Soome ettevõtja Peter Vesterbacka

Kas tunnel tuleb või mitte: soomlane Vesterbacka süüdistas Eesti valitsust võhikluses

108
(Uuendatud 23:09 01.08.2019)
Tallinna ja Helsingit ühendama mõeldud tunneli idee autor süüdistas Eesti ametivõime võhiklikkuses ja soovis projekti kooskõlastamisega vägisi viivitada.

TALLINN, 1. august — Sputnik. Soome ettevõtja Peter Vesterbacka on Eesti ja Soome pealinna ühendama mõeldud merealuse tunneli rajamise peaideoloogina ebameeldivalt üllatunud Eesti ametivõimude keeldumisest kinnitada taotlus eriplaneeringu algatamiseks.

Vesterbacka sõnul on Soome pool juba korduvalt vastanud küsimustele, millele Eesti valitsus nüüd taas vastuseid nõudis. Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, on riigihalduse minister Jaak Aab varem öelnud, et jätkuvalt jääb selgusetuks, kas tegemist on riikliku või eraviisilise projektiga. Samuti tekitab tema sõnul küsimusi projekti rahastusskeem.

Paet hoiatab tunneli rahastajate eest >>

Peter Vesterbacka on omakorda intervjuus ajalehele Helsingin Sanomat selgitanud, et jutt käib eraviisilisest ettevõtmisest, mida rahastatakse erafondidest.

Mingisuguseid kulutusi Eesti ega Soome poolt ei nõuta ja ta on kindel, et Eesti võimud teavad seda suurepäraselt, kuna seda küsimust on juba korduvalt arutatud. Tema hinnangul näitab Eesti pool aina ühtesid ja samu küsimusi esitades üles oma võhiklikkust ja püüab projekti kooskõlastamisega viivitada.

Финский предприниматель Питер Вестербака рассказывает о проекте туннеля Таллинн-Хельсинки
© AFP 2019 / VESA MOILANEN
Soome ettevõtja Peter Vesterbacka Tallinn–Helsingi tunneli projektist kõnelemas

Sellest hoolimata plaanib soome ärimees pärast suvevaheaega, seega pärast 5. augustit, mil Soomes algab ärihooaeg, Eesti valitsusele järjekordselt vastused anda.

Eesti palub täpsustusi

Selle nädala algul lükkas Eesti rahandusministeerium tagasi taotluse Tallinn–Helsingi veealuse tunneli eriplaneeringu algatamiseks, tehes seda juba teist korda. Põhjus on ikka seesama – taotlus ei vastavat paljudele Eesti jaoks olulistele küsimustele.

Riigihalduse ministri Jaak Aabi sõnul jääb seniajani esmajoones selgusetuks, kas kavandatakse riiklikku või eravalduses raudteed. Samuti pole täit selgust tunneli rahastuse ja tasuvuse osas – Eesti valitsus sooviks selgust saada, milliseid tegevusi ja kulutusi riigilt eeldatakse isegi juhul, kui tegemist on sajaprotsendiliselt erasektori ettevõtmisega.

Яак Ааб
© Фото : Keskerakond
Riigihalduse minister Jaak Aab

Aabi arvates tuleb ka tingimata arvestada, et Eesti on huvitatud raudteetunneli ühildamisest nii reisijate- kui ka kaubavedudeks Rail Balticu trassiga.

Esimest korda esitasid soomlased taotluse möödunud aasta detsembris, kuid Eesti valitsus pidas seda siis samuti liiga ebamääraseks. Nagu Sputnik Eesti kirjutas, nimetas toonane riigihalduse minister Janek Mäggi selles taotluses väljakuulutatud tähtaegu ebarealistlikeks. Projekt iseenesest on tema hinnangul küll huvipakkuv, kuid probleem peitub selles, et Soomel ja Eestil ei ole ühtsete ettekujutust selle elluviimisest.

Ettevõtmist toetavad hiinlased ja araablased

Soome ettevõte FinEst Bay Area Development peab Peter Vesterbacka eestvedamisel juba pikemat aega Eesti ja Soome pealinna ühendava merealuse raudteetunneli ehitusprojekti kooskõlastamiseks Eesti valitsusega läbirääkimisi.

Juulis kirjutas FinEst Bay Area Development alla vastastikuse mõistmise memorandumile Hiina kolme riigiettevõttega, milleks on China Railway International Group, China Railway Engineering Company ja China Communications Construction Company. Hiinlaste kaasabi on Vesterbacka sõnul hädavajalik, kuna Soomel ja Eestil puuduvad sedavõrd ulatusliku projekti elluviimiseks vajalikud ressursid ja vastav tehnoloogia.

Veel varem, tänavu märtsis kirjutas FinEst Bay Area Development alla eellepingule hiinlaste sihtasutusega Touchstone Capital Partners Ltd tunneli rajamisse 15 miljardi euro investeerimise kohta. Ning 2018. aasta lõpul ilmutas huvi selle projekti vastu Araabia Ühendemiraatide sihtasutus ARJ Holding LLC, kinnitades valmidust panustada ettevõtmisse 100 miljonit eurot.

Helsingisse kõigest poole tunniga

Teoreetiliselt võimaldab tunnel, millest võib saada üks maailma pikimaid tunneleid, rongidel sõita kiirusega kuni 200 kilomeetrit tunnis. Nii võib jõuda Tallinnast Helsingisse kõigest 30 minutiga. Praegu kahe pealinna vahel kurseerivad parvlaevad läbivad sama teekonna kahe ja poole tunniga.

Tunnel Helsingi—Tallinn

Tunneli tasuvuse asjus on globaalse tähendusega ootuseks omavahel tihedalt seotud majanduseluga Eesti ja Soome SKP kasv. Merealune liiklussoon suudab teenindada kuni miljon Tallinnast ja Helsingist 200 kilomeetri raadiuses elavat inimest. Tunnel teenindaks tõhusalt ka kaubavedusid, kuna saab seotud Rail Balticu raudteega.

Kuid projekti majanduslik otstarbekus tekitab kahtlusi selle teostamise kõrge hinna tõttu. Erinevatel hinnangutel läheb tunneli rajamine maksma ühtekokku neliteist kuni kakskümmend miljardit eurot.

108
Tagid:
majandus, Helsingi, Tallinn, Soome, Eesti, tunnel
Teema:
Tallinna–Helsingi tunnel (13)
Samal teemal
Tallinna–Helsingi tunnel
Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud, illustreeriv foto

Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
USA finantsväljaande Forbes analüütikud leiavad, et Washingtoni sanktsioonid Nord Stream 2 vastu ei suuda enam torujuhtme ehitamist takistada.

TALLINN, 31. dets — Sputnik. USA kongress hilines terve aasta võrra Vene-Saksa torujuhet Nord Stream 2 piiravate meetmete vastuvõtmisega, teatati Ameerika finants- ja analüütilises väljaandes Forbes.

"Need sanktsioonid on liiga nõrgad ja liiga hilinenud. Need ei meeldi isegi Venemaa vastastele," ütles väljaande analüütik Kenneth Rapoza.

Lisaks märkis Forbes, et selleks ajaks, kui Ukraina gaasitransiidiriigina energiaturule naaseb, kaotab USA ühe peamise argumendi Venemaa gaasi impordi vastu. See muudab Washingtoni vedelgaasi tarnete edendamise Euroopas märkimisväärselt keerukamaks.

"Nord Stream2 projekt on alati Ukraina jaoks kõrvakiiluks olnud," lõpetas Ameerika väljaanne.

Sputnik Eesti on kirjutanud, et USA Riigidepartemang andis võimaluse Nord Stream 2 valmis ehitada.

Ettevõtted, kes tegelevad gaasijuhtme Nord Stream 2 ehitamisega, ei satu Ameerika sanktsioonide alla, kui nad peatavad töö enne 20. jaanuari 2020, järelikult tekkis neil võimalus järelejäänud aja jooksul torude paigaldamine merealusel lõigul lõpule viia.

Nord Stream 2 projekt näeb ette kaheharulise gaasijuhtme rajamist Venemaa rannikult läbi Läänemere Saksamaani, läbilaskevõimsusega 55 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas. Selle maksumus on 9,5 miljardit eurot.

Oktoobri lõpul andis Taani loa gaasijuhtme paigaldamiseks oma mandrilavale Läänemeres. Enne seda oli projekt kooskõlastatud Saksamaa, Rootsi ja Soomega.

Projekt Nord Stream

Ehituse vastu on Ukraina, kes kardab kaotada oma tulusid Venemaa gaasi transiidist, Euroopa Liidus oma veeldatud maagaasi reklaamiv USA ja mõne teised riigid, sealhulgas Poola, Leedu ja Läti.

Lugege lisaks:

Tagid:
sanktsioonid, poliitika, majandus, gaas, Nord Stream 2
Teema:
Nord Stream 2
Samal teemal
Nord Stream 2
Машинный блок атомной станции

Venemaa ja Türgi asutasid tuumajaama ehitamiseks ühisettevõtte

(Uuendatud 13:10 30.12.2019)
Vene–Türgi koostöö, mis käib edukalt gaasitransiidi, relvastuse ja rahuvalve alal, täienes Akkuyu tuumajaama ehitamisega.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Vene insenerid käivitavad juba 2023. aastal Türgis Akkuyu tuumaelektrijaama esimese energiaploki — uue tuumajaama rajab spetsiaalselt selleks asutatud ühisettevõte.

Ühisettevõtte "vanemateks" said RIA Novosti teatel Akkuyu ehituse peatöövõtja, Vene kontsern Titan-2, mis kuulub riigikorporatsiooni Rosatom juhtimisahelasse, ja üks suurimaid erainvestoreid, Türgi ehitusfirma İçtaş.

Генеральный директор государственной корпорации по атомной энергии Росатом Алексей Лихачев
© Sputnik / Максим Богодвид
Venemaa riikliku aatomienergiakorporatsiooni Rosatom peadirektor Aleksei Lihhatšov

Rosatomi peadirektori Aleksei Lihhatšovi sõnul võimaldab asutatud Vene–Türgi allianss loota projekti edukale elluviimisele.

Akkuyu TEJ esimesele energiaplokile pandi nurgakivi 2018. aasta kevadel. Tuumajaama projekt hõlmab neli energiaplokki Venemaa "kolmanda pluss" põlvkonna reaktorseadmetega VVER-1200, mis vastavad kõige rangematele, nn Fukushima-järgsetele ohutusstandarditele.

Akkuyu TEJ projekti kogumaksumus on umbes 20 miljardit dollarit. Uue tuumajaama esimene energiaplokk käivitatakse 2023. aastal, edaspidi on kavas käiku lasta üks plokk aastas. 

Akkuyu TEJ projekt viiakse ellu skeemi "ehita, valda, käita" kohaselt: Vene pool ehitab Türki tuumajaama ja hakkab seda juhtima.

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et uue rahvusvahelise trendi — keskkonnaaktivistide meelest "räpasest" energeetikast tulenevate kliimamuutuste vastase võitluse — taustal on "rahuliku aatomi" kasutamine uuesti populaarsust võitnud.

Oma "minituumajaama" ehitamisest on mõeldud isegi väikeses Eestis, mille põlevkivienergeetikale on Brüssel kuulutanud lõpliku surmaotsuse, mis ei kuulu edasikaebamisele.

Lugege lisaks:

Samal teemal
Berliinis oodatakse IEAE järeldusi Iraani "tuumalao" kontrollimisest
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega