Eesti ettevõtjad hoiatasid Euroopa Liidule ühtse alampalga kehtestamise eest, illustreriv foto

Eesti ettevõtjad hoiatasid Euroopa Liidule ühtse alampalga kehtestamise eest

383
(Uuendatud 13:03 29.07.2019)
Eesti ettevõtjad selgitasid, mispärast Euroopa Komisjoni esimeheks valitud Ursula von der Leyeni poolt välja pakutud idee kehtestada üleeuroopaline alampalk Eestile ei sobi.

TALLINN, 24. juuli — Sputnik. Eesti äriringkondade esindajad leiavad, et elatustase Euroopa Liidu erinevates riikides on selleks liialt erinev, et võiks mõelda üleeuroopalise alampalga kehtestamisele.

Ettevõtjad: Eestis napib kolmsada bussijuhti >>

Euroopa Komisjoni esimeheks valiotud sakslanna Ursula von der Leyen väitis oma kõnes Euroopa Parlamendi saadikutele, et "sotsiaalses turumajanduses peab iga täiskoormusega töötav inimene teenima vähemalt alampalga, millega oleks võimalik normaalselt ära elada." Seetõttu, nagu von der Leyen lisas, kavatseb ta oma ametikohal Euroopa Liidu jaoks välja töötada vastava, eri riikide tööjõuturge silmas pidava ühtse seadusandliku raamistiku.

Урсула фон дер Ляйен
© AFP 2019 / FREDERICK FLORIN
Ursula von der Leyen

Äripäev kirjutab, et Eesti ettevõtluse esindajad võtsid üleeuroopalise alampalga idee vastu skeptiliselt. Nii näiteks leiab Tööandjate Keskliidu esindaja ning tanklaketi Circle K direktor Kai Realo, et jõumeetoditega palgataset ühtlustada ei tohi, sest elatustase on Euroopa Liidu eri riikides liialt erinev.

Restoraniäriga tegelev Martti Siimann avaldas omakorda veendumust, et alampalga tõstmine toob kaasa inflatsiooni kiirenemise. Tema sõnul ei ole selleks vajadust, kuna pikaajalises perspektiivis ühtlustub tööjõu maksumus Euroopa Liidu ulatuses niikuinii.

Kopli päästemeeskonna usaldusisik ja vahetusevanem Sergei Larionov.
© Sputnik / Вадим Анцупов

Üsna sama meelt on ka Eesti Toiduainetööstuse Liidu juht Sirje Potisepp. Von der Leyeni mõtet kommenteerides rõhutas ta, et käsukorras ei tohi töötasu tõsta, kui seejuures ei kasva töö tootlikkus.

Nagu Sputnik Eesti kirjutas, on kuupalga määrad Euroopa piires vägagi erinevad – alates 210 eurost Albaanias kuni üle 2000 euroni Luksemburgis. Eesti jääb oma 540 eurose alampalgaga nimekirja keskele, kuid edestab paljusid kunagisi sotsialismimaid, sealhulgas Poolat, Ungarit, Tšehhit ja naaberriiki Lätit, kes oma 430 euroga kuulub kõige madalama alampalgaga riikide viisikusse.

Eestis tõusis alampalga määr viimati, praegusele tasemele jõudes, 2019. aasta 1. jaanuaril 40 euro võrra. Statistikaameti andmeil saavad kõige suuremat palka endiselt rahandus- ja kindlustussektoris hõivatud spetsialistid (2066 eurot) ja infotehnoloogia ning sideteenuste spetsialistid (2181 eurot).

© Sputnik / Deniss Grabussov
Minimaalpalk Euroopa riikides

 

383
Tagid:
ettevõtja, Ursula von der Leyen, Eesti, EL, alampalk, majandus