Kõrgepinge hoiatussilt

Eesti kirjanik: kuhu kadus elekter, mida oli pärast "okupatsiooni" külluses

165
(Uuendatud 09:10 18.08.2019)
Siim Veskimehe varjunime all kirjutav tuntud ulmekirjanik ja poliitik Ants Miller küsib, kuidas sai juhtuda, et pärast NSV Liidust lahkumist end täielikult elektriga varustanud Eestist on 30 aastat hiljem saanud selle suurim sisseostja.

TALLINN, 18 august - Sputnik, Oleg Leontjev. Eesti energiakriis on pannud paljud eestlased selle põhjustele mõtlema. Ulmekirjanik ja Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) liige Ants Miller esitas oma versiooni, kuhu kadus Eestist elekter. 

Антс Миллер
© Фото : EKRE
Ants Miller

Rahvuskonservatiivse väljaande Uued Uudised võrgulehel kirjutas oma kirjandusliku pseudonüümi Siim Veskimees all Eesti lugejaskonnale paremini tuntud Ants Miller, et on püstitanud retoorilise küsimuse, kuidas sai juhtuda, et pärast "Nõukogude okupatsioonist vabanemist" end täielikult elektriga varustanud ja oma ülejääki isegi müünud Eestist on iseseisvuse kolmanda kümnendi lõpuks saanud Euroopa suurim elektriimportija.

Aasta lõpuni tööd veel on, aga eks siis paistab: mis Eesti energeetikuid ees ootab >>

Enne sellele küsimusele vastamist tuletas Miller meelde, et kogu Eesti energiapoliitika sõltub seni täielikult Brüsseli otsustest. "Kõige valusamalt hammustatakse meid süsinikdioksiidi kvoodiga," ütles ta.

Eesti põlevkivipatt

Kirjaniku arvates tuleks ümbritsevaid nn inimtekkelisi kliimamuutusi käsitleda pseudoreligioonina. Nagu igas usundis, on selleski omane "patu" mõiste.

Ta tuletas meelde, et 2013. aastal, kui Eesti tähistas põlevkivitööstuse sajandat aastapäeva, öeldi täiesti rahulikult, et selle 200. aastapäeva tähistamist enam ei tule.

Asi on selles, et vabariigi põlevkivivarud on ammendunud. Täpsemalt, need põlevkivivarud, mida oleks mõistlik kaevandada ilma et Ida-Virumaa "post-apokalüptiliseks õudusunenäoks" muutuks.

Põxit, äraseletatult Põlevkivi Exit, ehk varandusest loobumine >>

"Igal juhul on põlevkivi aeg Eestis lõppenud - veel maksimaalselt 20-30 aastat ja ongi kõik. Ja see oli juba ammu teada. Vähemalt iseseisvuse taastamise hetkest oleksime pidanud põlevkivitööstuse lõppemiseks valmistuma," rõhutas kirjanik.

Miller jätkas, et sellest hoolimata vastavad põlevkivitehased endiselt elektrienergia pakkumise põhitingimusele (mida taastuvenergia ei paku ega saagi kunagi pakkuda) - nad tagasid elektrivarustuse.

"Nii palju kui me vajame, nii palju nad elektrit ka annavad. Lihtsamalt öeldes on nad ikkagi ehtsad, mitte mänguasjad," märkis ta.

В Кохтла-Ярве находится центр сланцевой химической индустрии страны.
Kohtla-Järvel asub riigi põlevkivikeemiatööstuse keskus.

"Põlevkivi põletamisel tekib siiski rohkem jäätmeid kui kivisöe ja õli põletamisel ning mõned jumaliku ilmutuse saanud inimesed on tulvil indu müüa tsivilisatsiooni maitset nautida ihkavatele alamatele indulgentse," ironiseerib kirjanik jätkates Euroopa roheliste ideede võrdlemist kvaasireligiooniga.

Vanemad vennad söövad lihtsalt nooremad paljaks

Tema sõnul on CO2 kvoot vaid riigi kehtestatud lisamaks: sel juhul surub EL selle Eestile peale. "Oluline on märkida, et Venemaa elekter on Eesti elektrist umbes poole odavam, kuna Venemaal selline enesehävitamise mehhanism puudub," rõhutab Miller. 

Kirjanik väidab, et ühelt poolt positsioneerib Euroopa Liit end ühtse energiaturuna ja teiselt poolt on energiajulgeolek iga ELi riigi enda probleem. Sellega seoses meenutab Miller sarkastiliselt muinasjuttu, kus laia maailma saadetud vanemad vennad soovisid kõigepealt ära süüa nooremate toidumoona ja alles pärast sööb "igaüks enda oma".

Selle tulemusel on Narva elektrijaamad muutunud mittekonkurentsivõimeliseks, kuna nende toodetav elekter on liiga kallis, ja ainult seetõttu, et "püha" CO2 heitekvoodi hind 2018. aasta algusega võrreldes kolmekordistus.

"Eks proovige konkureerida, kui kõrval on riik, mille võimud ei käitu omaenda energeetikute suhtes nagu sead," vihjas ta üsna läbipaistvalt.

Kliimatunnistajate Püha sõda

Eesti energiakriisi süüdlaseks peab Miller Brüsselit, mis on langenud kliimateooria toetajate mõju alla. Tema sõnul on teooria, et inimkond muudab oma tegevusega kliimat, endiselt vaid tõestamata hüpotees.

"Võtke oma elektriarve ja korrutage see umbes saja miljoniga - see on meeletu äri. Päikese- ja ookeanitsüklid on kestnud aastakümneid ja sajandeid, jääajad on tulnud ja läinud. Milline peab küll olema ülbus ja lühinägelikkus, et teha kaugeleulatuvaid järeldusi, rebides Maa 4,5 miljardi aastasest ajaloost välja mõned temperatuuri tõusu kiirenemise aspektid viimase poole sajandi jooksul pärast "keskaja väikest jääaega", väidab Miller.

Глобальное потепление. Иллюстративное фото
© Pixabay / Pexels
Globaalne soojenemine. Illustreeriv foto

Ta rõhutas, et eelnev muidugi ei tähenda, et inimtegevuse mõju kliimale ei tohiks uurida või et inimesed ei peaks looduse kaitsmisega tegelema. "Kuid kõigel sellel on vähe pistmist energiaäriga. Niikaua kui energiatootjad saavad kliimareligioonist kasu, antakse toetusi teadlastele, kes viitavad süsinikdioksiidile kui ühele kliimat mõjutavale tegurile. Fetišiseerimine ja maksustamine jätkuvad," ütleb kirjanik lõpetuseks.

Põlevkivi vastutasuna Rail Balticu ja BRELList väljumise eest

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et hoolimata Eesti energeetikas kunstlikult tekitatud kriisi tõeliste põhjuste mõistmisest kavatsevad riigi võimud jätkata Brüsseli põlevkivitööstusele katastroofilist kliimapoliitikat.

Seda näitab selgelt peaminister Jüri Ratase esimene telefonivestlus Euroopa Komisjoni tulevase presidendi Ursula von der Leyeniga.

Урсула фон дер Ляйен
© AP Photo / Markus Schreiber
Ursula von der Leyen

"Ma toetan väga komisjoni tulevase esimehe soovi keskenduda tõsisemalt kliimaküsimustele ja keskkonnapoliitikale. Ka Eesti valitsus seadis need küsimused oma poliitiliseks prioriteediks ja tegeles võimul oleku esimese saja päeva jooksul selle teemaga rohkem kui ükski eelmine valitsus," ütles Jüri Ratas. 

Юри Ратас
© REUTERS / PIROSCHKA VAN DE WOUW
Jüri Ratas

Vastutasuks Brüsseli kliimapoliitika toetamise eest avaldas Eesti peaminister lootust, et järgmise Euroopa Komisjoni jaoks jäävad Rail Balticu ehitamine ja Eesti elektrivõrkude sünkroniseerimine Euroopa omadega oluliseks ning neid rahastatakse EL 2021. aasta eelarvest.

* Venemaal keelatud usuühing.

165
Tagid:
põlevkivi, EL, Eesti, energeetika
Teema:
Põlevkivienergeetika (22)
Samal teemal
Kes kirjutas alla Eesti põlevkivienergia surmaotsusele
Eesti Energia sulgeb vanad energiablokid ja kaotab töökohti
Minister rääkis tuumaelektrijaama vajadusest Eestis
Eesti ministrid kohtusid ametiühingujuhtidega – mis saab energeetikast