Kõrgema majanduskooli Orientalistikainstituudi juhataja Aleksei Maslov

Ekspert: Eesti poolt seni Hiinale tehtud äripakkumised polnud adekvaatsed

53
(Uuendatud 16:07 07.08.2019)
Hiina otsib Euroopa Liidust äripartnereid, seetõttu peaks Eesti hoolikalt uurima kahepoolsete suhete spetsiifikat, selgitas Kõrgema majanduskooli Orientalistikainstituudi juhataja Aleksei Maslov.

TALLINN, 7. august — Sputnik. Ettevõtlusfoorum, mis toimub tänavu 12. septembril Tallinnas ja mille korraldab Hiina suursaatkond Eestis, on äärmiselt oluline, mõistmaks, mida võib, mida ei tohi ja mida on kasulik koos Hiinaga teha.

Sellest rääkis Sputnik Eestile Hiina strateegiliste uuringute keskuse RUDN-i direktor, Kõrgema majanduskooli orientalistikakooli juhataja Aleksei Maslov.

Eesti, nagu kõik Balti riigid, on Hiinaga suhtlemisest ülimalt huvitatud ning on korduvalt algatanud mitmesuguseid ettevõtlusettepanekuid, mis olid Maslovi sõnul olemasoleva Hiina ettevõtluskeskkonna jaoks mittesobivad.

Tema sõnul on ärisuhete alustamisel Hiina poolega oluline mõista mitut aspekti.

Usalda, aga kontrolli

Esiteks on Hiinal täpne poliitika Euroopa kui terviku ja ka iga riigi suhtes eraldi. Selle põhjal valib Hiina ka oma tegevusloogika:

Teiseks peavad Euroopa partnerid meeles pidama, et samaaegselt Hiinaga suhtlemise vormidega on vaja välja töötada ka riiklike majandushuvide kaitse formaat, sest Hiina püüab sageli tungida valdkondadesse, mis moodustavad tema lokaalse ettevõtlussuuna strateegilise aluse. 

Shanghai
© Sputnik / Илья Питалев

Muidugi võib Eesti saada Hiinast märkimisväärselt suuremaid investeeringuid kui EL-ist, kuid siin on lisaks investeeringute mahule oluline ka nende kasutamise objektiivsuse küsimus, samuti kohalike ettevõtete kaitse teema.

Rääkides sellest, mida Eesti hiinlastele pakkuda suudab, nimetas Maslov põllumajandustooteid, kõiki mahetooteid, eriti mahekosmeetikat ja transporditeenuseid. Eesti võib huvitada ka turiste.

Eesti kaotas klassikalise orientalistika kooli

Maslov meenutas, et Eestis oli omal ajal kool, mis tegeles klassikaliste idamaaõpingutega, kus uuriti traditsioone, kirjandust ja ajalugu.

Kaasaegset orientalistikat ajaloolistel põhjustel Eestis ei tekkinud – selle loomine pole lihtne ja tühjalt kohalt ei saa seda tekitada, sõnas ekspert.  

Laevade karavan Põhja-mereteel.
© Sputnik / А. Соломонов

Ilma oma Aasia-spetsialistideta, kes hiina keelt hiilgavalt oskavad ja kõiki Hiina sisemisi nüansse tunnevad, ei õnnestu tohutu Aasia suurriigiga viljakat koostööd luua, usub Maslov:

„Ühiste kahepoolsete foorumite pidamine on esimese sammuna hea, kuid tulevikus on vaja koolitada omi spetsialiste, nagu seda teevad maailma suured ärikõrgkoolid.

Sputnik Eesti sõnul on Hiina rahvusliku ettevõtluse iseärasused, maksupoliitika, sealsed ekspordi- ja tolliprotseduurid - kõik see ja palju muud arutlusel ettevõtlusfoorumil „Doing business in China 2.0“, mille korraldavad Hiina diplomaadid ja Eesti ettevõtjad Tallinnas.

Eesti peaminister Jüri Ratase sõnul teeb Eesti valitsus kõvasti tööd, et aidata Eesti väikestel ettevõtetel Hiina suurele turule siseneda. „Hiina ja Eesti suhted on ajaloo kõrgeimal tasemel,“ kinnitas president Kersti Kaljulaid pärast Pekingis 18. septembril 2018 toimunud kohtumist Hiina kommunistliku partei keskkomitee peasekretäri Xi Jinpingiga.

53
Tagid:
otseinvesteeringud, välisinvesteering, investeeringud, Eesti, majandusfoorum, transiidikoridor, Uus siiditee, Hiina
Samal teemal
Hiina katkestas USA põllumajandustoodete sisseostud
Kas tunnel tuleb või mitte: soomlane Vesterbacka süüdistas Eesti valitsust võhikluses
Venemaa ja Hiina satelliitnavigatsioonisüsteemid ühildatakse