Tunnel, illustreeriv foto

Miks eurooplased Läänemere-alusesse tunnelisse ei usu

155
(Uuendatud 14:41 15.08.2019)
Paljud Soome lahe rannikualade elanikud on valmis kahtlustama valitsusi kavatsuses grandioosne Helsingi–Tallinna tunneli projekt "põhja lasta" ainuüksi Hiina investori osaluse tõttu.

TALLINN, 15. august — Sputnik, Aleksei Toom. Autoriteetse teabeagentuuri Bloomberg materjal Eesti võimude tekitatud probleemidest Läänemere põhja rajatava Helsingi–Tallinna tunneli projekti edenemisel on valla päästnud ägeda vaidluse Euroopa ühismeedias.

Pessimistlikult meelestatud kommentaatorite meelest "uputavad" Soome ja Eesti valitsus peaaegu ulmelise projekti nii või teisiti bürokraatia "sohu" kõikvõimalike lubade andmisega venitades.

Paljud kommentaatorid arvavad, et kogu asi seisneb Euroopa kartustes võrdlemisi suurte Hiina investeeringute ees, teised oletavad, et kogu tunneli ehitamise idee on pettus, muinasjutt kergeusklikele. Näiteks kommentaator hüüdnimega FinBenton kirjutab portaalis Reddit, et Soomes seda projekti ei arutata, sest vähesed usuvad selle elluviidavusse.

Hinnaline trass, mis ühendab kaht mitte just kõige jõukamat EL-i riiki, ei tasu end ära. Samal ajal on alternatiivsel projektil, mida veab kuulus Soome ettevõtja Peter Vesterbacka ja millest Bloomberg tegelikult kirjutabki, täielik eluõigus, kuni see ei riiva maksumaksjate huve. Kuid peaaegu kõik arvukad kommentaatorid on ühel meelel selles, et tunnel "oleks tore".

Eestlased tegid ettepaneku sõlmida ühiste kavatsuste kokkulepe

Ajakirjanik Ott Ummelas kirjutab Bloombergis, et Soome valitsus erinevalt oma eesti kolleegidest ei ole tunneli ehituse projekti seni arutanud — ei ametlikult ega "naljaviluks" — ega saanud sellega tegelevatelt isikutelt ja ettevõtetelt ametlikke avaldusi.

Тоннель между Хельсинки и Таллинном по проекту соединяется с железнодорожной магистралью Rail Baltic
Helsingi–Tallinna tunnel ühendatakse projekti järgi raudteemagistraaliga Rail Baltic

Kuid nagu on öelnud Soome võimude esindaja Sabina Lindström, kes juhib Soome transpordi- ja sideministeeriumi võrguosakonda, on Helsingi ja Tallinna vahel varem toimunud mitteametlik nõupidamine ühiste kavatsuste kokkuleppe sõlmimise teemal.

Eesti riigihalduse minister Jaak Aab kirjutas juulis saadetud kirjas, et kokkuleppe sõlmimist on oodata augustis. Kuid selle dokumendi sisu ja ilmumise šansid sõltuvad üksikasjalikust teabest projekti kohta, mille kirjeldus ja tingimused on taotleja, ettevõtte Finest Bay Area saadetistes otsuse vastuvõtmiseks täiesti ebapiisavad. Pealegi nõuavad sedalaadi rahvusvahelised projektid vähemalt valitsustevahelist kooskõlastust, mida vajadus kokkuleppe järele silmas peabki.

Valitsus nõuab üksikasju

Samal ajal räägivad ettevõtte esindajad, et mõned Tallinnas nõutud üksikasjad on võimalik esitada alles eeluuringu tulemuste põhjal, mille läbiviimiseks Eesti valitsuse luba vaja ongi.

Selle omamoodi nõiaringi saab ettevõtte juristi Paul Künnapi sõnul lahti teha vastastikusel kokkuleppel, kui mõlemad pooled on huvitatud tunneliprojekti elluviimisest.

Soome ettevõtja Peter Vesterbacka ja tema äriühing Finest Bay Area Development Oy andsid tänavu kevadel mõlema maa avalikkusele teada, nagu Sputnik Eesti on kirjutanud, et Hiina investeerimiskonglomeraat Touchstone Capital Partners Ltd. on valmis mahutama Läänemere-aluse tunneli ehitusse 15 miljardit eurot, mis ongi projekti hinnanguline maksumus. Hiljem keeldus Eesti valitsus lubamast ettevõttel Finest Bay eeluuringuid teha põhjendades seda otsust ebatäpsete andmetega projekti enda, selle elluviimise, rahastusallikate, omanike ja tulevikuväljavaadete kohta.

Loe lisaks: 

155
Tagid:
majandus, Helsingi, Tallinn, Eesti, Soome, tunnel
Teema:
Tallinna–Helsingi tunnel (13)
Samal teemal
Tallinna–Helsingi tunnel
Helsingi-Tallinna tunneli projekti rahastab Dubai firma
Euroopa Liit ei luba Hiinal osaleda Soome lahe aluse tunneli ehitamise
Paet hoiatab tunneli rahastajate eest
Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud, illustreeriv foto

Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
USA finantsväljaande Forbes analüütikud leiavad, et Washingtoni sanktsioonid Nord Stream 2 vastu ei suuda enam torujuhtme ehitamist takistada.

TALLINN, 31. dets — Sputnik. USA kongress hilines terve aasta võrra Vene-Saksa torujuhet Nord Stream 2 piiravate meetmete vastuvõtmisega, teatati Ameerika finants- ja analüütilises väljaandes Forbes.

"Need sanktsioonid on liiga nõrgad ja liiga hilinenud. Need ei meeldi isegi Venemaa vastastele," ütles väljaande analüütik Kenneth Rapoza.

Lisaks märkis Forbes, et selleks ajaks, kui Ukraina gaasitransiidiriigina energiaturule naaseb, kaotab USA ühe peamise argumendi Venemaa gaasi impordi vastu. See muudab Washingtoni vedelgaasi tarnete edendamise Euroopas märkimisväärselt keerukamaks.

"Nord Stream2 projekt on alati Ukraina jaoks kõrvakiiluks olnud," lõpetas Ameerika väljaanne.

Sputnik Eesti on kirjutanud, et USA Riigidepartemang andis võimaluse Nord Stream 2 valmis ehitada.

Ettevõtted, kes tegelevad gaasijuhtme Nord Stream 2 ehitamisega, ei satu Ameerika sanktsioonide alla, kui nad peatavad töö enne 20. jaanuari 2020, järelikult tekkis neil võimalus järelejäänud aja jooksul torude paigaldamine merealusel lõigul lõpule viia.

Nord Stream 2 projekt näeb ette kaheharulise gaasijuhtme rajamist Venemaa rannikult läbi Läänemere Saksamaani, läbilaskevõimsusega 55 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas. Selle maksumus on 9,5 miljardit eurot.

Oktoobri lõpul andis Taani loa gaasijuhtme paigaldamiseks oma mandrilavale Läänemeres. Enne seda oli projekt kooskõlastatud Saksamaa, Rootsi ja Soomega.

Projekt Nord Stream

Ehituse vastu on Ukraina, kes kardab kaotada oma tulusid Venemaa gaasi transiidist, Euroopa Liidus oma veeldatud maagaasi reklaamiv USA ja mõne teised riigid, sealhulgas Poola, Leedu ja Läti.

Lugege lisaks:

Tagid:
sanktsioonid, poliitika, majandus, gaas, Nord Stream 2
Teema:
Nord Stream 2
Samal teemal
Nord Stream 2
Машинный блок атомной станции

Venemaa ja Türgi asutasid tuumajaama ehitamiseks ühisettevõtte

(Uuendatud 13:10 30.12.2019)
Vene–Türgi koostöö, mis käib edukalt gaasitransiidi, relvastuse ja rahuvalve alal, täienes Akkuyu tuumajaama ehitamisega.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Vene insenerid käivitavad juba 2023. aastal Türgis Akkuyu tuumaelektrijaama esimese energiaploki — uue tuumajaama rajab spetsiaalselt selleks asutatud ühisettevõte.

Ühisettevõtte "vanemateks" said RIA Novosti teatel Akkuyu ehituse peatöövõtja, Vene kontsern Titan-2, mis kuulub riigikorporatsiooni Rosatom juhtimisahelasse, ja üks suurimaid erainvestoreid, Türgi ehitusfirma İçtaş.

Генеральный директор государственной корпорации по атомной энергии Росатом Алексей Лихачев
© Sputnik / Максим Богодвид
Venemaa riikliku aatomienergiakorporatsiooni Rosatom peadirektor Aleksei Lihhatšov

Rosatomi peadirektori Aleksei Lihhatšovi sõnul võimaldab asutatud Vene–Türgi allianss loota projekti edukale elluviimisele.

Akkuyu TEJ esimesele energiaplokile pandi nurgakivi 2018. aasta kevadel. Tuumajaama projekt hõlmab neli energiaplokki Venemaa "kolmanda pluss" põlvkonna reaktorseadmetega VVER-1200, mis vastavad kõige rangematele, nn Fukushima-järgsetele ohutusstandarditele.

Akkuyu TEJ projekti kogumaksumus on umbes 20 miljardit dollarit. Uue tuumajaama esimene energiaplokk käivitatakse 2023. aastal, edaspidi on kavas käiku lasta üks plokk aastas. 

Akkuyu TEJ projekt viiakse ellu skeemi "ehita, valda, käita" kohaselt: Vene pool ehitab Türki tuumajaama ja hakkab seda juhtima.

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et uue rahvusvahelise trendi — keskkonnaaktivistide meelest "räpasest" energeetikast tulenevate kliimamuutuste vastase võitluse — taustal on "rahuliku aatomi" kasutamine uuesti populaarsust võitnud.

Oma "minituumajaama" ehitamisest on mõeldud isegi väikeses Eestis, mille põlevkivienergeetikale on Brüssel kuulutanud lõpliku surmaotsuse, mis ei kuulu edasikaebamisele.

Lugege lisaks:

Samal teemal
Berliinis oodatakse IEAE järeldusi Iraani "tuumalao" kontrollimisest
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega