Kõrgepinge hoiatussilt

Eesti kirjanik: kuhu kadus elekter, mida oli pärast "okupatsiooni" külluses

183
(Uuendatud 09:10 18.08.2019)
Siim Veskimehe varjunime all kirjutav tuntud ulmekirjanik ja poliitik Ants Miller küsib, kuidas sai juhtuda, et pärast NSV Liidust lahkumist end täielikult elektriga varustanud Eestist on 30 aastat hiljem saanud selle suurim sisseostja.

TALLINN, 18 august - Sputnik, Oleg Leontjev. Eesti energiakriis on pannud paljud eestlased selle põhjustele mõtlema. Ulmekirjanik ja Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) liige Ants Miller esitas oma versiooni, kuhu kadus Eestist elekter. 

Антс Миллер
© Фото : EKRE
Ants Miller

Rahvuskonservatiivse väljaande Uued Uudised võrgulehel kirjutas oma kirjandusliku pseudonüümi Siim Veskimees all Eesti lugejaskonnale paremini tuntud Ants Miller, et on püstitanud retoorilise küsimuse, kuidas sai juhtuda, et pärast "Nõukogude okupatsioonist vabanemist" end täielikult elektriga varustanud ja oma ülejääki isegi müünud Eestist on iseseisvuse kolmanda kümnendi lõpuks saanud Euroopa suurim elektriimportija.

Aasta lõpuni tööd veel on, aga eks siis paistab: mis Eesti energeetikuid ees ootab >>

Enne sellele küsimusele vastamist tuletas Miller meelde, et kogu Eesti energiapoliitika sõltub seni täielikult Brüsseli otsustest. "Kõige valusamalt hammustatakse meid süsinikdioksiidi kvoodiga," ütles ta.

Eesti põlevkivipatt

Kirjaniku arvates tuleks ümbritsevaid nn inimtekkelisi kliimamuutusi käsitleda pseudoreligioonina. Nagu igas usundis, on selleski omane "patu" mõiste.

Ta tuletas meelde, et 2013. aastal, kui Eesti tähistas põlevkivitööstuse sajandat aastapäeva, öeldi täiesti rahulikult, et selle 200. aastapäeva tähistamist enam ei tule.

Asi on selles, et vabariigi põlevkivivarud on ammendunud. Täpsemalt, need põlevkivivarud, mida oleks mõistlik kaevandada ilma et Ida-Virumaa "post-apokalüptiliseks õudusunenäoks" muutuks.

Põxit, äraseletatult Põlevkivi Exit, ehk varandusest loobumine >>

"Igal juhul on põlevkivi aeg Eestis lõppenud - veel maksimaalselt 20-30 aastat ja ongi kõik. Ja see oli juba ammu teada. Vähemalt iseseisvuse taastamise hetkest oleksime pidanud põlevkivitööstuse lõppemiseks valmistuma," rõhutas kirjanik.

Miller jätkas, et sellest hoolimata vastavad põlevkivitehased endiselt elektrienergia pakkumise põhitingimusele (mida taastuvenergia ei paku ega saagi kunagi pakkuda) - nad tagasid elektrivarustuse.

"Nii palju kui me vajame, nii palju nad elektrit ka annavad. Lihtsamalt öeldes on nad ikkagi ehtsad, mitte mänguasjad," märkis ta.

В Кохтла-Ярве находится центр сланцевой химической индустрии страны.
Kohtla-Järvel asub riigi põlevkivikeemiatööstuse keskus.

"Põlevkivi põletamisel tekib siiski rohkem jäätmeid kui kivisöe ja õli põletamisel ning mõned jumaliku ilmutuse saanud inimesed on tulvil indu müüa tsivilisatsiooni maitset nautida ihkavatele alamatele indulgentse," ironiseerib kirjanik jätkates Euroopa roheliste ideede võrdlemist kvaasireligiooniga.

Vanemad vennad söövad lihtsalt nooremad paljaks

Tema sõnul on CO2 kvoot vaid riigi kehtestatud lisamaks: sel juhul surub EL selle Eestile peale. "Oluline on märkida, et Venemaa elekter on Eesti elektrist umbes poole odavam, kuna Venemaal selline enesehävitamise mehhanism puudub," rõhutab Miller. 

Kirjanik väidab, et ühelt poolt positsioneerib Euroopa Liit end ühtse energiaturuna ja teiselt poolt on energiajulgeolek iga ELi riigi enda probleem. Sellega seoses meenutab Miller sarkastiliselt muinasjuttu, kus laia maailma saadetud vanemad vennad soovisid kõigepealt ära süüa nooremate toidumoona ja alles pärast sööb "igaüks enda oma".

Selle tulemusel on Narva elektrijaamad muutunud mittekonkurentsivõimeliseks, kuna nende toodetav elekter on liiga kallis, ja ainult seetõttu, et "püha" CO2 heitekvoodi hind 2018. aasta algusega võrreldes kolmekordistus.

"Eks proovige konkureerida, kui kõrval on riik, mille võimud ei käitu omaenda energeetikute suhtes nagu sead," vihjas ta üsna läbipaistvalt.

Kliimatunnistajate Püha sõda

Eesti energiakriisi süüdlaseks peab Miller Brüsselit, mis on langenud kliimateooria toetajate mõju alla. Tema sõnul on teooria, et inimkond muudab oma tegevusega kliimat, endiselt vaid tõestamata hüpotees.

"Võtke oma elektriarve ja korrutage see umbes saja miljoniga - see on meeletu äri. Päikese- ja ookeanitsüklid on kestnud aastakümneid ja sajandeid, jääajad on tulnud ja läinud. Milline peab küll olema ülbus ja lühinägelikkus, et teha kaugeleulatuvaid järeldusi, rebides Maa 4,5 miljardi aastasest ajaloost välja mõned temperatuuri tõusu kiirenemise aspektid viimase poole sajandi jooksul pärast "keskaja väikest jääaega", väidab Miller.

Глобальное потепление. Иллюстративное фото
© Pixabay / Pexels
Globaalne soojenemine. Illustreeriv foto

Ta rõhutas, et eelnev muidugi ei tähenda, et inimtegevuse mõju kliimale ei tohiks uurida või et inimesed ei peaks looduse kaitsmisega tegelema. "Kuid kõigel sellel on vähe pistmist energiaäriga. Niikaua kui energiatootjad saavad kliimareligioonist kasu, antakse toetusi teadlastele, kes viitavad süsinikdioksiidile kui ühele kliimat mõjutavale tegurile. Fetišiseerimine ja maksustamine jätkuvad," ütleb kirjanik lõpetuseks.

Põlevkivi vastutasuna Rail Balticu ja BRELList väljumise eest

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et hoolimata Eesti energeetikas kunstlikult tekitatud kriisi tõeliste põhjuste mõistmisest kavatsevad riigi võimud jätkata Brüsseli põlevkivitööstusele katastroofilist kliimapoliitikat.

Seda näitab selgelt peaminister Jüri Ratase esimene telefonivestlus Euroopa Komisjoni tulevase presidendi Ursula von der Leyeniga.

Урсула фон дер Ляйен
© AP Photo / Markus Schreiber
Ursula von der Leyen

"Ma toetan väga komisjoni tulevase esimehe soovi keskenduda tõsisemalt kliimaküsimustele ja keskkonnapoliitikale. Ka Eesti valitsus seadis need küsimused oma poliitiliseks prioriteediks ja tegeles võimul oleku esimese saja päeva jooksul selle teemaga rohkem kui ükski eelmine valitsus," ütles Jüri Ratas. 

Юри Ратас
© REUTERS / PIROSCHKA VAN DE WOUW
Jüri Ratas

Vastutasuks Brüsseli kliimapoliitika toetamise eest avaldas Eesti peaminister lootust, et järgmise Euroopa Komisjoni jaoks jäävad Rail Balticu ehitamine ja Eesti elektrivõrkude sünkroniseerimine Euroopa omadega oluliseks ning neid rahastatakse EL 2021. aasta eelarvest.

* Venemaal keelatud usuühing.

183
Tagid:
põlevkivi, EL, Eesti, energeetika
Teema:
Põlevkivienergeetika
Samal teemal
Kes kirjutas alla Eesti põlevkivienergia surmaotsusele
Eesti Energia sulgeb vanad energiablokid ja kaotab töökohti
Minister rääkis tuumaelektrijaama vajadusest Eestis
Eesti ministrid kohtusid ametiühingujuhtidega – mis saab energeetikast
Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud, illustreeriv foto

Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
USA finantsväljaande Forbes analüütikud leiavad, et Washingtoni sanktsioonid Nord Stream 2 vastu ei suuda enam torujuhtme ehitamist takistada.

TALLINN, 31. dets — Sputnik. USA kongress hilines terve aasta võrra Vene-Saksa torujuhet Nord Stream 2 piiravate meetmete vastuvõtmisega, teatati Ameerika finants- ja analüütilises väljaandes Forbes.

"Need sanktsioonid on liiga nõrgad ja liiga hilinenud. Need ei meeldi isegi Venemaa vastastele," ütles väljaande analüütik Kenneth Rapoza.

Lisaks märkis Forbes, et selleks ajaks, kui Ukraina gaasitransiidiriigina energiaturule naaseb, kaotab USA ühe peamise argumendi Venemaa gaasi impordi vastu. See muudab Washingtoni vedelgaasi tarnete edendamise Euroopas märkimisväärselt keerukamaks.

"Nord Stream2 projekt on alati Ukraina jaoks kõrvakiiluks olnud," lõpetas Ameerika väljaanne.

Sputnik Eesti on kirjutanud, et USA Riigidepartemang andis võimaluse Nord Stream 2 valmis ehitada.

Ettevõtted, kes tegelevad gaasijuhtme Nord Stream 2 ehitamisega, ei satu Ameerika sanktsioonide alla, kui nad peatavad töö enne 20. jaanuari 2020, järelikult tekkis neil võimalus järelejäänud aja jooksul torude paigaldamine merealusel lõigul lõpule viia.

Nord Stream 2 projekt näeb ette kaheharulise gaasijuhtme rajamist Venemaa rannikult läbi Läänemere Saksamaani, läbilaskevõimsusega 55 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas. Selle maksumus on 9,5 miljardit eurot.

Oktoobri lõpul andis Taani loa gaasijuhtme paigaldamiseks oma mandrilavale Läänemeres. Enne seda oli projekt kooskõlastatud Saksamaa, Rootsi ja Soomega.

Projekt Nord Stream

Ehituse vastu on Ukraina, kes kardab kaotada oma tulusid Venemaa gaasi transiidist, Euroopa Liidus oma veeldatud maagaasi reklaamiv USA ja mõne teised riigid, sealhulgas Poola, Leedu ja Läti.

Lugege lisaks:

Tagid:
sanktsioonid, poliitika, majandus, gaas, Nord Stream 2
Teema:
Nord Stream 2
Samal teemal
Nord Stream 2
Машинный блок атомной станции

Venemaa ja Türgi asutasid tuumajaama ehitamiseks ühisettevõtte

(Uuendatud 13:10 30.12.2019)
Vene–Türgi koostöö, mis käib edukalt gaasitransiidi, relvastuse ja rahuvalve alal, täienes Akkuyu tuumajaama ehitamisega.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Vene insenerid käivitavad juba 2023. aastal Türgis Akkuyu tuumaelektrijaama esimese energiaploki — uue tuumajaama rajab spetsiaalselt selleks asutatud ühisettevõte.

Ühisettevõtte "vanemateks" said RIA Novosti teatel Akkuyu ehituse peatöövõtja, Vene kontsern Titan-2, mis kuulub riigikorporatsiooni Rosatom juhtimisahelasse, ja üks suurimaid erainvestoreid, Türgi ehitusfirma İçtaş.

Генеральный директор государственной корпорации по атомной энергии Росатом Алексей Лихачев
© Sputnik / Максим Богодвид
Venemaa riikliku aatomienergiakorporatsiooni Rosatom peadirektor Aleksei Lihhatšov

Rosatomi peadirektori Aleksei Lihhatšovi sõnul võimaldab asutatud Vene–Türgi allianss loota projekti edukale elluviimisele.

Akkuyu TEJ esimesele energiaplokile pandi nurgakivi 2018. aasta kevadel. Tuumajaama projekt hõlmab neli energiaplokki Venemaa "kolmanda pluss" põlvkonna reaktorseadmetega VVER-1200, mis vastavad kõige rangematele, nn Fukushima-järgsetele ohutusstandarditele.

Akkuyu TEJ projekti kogumaksumus on umbes 20 miljardit dollarit. Uue tuumajaama esimene energiaplokk käivitatakse 2023. aastal, edaspidi on kavas käiku lasta üks plokk aastas. 

Akkuyu TEJ projekt viiakse ellu skeemi "ehita, valda, käita" kohaselt: Vene pool ehitab Türki tuumajaama ja hakkab seda juhtima.

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et uue rahvusvahelise trendi — keskkonnaaktivistide meelest "räpasest" energeetikast tulenevate kliimamuutuste vastase võitluse — taustal on "rahuliku aatomi" kasutamine uuesti populaarsust võitnud.

Oma "minituumajaama" ehitamisest on mõeldud isegi väikeses Eestis, mille põlevkivienergeetikale on Brüssel kuulutanud lõpliku surmaotsuse, mis ei kuulu edasikaebamisele.

Lugege lisaks:

Samal teemal
Berliinis oodatakse IEAE järeldusi Iraani "tuumalao" kontrollimisest
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega