Kõrgema majanduskooli Orientalistikainstituudi juhataja Aleksei Maslov

Ekspert: Eesti poolt seni Hiinale tehtud äripakkumised polnud adekvaatsed

77
(Uuendatud 16:07 07.08.2019)
Hiina otsib Euroopa Liidust äripartnereid, seetõttu peaks Eesti hoolikalt uurima kahepoolsete suhete spetsiifikat, selgitas Kõrgema majanduskooli Orientalistikainstituudi juhataja Aleksei Maslov.

TALLINN, 7. august — Sputnik. Ettevõtlusfoorum, mis toimub tänavu 12. septembril Tallinnas ja mille korraldab Hiina suursaatkond Eestis, on äärmiselt oluline, mõistmaks, mida võib, mida ei tohi ja mida on kasulik koos Hiinaga teha.

Sellest rääkis Sputnik Eestile Hiina strateegiliste uuringute keskuse RUDN-i direktor, Kõrgema majanduskooli orientalistikakooli juhataja Aleksei Maslov.

Eesti, nagu kõik Balti riigid, on Hiinaga suhtlemisest ülimalt huvitatud ning on korduvalt algatanud mitmesuguseid ettevõtlusettepanekuid, mis olid Maslovi sõnul olemasoleva Hiina ettevõtluskeskkonna jaoks mittesobivad.

Tema sõnul on ärisuhete alustamisel Hiina poolega oluline mõista mitut aspekti.

Usalda, aga kontrolli

Esiteks on Hiinal täpne poliitika Euroopa kui terviku ja ka iga riigi suhtes eraldi. Selle põhjal valib Hiina ka oma tegevusloogika:

Teiseks peavad Euroopa partnerid meeles pidama, et samaaegselt Hiinaga suhtlemise vormidega on vaja välja töötada ka riiklike majandushuvide kaitse formaat, sest Hiina püüab sageli tungida valdkondadesse, mis moodustavad tema lokaalse ettevõtlussuuna strateegilise aluse. 

Shanghai
© Sputnik / Илья Питалев

Muidugi võib Eesti saada Hiinast märkimisväärselt suuremaid investeeringuid kui EL-ist, kuid siin on lisaks investeeringute mahule oluline ka nende kasutamise objektiivsuse küsimus, samuti kohalike ettevõtete kaitse teema.

Rääkides sellest, mida Eesti hiinlastele pakkuda suudab, nimetas Maslov põllumajandustooteid, kõiki mahetooteid, eriti mahekosmeetikat ja transporditeenuseid. Eesti võib huvitada ka turiste.

Eesti kaotas klassikalise orientalistika kooli

Maslov meenutas, et Eestis oli omal ajal kool, mis tegeles klassikaliste idamaaõpingutega, kus uuriti traditsioone, kirjandust ja ajalugu.

Kaasaegset orientalistikat ajaloolistel põhjustel Eestis ei tekkinud – selle loomine pole lihtne ja tühjalt kohalt ei saa seda tekitada, sõnas ekspert.  

Laevade karavan Põhja-mereteel.
© Sputnik / А. Соломонов

Ilma oma Aasia-spetsialistideta, kes hiina keelt hiilgavalt oskavad ja kõiki Hiina sisemisi nüansse tunnevad, ei õnnestu tohutu Aasia suurriigiga viljakat koostööd luua, usub Maslov:

„Ühiste kahepoolsete foorumite pidamine on esimese sammuna hea, kuid tulevikus on vaja koolitada omi spetsialiste, nagu seda teevad maailma suured ärikõrgkoolid.

Sputnik Eesti sõnul on Hiina rahvusliku ettevõtluse iseärasused, maksupoliitika, sealsed ekspordi- ja tolliprotseduurid - kõik see ja palju muud arutlusel ettevõtlusfoorumil „Doing business in China 2.0“, mille korraldavad Hiina diplomaadid ja Eesti ettevõtjad Tallinnas.

Eesti peaminister Jüri Ratase sõnul teeb Eesti valitsus kõvasti tööd, et aidata Eesti väikestel ettevõtetel Hiina suurele turule siseneda. „Hiina ja Eesti suhted on ajaloo kõrgeimal tasemel,“ kinnitas president Kersti Kaljulaid pärast Pekingis 18. septembril 2018 toimunud kohtumist Hiina kommunistliku partei keskkomitee peasekretäri Xi Jinpingiga.

77
Tagid:
otseinvesteeringud, välisinvesteering, investeeringud, Eesti, majandusfoorum, transiidikoridor, Uus siiditee, Hiina
Samal teemal
Hiina katkestas USA põllumajandustoodete sisseostud
Kas tunnel tuleb või mitte: soomlane Vesterbacka süüdistas Eesti valitsust võhikluses
Venemaa ja Hiina satelliitnavigatsioonisüsteemid ühildatakse
Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud, illustreeriv foto

Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
USA finantsväljaande Forbes analüütikud leiavad, et Washingtoni sanktsioonid Nord Stream 2 vastu ei suuda enam torujuhtme ehitamist takistada.

TALLINN, 31. dets — Sputnik. USA kongress hilines terve aasta võrra Vene-Saksa torujuhet Nord Stream 2 piiravate meetmete vastuvõtmisega, teatati Ameerika finants- ja analüütilises väljaandes Forbes.

"Need sanktsioonid on liiga nõrgad ja liiga hilinenud. Need ei meeldi isegi Venemaa vastastele," ütles väljaande analüütik Kenneth Rapoza.

Lisaks märkis Forbes, et selleks ajaks, kui Ukraina gaasitransiidiriigina energiaturule naaseb, kaotab USA ühe peamise argumendi Venemaa gaasi impordi vastu. See muudab Washingtoni vedelgaasi tarnete edendamise Euroopas märkimisväärselt keerukamaks.

"Nord Stream2 projekt on alati Ukraina jaoks kõrvakiiluks olnud," lõpetas Ameerika väljaanne.

Sputnik Eesti on kirjutanud, et USA Riigidepartemang andis võimaluse Nord Stream 2 valmis ehitada.

Ettevõtted, kes tegelevad gaasijuhtme Nord Stream 2 ehitamisega, ei satu Ameerika sanktsioonide alla, kui nad peatavad töö enne 20. jaanuari 2020, järelikult tekkis neil võimalus järelejäänud aja jooksul torude paigaldamine merealusel lõigul lõpule viia.

Nord Stream 2 projekt näeb ette kaheharulise gaasijuhtme rajamist Venemaa rannikult läbi Läänemere Saksamaani, läbilaskevõimsusega 55 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas. Selle maksumus on 9,5 miljardit eurot.

Oktoobri lõpul andis Taani loa gaasijuhtme paigaldamiseks oma mandrilavale Läänemeres. Enne seda oli projekt kooskõlastatud Saksamaa, Rootsi ja Soomega.

Projekt Nord Stream

Ehituse vastu on Ukraina, kes kardab kaotada oma tulusid Venemaa gaasi transiidist, Euroopa Liidus oma veeldatud maagaasi reklaamiv USA ja mõne teised riigid, sealhulgas Poola, Leedu ja Läti.

Lugege lisaks:

Tagid:
sanktsioonid, poliitika, majandus, gaas, Nord Stream 2
Teema:
Nord Stream 2
Samal teemal
Nord Stream 2
Машинный блок атомной станции

Venemaa ja Türgi asutasid tuumajaama ehitamiseks ühisettevõtte

(Uuendatud 13:10 30.12.2019)
Vene–Türgi koostöö, mis käib edukalt gaasitransiidi, relvastuse ja rahuvalve alal, täienes Akkuyu tuumajaama ehitamisega.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Vene insenerid käivitavad juba 2023. aastal Türgis Akkuyu tuumaelektrijaama esimese energiaploki — uue tuumajaama rajab spetsiaalselt selleks asutatud ühisettevõte.

Ühisettevõtte "vanemateks" said RIA Novosti teatel Akkuyu ehituse peatöövõtja, Vene kontsern Titan-2, mis kuulub riigikorporatsiooni Rosatom juhtimisahelasse, ja üks suurimaid erainvestoreid, Türgi ehitusfirma İçtaş.

Генеральный директор государственной корпорации по атомной энергии Росатом Алексей Лихачев
© Sputnik / Максим Богодвид
Venemaa riikliku aatomienergiakorporatsiooni Rosatom peadirektor Aleksei Lihhatšov

Rosatomi peadirektori Aleksei Lihhatšovi sõnul võimaldab asutatud Vene–Türgi allianss loota projekti edukale elluviimisele.

Akkuyu TEJ esimesele energiaplokile pandi nurgakivi 2018. aasta kevadel. Tuumajaama projekt hõlmab neli energiaplokki Venemaa "kolmanda pluss" põlvkonna reaktorseadmetega VVER-1200, mis vastavad kõige rangematele, nn Fukushima-järgsetele ohutusstandarditele.

Akkuyu TEJ projekti kogumaksumus on umbes 20 miljardit dollarit. Uue tuumajaama esimene energiaplokk käivitatakse 2023. aastal, edaspidi on kavas käiku lasta üks plokk aastas. 

Akkuyu TEJ projekt viiakse ellu skeemi "ehita, valda, käita" kohaselt: Vene pool ehitab Türki tuumajaama ja hakkab seda juhtima.

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et uue rahvusvahelise trendi — keskkonnaaktivistide meelest "räpasest" energeetikast tulenevate kliimamuutuste vastase võitluse — taustal on "rahuliku aatomi" kasutamine uuesti populaarsust võitnud.

Oma "minituumajaama" ehitamisest on mõeldud isegi väikeses Eestis, mille põlevkivienergeetikale on Brüssel kuulutanud lõpliku surmaotsuse, mis ei kuulu edasikaebamisele.

Lugege lisaks:

Samal teemal
Berliinis oodatakse IEAE järeldusi Iraani "tuumalao" kontrollimisest
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega