Alltöövõtu tõttu jäävad uuenduslikud tooted ja teenused turule toomata, illustreeriv foto

Alltöövõtu tõttu jäävad uuenduslikud tooted ja teenused turule toomata

50
(Uuendatud 16:03 03.08.2019)
Ida-Virumaal on elujärg endiselt Eesti kehvemaid ja Tartu Ülikoolis lõputöö kaitsnud Kersti Liiva hinnangul on selles oma osa ka erasektori tööandjatel.

TALLINN, 3. august — Sputnik. Liiva uuringust selgus, et tööandjatelt oodatakse eelkõige suuremat panust piirkonna arengusse, st tarku töökohti, uuenduslikke tooteid ja teenuseid ning nüüdisaegse tehnoloogia rakendamist. Riik küll pakub ettevõtetele suurel hulgal toetusi, peamiselt EAS-i ning PRIA kaudu, kuid ei nende kasutamine ega ka uuendused pole Ida-Virumaa väike- ja keskmise suurusega ettevõtetes õiget hoogu sisse saanud, edastab Tartu Ülikool oma kodulehel

Tartu Ülikooli Narva kolledžis ettevõtluse ja projektijuhtimise eriala lõpetanud Kersti Liiva uuris oma lõputöös, milliseid toetusmeetmeid eelistavad Ida-Virumaa väike- ja keskmise suurusega innovaatilised tööstusettevõtted kasutada ning millest nad puudust tunnevad.

Kiisler: Ida-Virumaa on Eesti tööstuse Meka >>

Uurimise käigus selgus, et üks suur uuenduslike toodete ja teenuste pakkumata jätmise põhjus on alltöövõtt, mida kasutab kolm neljandikku uuritud ettevõtetest. Alltöövõtjatelt tellitakse tooteid nende tehnilistest ja tehnoloogilistest võimalustest lähtudes, mistõttu ei ole neilt oodata tooteuuendusi.

Uusi tooteid on viimase kolme aasta jooksul turule toonud ainult neljandik uuritud ettevõtteid ja tulevikus plaanivad seda teha vähem kui pooled. Ometi on kõik uuritud ettevõtted ettevõtlustoetusi taotlenud ja neid ka saanud.

Uuringust selgus ka, et uute toodete ja teenuste väljatöötamiseks mõeldud toetusi, mida pakub näiteks EAS, pole uuenduslikke tooteid arendavad ettevõtted taotlenud. Pooled ettevõtted on teinud tehnoloogilisi uuendusi ning taotlenud ja saanud ka toetusi, ent need toetused ei olnud suunatud otseselt innovaatilisusele. Kõige menukamad on Eesti Töötukassa toetusmeetmed.

Liiva töös tuli välja, et Eestis pakutavate toetusmeetmete seas ei ole tehnoloogiliste uuenduste juurutamist otse toetavaid meetmeid ja seetõttu tehakse neid uuendusi ettevõtetes omal kulul. Liiva hinnangul peaks EAS ja PRIA uute toodete ja teenuste väljatöötamise toetuste kõrval pakkuma ka tehnoloogilisi uuendusi toetavaid meetmeid ning ta usub, et need leiaksid kindlasti laialdast kasutust.

Sama kehtib toetuste taotlemise, menetlemise ja aruandluse kohta. "Mure on ka sellega, et puudub ülevaatlik vene- ja ingliskeelne info, mida läheks eriti Ida-Virumaal toetuste taotlemise üle otsustamiseks kindlasti tarvis," lisas ta.

Liiva koostas lõputöö käigus toetusmeetmete lühiülevaate ja see pälvis piirkonna ettevõtjate seas suure tunnustuse. Tema kogumik võeti kasutusele paljudes ettevõtetes.

Eesti valitsusvälised erakonnad on Euroopa Liidu fondidest lisarahastuse saamiseks nõudnud valitsuselt riigi kaheks jagamise idee elluviimist. 1. juulil toimus Riigikogu ees Eesti Vabaerakonna korraldatud kampaaniaüritus "Terve Eesti heaks", millel osalesid ka Eestimaa Rohelised ja Elurikkuse Erakond, kirjutas uudisteportaal Sputnik Eesti.

Narva peaarhitekt Ivan Sergejev
© Sputnik / Евгений Ашихмин

Paljud üritusest osavõtnud nentisid, et Tallinnas tegutsevad firmad on rikkamad kui teiste piirkondade omad, seetõttu oleks õiglane muid piirkondi toetada. Vastasel juhul ähvardab paikkondlikku ettevõtlust nende hinnangul pankrot.

Kümme aastat pärast Narva Kreenholmi manufaktuuri sulgemist, mille tagajärjel Narva elanikkond mitme tuhande inimese võrra kahanes, seisab piirilinn taas suurte sotsiaalsete vapustuste lävel – sedakorda põlevkivienergeetika kriisi tõttu. Kusjuures oht ripub mitte ainult Narva, vaid kogu Kirde-Eesti kohal.

Kriisi üheks põhjuseks on Euroopa Liidu liiga karmid keskkonnanõuded, mille tulemusena süsinikdioksiidi heitmekoguste kvoodi hind muutis tootmise mitterentaabliks. 

Eesti ministrite visiit Ida-Virumaale ei andnud erilisi lootusi väljapääsuks kriisist, kuhu kohalik elektritööstus on sattunud. 

50
Tagid:
innovatsioon, ettevõtlik, majandus, Ida-Virumaa, uuring
Samal teemal
Ida-Virumaa ehitusobjektidel leiti 15 ümbrikupalga kahtlusega ettevõtet
Aab: Ida-Virumaal töötavatele noortele toetuseks 300 eurot kuus
Elektrikatkestus Eesti moodi: ulatuslikud voolukatkestused Ida-Virumaal
Eesti ja Venemaa teadlased otsivad koos lahendusi Narva jõe probleemidele
Ida-Virumaal suletakse lastekodu: töötajad kardavad oma hoolealuste tuleviku pärast
Narva pole Krimm, vaid palju hirmsam - Briti ajakirjanikud teavad
Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud, illustreeriv foto

Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
USA finantsväljaande Forbes analüütikud leiavad, et Washingtoni sanktsioonid Nord Stream 2 vastu ei suuda enam torujuhtme ehitamist takistada.

TALLINN, 31. dets — Sputnik. USA kongress hilines terve aasta võrra Vene-Saksa torujuhet Nord Stream 2 piiravate meetmete vastuvõtmisega, teatati Ameerika finants- ja analüütilises väljaandes Forbes.

"Need sanktsioonid on liiga nõrgad ja liiga hilinenud. Need ei meeldi isegi Venemaa vastastele," ütles väljaande analüütik Kenneth Rapoza.

Lisaks märkis Forbes, et selleks ajaks, kui Ukraina gaasitransiidiriigina energiaturule naaseb, kaotab USA ühe peamise argumendi Venemaa gaasi impordi vastu. See muudab Washingtoni vedelgaasi tarnete edendamise Euroopas märkimisväärselt keerukamaks.

"Nord Stream2 projekt on alati Ukraina jaoks kõrvakiiluks olnud," lõpetas Ameerika väljaanne.

Sputnik Eesti on kirjutanud, et USA Riigidepartemang andis võimaluse Nord Stream 2 valmis ehitada.

Ettevõtted, kes tegelevad gaasijuhtme Nord Stream 2 ehitamisega, ei satu Ameerika sanktsioonide alla, kui nad peatavad töö enne 20. jaanuari 2020, järelikult tekkis neil võimalus järelejäänud aja jooksul torude paigaldamine merealusel lõigul lõpule viia.

Nord Stream 2 projekt näeb ette kaheharulise gaasijuhtme rajamist Venemaa rannikult läbi Läänemere Saksamaani, läbilaskevõimsusega 55 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas. Selle maksumus on 9,5 miljardit eurot.

Oktoobri lõpul andis Taani loa gaasijuhtme paigaldamiseks oma mandrilavale Läänemeres. Enne seda oli projekt kooskõlastatud Saksamaa, Rootsi ja Soomega.

Projekt Nord Stream

Ehituse vastu on Ukraina, kes kardab kaotada oma tulusid Venemaa gaasi transiidist, Euroopa Liidus oma veeldatud maagaasi reklaamiv USA ja mõne teised riigid, sealhulgas Poola, Leedu ja Läti.

Lugege lisaks:

Tagid:
sanktsioonid, poliitika, majandus, gaas, Nord Stream 2
Teema:
Nord Stream 2
Samal teemal
Nord Stream 2
Машинный блок атомной станции

Venemaa ja Türgi asutasid tuumajaama ehitamiseks ühisettevõtte

(Uuendatud 13:10 30.12.2019)
Vene–Türgi koostöö, mis käib edukalt gaasitransiidi, relvastuse ja rahuvalve alal, täienes Akkuyu tuumajaama ehitamisega.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Vene insenerid käivitavad juba 2023. aastal Türgis Akkuyu tuumaelektrijaama esimese energiaploki — uue tuumajaama rajab spetsiaalselt selleks asutatud ühisettevõte.

Ühisettevõtte "vanemateks" said RIA Novosti teatel Akkuyu ehituse peatöövõtja, Vene kontsern Titan-2, mis kuulub riigikorporatsiooni Rosatom juhtimisahelasse, ja üks suurimaid erainvestoreid, Türgi ehitusfirma İçtaş.

Генеральный директор государственной корпорации по атомной энергии Росатом Алексей Лихачев
© Sputnik / Максим Богодвид
Venemaa riikliku aatomienergiakorporatsiooni Rosatom peadirektor Aleksei Lihhatšov

Rosatomi peadirektori Aleksei Lihhatšovi sõnul võimaldab asutatud Vene–Türgi allianss loota projekti edukale elluviimisele.

Akkuyu TEJ esimesele energiaplokile pandi nurgakivi 2018. aasta kevadel. Tuumajaama projekt hõlmab neli energiaplokki Venemaa "kolmanda pluss" põlvkonna reaktorseadmetega VVER-1200, mis vastavad kõige rangematele, nn Fukushima-järgsetele ohutusstandarditele.

Akkuyu TEJ projekti kogumaksumus on umbes 20 miljardit dollarit. Uue tuumajaama esimene energiaplokk käivitatakse 2023. aastal, edaspidi on kavas käiku lasta üks plokk aastas. 

Akkuyu TEJ projekt viiakse ellu skeemi "ehita, valda, käita" kohaselt: Vene pool ehitab Türki tuumajaama ja hakkab seda juhtima.

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et uue rahvusvahelise trendi — keskkonnaaktivistide meelest "räpasest" energeetikast tulenevate kliimamuutuste vastase võitluse — taustal on "rahuliku aatomi" kasutamine uuesti populaarsust võitnud.

Oma "minituumajaama" ehitamisest on mõeldud isegi väikeses Eestis, mille põlevkivienergeetikale on Brüssel kuulutanud lõpliku surmaotsuse, mis ei kuulu edasikaebamisele.

Lugege lisaks:

Samal teemal
Berliinis oodatakse IEAE järeldusi Iraani "tuumalao" kontrollimisest
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega