes omavalitsuskeskustes ei lähe internetiühendustega asjad sugugi libedalt.

Lugege lisaks:

33
Tagid:
fond, omavalitsus, liitumine, internet, EL
Samal teemal
Ratas Aasia-Euroopa kohtumisel: meie tulevik on turvaline vaba internet ja digiturg
Hiina ehitab aasta lõpuks viiskümmend tuhat 5G tugijaama
Lennujaamad, internet, raudtee: valdkonnad, kus Venemaa sakslasi üllatab
Interneti isa rääkis võrgustiku peamisest ohust