Emmanuel Macron ja Donald Trump  Biarritzis G7 kohtumisel

Suure Seitsme tippkohtumine kujunes irvituseks terve mõistuse üle

119
(Uuendatud 12:09 28.08.2019)
Prantsusmaal lõppenud Suure Seitsmiku tippkohtumise kaubamärgiks kujunesid mõttetud kõned, salvavate teravuste loopimised ja võõraste naiste musitamine.

TALLINN, 28. august — Sputnik. Euroopa Nõukogu eesistuja Donald Tusk väitis, et G7 tippkohtumisel, mis Prantsusmaal Biarritzis lõppes 26. augustil lõpule jõudis, õnnestus õige mitmes võtmetähtsusega küsimuses, sealhulgas Iraani asjus „edu saavutada”.

Raskele olukorrale vaatamata arutas G7 ja tegi edusamme mõnede maailma suurima lahendamisel, sealhulgas Amazonase vihmametsade "kustutamisel", kaubanduses, Iraani ja Hongkongi puudutavas ja üldises ebavõrdsuse teemal, kirjutas oma Twitteri kontol Tusk.

Tema sõnumi positiivsest toonist hoolimata ei ole kõige paadunumatelgi optimistidel tippkohtumise põhiliste tulemuste osas illusioone.  Kui need ühe sõnaga kokku võtta, siis on selleks – läbikukkumine.

Mitte ühtki tähtsat küsimust ei lahendatudki

Tippkohtumisel arutati kõige laiemat küsimusteringi, mille lahendamisest oleneb rahu ja õitseng meie planeedil. Kohtumise tulemusi silmitsedes tuleb tõdeda, et mitte mingisuguseid olulisi otsuseid ega kõlavaid avaldusi ei saadudki tehtud.

Nagu alati, kätkes G7 liikmete retoorika kriitikat Iraani, Põhja-Korea ja väidetavalt vastutustundetute arengumaade suhtes, kes lubavad endale liiga kiiret arengut, võtmata arvesse loodusele tekitatavat kahju.

Kõik need ütlused ja hoiatused üheskoos kõlasid aasta tagasi „seitsmiku” samalalaadsel tippkohtumisel Jaapanis. Vahest ehk välja arvatud vaid see, mida lausuti vajaduse kohta kustutada tulekahjud Amazonase metsades.

Tippkohtumise tulemustele pühendatud pressikonverents tuletas kokkuvõttes meelde „soovinimekirja” sellest, mida kogu maailmal tuleks ära teha, et Suur Seitsmik temaga rahule jääks.

Erilist üksmeelt väljendas „seitsmik” Hongkongi rahvarahutuste suhtes. Huvitav, kas ametlik Peking üldse kuidagi neile sõnadele reageerib, kui ametlik protest välja arvata?

Boris Johnson osutas probleemile lääneriikide endi seas

Suurbritannia uus valitsusjuht Boris Johnson ei vaevunud selle üle pead murdma, tunnistades, et teda huvitavad tippkohtumisel hoopis teised teemad.

Suurbritannia Euroopa Liidust lahkumise kuupäev jõuab üha lähemale, kuid Brexiti parameetrid on ikkagi läbi rääkimata. Enamgi veel.

Praeguseks on asjalood seoses Brexititiga ummikusse jõudnud: Suurbritannia peab käesoleva aasta 31. oktoobriks EL-ist lahkuma, kuid riigi parlament ei ole ELiga sõlmitud kokkuleppega selle praegusel kujul päri ning on otsustavalt meelestatud kokkuleppeta Brexiti vastu.

Euroopa Liit keeldub läbirääkimisi jätkamast ja lepingut uuesti läbi vaatamast.

Paraku ei nihutanud Biarrritzi kohtumine olukorda edasi tasakaalustatud lahenduse poole. Kas pole see mitte ilmselgeks tõendiks Suure Seitsme fotmaadi ebatõhususe kohta?

Pilked ja ütlematajätmised

Tippkohtumise tulemustele pühendatud ja selle osaliste poolt mitmeski formaadis korraldatud pressikonverentsidel on ilmsiks saanud, et lääne suurimate majanduste esindajad, maailma mõjukaimad poliitikud, kes nimetavad end "lääne tsivilisatsiooniks", ei olegi suutnud leida ühiseid aluseid positiivseteks lahendusteks. Mitte milleski. 

G-7 саммит
© AP Photo / Markus Schreiber
Riigipead Prantsusmaal

Veelgi kõrgemaks kariks kujunes Trumpi reaktsioon Euroopa Liidu peatselt erru mineva poolakast juhi Donald Tuski ettepanekule kaaluda mõtet kutsuda Ukraina külalisena järgmisele G7 tippkohtumisele. Seevastu teatas USA president, et kaalub küsimust mitte Ukraina, vaid Venemaa kutsumisest 2020. aasta tippkohtumisele.

Lugege lisaks:

119
Tagid:
Emmanuel Macron, Venemaa, Donald Trump, Prantsusmaa, tippkohtumine, G7
Teema:
G7 vs G8 (14)
Samal teemal
Ekspert Venemaa-vastaste sanktsioonide tulevikust: kuulda on matusekellade helinat
Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud, illustreeriv foto

Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
USA finantsväljaande Forbes analüütikud leiavad, et Washingtoni sanktsioonid Nord Stream 2 vastu ei suuda enam torujuhtme ehitamist takistada.

TALLINN, 31. dets — Sputnik. USA kongress hilines terve aasta võrra Vene-Saksa torujuhet Nord Stream 2 piiravate meetmete vastuvõtmisega, teatati Ameerika finants- ja analüütilises väljaandes Forbes.

"Need sanktsioonid on liiga nõrgad ja liiga hilinenud. Need ei meeldi isegi Venemaa vastastele," ütles väljaande analüütik Kenneth Rapoza.

Lisaks märkis Forbes, et selleks ajaks, kui Ukraina gaasitransiidiriigina energiaturule naaseb, kaotab USA ühe peamise argumendi Venemaa gaasi impordi vastu. See muudab Washingtoni vedelgaasi tarnete edendamise Euroopas märkimisväärselt keerukamaks.

"Nord Stream2 projekt on alati Ukraina jaoks kõrvakiiluks olnud," lõpetas Ameerika väljaanne.

Sputnik Eesti on kirjutanud, et USA Riigidepartemang andis võimaluse Nord Stream 2 valmis ehitada.

Ettevõtted, kes tegelevad gaasijuhtme Nord Stream 2 ehitamisega, ei satu Ameerika sanktsioonide alla, kui nad peatavad töö enne 20. jaanuari 2020, järelikult tekkis neil võimalus järelejäänud aja jooksul torude paigaldamine merealusel lõigul lõpule viia.

Nord Stream 2 projekt näeb ette kaheharulise gaasijuhtme rajamist Venemaa rannikult läbi Läänemere Saksamaani, läbilaskevõimsusega 55 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas. Selle maksumus on 9,5 miljardit eurot.

Oktoobri lõpul andis Taani loa gaasijuhtme paigaldamiseks oma mandrilavale Läänemeres. Enne seda oli projekt kooskõlastatud Saksamaa, Rootsi ja Soomega.

Projekt Nord Stream

Ehituse vastu on Ukraina, kes kardab kaotada oma tulusid Venemaa gaasi transiidist, Euroopa Liidus oma veeldatud maagaasi reklaamiv USA ja mõne teised riigid, sealhulgas Poola, Leedu ja Läti.

Lugege lisaks:

Tagid:
sanktsioonid, poliitika, majandus, gaas, Nord Stream 2
Teema:
Nord Stream 2
Samal teemal
Nord Stream 2
Машинный блок атомной станции

Venemaa ja Türgi asutasid tuumajaama ehitamiseks ühisettevõtte

(Uuendatud 13:10 30.12.2019)
Vene–Türgi koostöö, mis käib edukalt gaasitransiidi, relvastuse ja rahuvalve alal, täienes Akkuyu tuumajaama ehitamisega.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Vene insenerid käivitavad juba 2023. aastal Türgis Akkuyu tuumaelektrijaama esimese energiaploki — uue tuumajaama rajab spetsiaalselt selleks asutatud ühisettevõte.

Ühisettevõtte "vanemateks" said RIA Novosti teatel Akkuyu ehituse peatöövõtja, Vene kontsern Titan-2, mis kuulub riigikorporatsiooni Rosatom juhtimisahelasse, ja üks suurimaid erainvestoreid, Türgi ehitusfirma İçtaş.

Генеральный директор государственной корпорации по атомной энергии Росатом Алексей Лихачев
© Sputnik / Максим Богодвид
Venemaa riikliku aatomienergiakorporatsiooni Rosatom peadirektor Aleksei Lihhatšov

Rosatomi peadirektori Aleksei Lihhatšovi sõnul võimaldab asutatud Vene–Türgi allianss loota projekti edukale elluviimisele.

Akkuyu TEJ esimesele energiaplokile pandi nurgakivi 2018. aasta kevadel. Tuumajaama projekt hõlmab neli energiaplokki Venemaa "kolmanda pluss" põlvkonna reaktorseadmetega VVER-1200, mis vastavad kõige rangematele, nn Fukushima-järgsetele ohutusstandarditele.

Akkuyu TEJ projekti kogumaksumus on umbes 20 miljardit dollarit. Uue tuumajaama esimene energiaplokk käivitatakse 2023. aastal, edaspidi on kavas käiku lasta üks plokk aastas. 

Akkuyu TEJ projekt viiakse ellu skeemi "ehita, valda, käita" kohaselt: Vene pool ehitab Türki tuumajaama ja hakkab seda juhtima.

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et uue rahvusvahelise trendi — keskkonnaaktivistide meelest "räpasest" energeetikast tulenevate kliimamuutuste vastase võitluse — taustal on "rahuliku aatomi" kasutamine uuesti populaarsust võitnud.

Oma "minituumajaama" ehitamisest on mõeldud isegi väikeses Eestis, mille põlevkivienergeetikale on Brüssel kuulutanud lõpliku surmaotsuse, mis ei kuulu edasikaebamisele.

Lugege lisaks:

Samal teemal
Berliinis oodatakse IEAE järeldusi Iraani "tuumalao" kontrollimisest
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega