Uusarendus Lasnamäe tänaval

Nõudlus kinnisvara järele viis Eesti uue hinnarekordini

287
(Uuendatud 17:39 23.07.2019)
Sputnik Eesti uuris välja, millega on seotud kinnisvara hinnatõus ja mis on Tallinnas nüüd ruutmeetri maksimaalseks maksumuseks.

TALLINN, 23. juuli — Sputnik. Kinnisvara uudisteportaalis teatatakse, et kinnisvara hinnad löövad Eestis rekordeid, mitte kunagi varem pole ruutmeetri keskmine hind küündinud 1544 euroni.

Suurte linnade nagu Tallinna, Tartu ja Pärnu kõrval on ruutmeetri hind kerkinud üle 1000 euro nüüd ka Saaremaal Kuressaares. Sellegipoolest ei heiduta see koduostjaid ja uusehitiste korterid leiavad omaniku keskeltläbi viie kuuga.

Piirkond on oluline

Tallinna elamuosakonna juhataja, Ober-Hausi kinniavaraekspert Julia Ferman ütles Sputnik Eestile, et kinnisvara hinnad on tõepoolest üsna kõrged ning valdavalt püsivad sel tasemel.

Pinna ruutmeetri hind kujuneb tema sõnul tehingute struktuuri põhjal.

"Kui ühe kuu vältel on toimunud palju tehinguid uusarendustega, siis tõuseb ka ruutmeetri keskmine hind. Juulis lõi ruutmeetri keskmine hind Tallinnas rekordi, kuid see toimus suure hulga uusehitistes valminud korterite ostu-müügi arvel," selgitas Ferman.

Ta lisas, et piirkondade kaupa on siiski näha teatavat kõikumist. Näiteks juunis vähenes mulluse aastaga võrreldes elamispinna ruutmeetri hind Lasnamäel 2,1% võrra.

Hinda mõjutavad tegurid

Kuivõrd kinnisvaraturg on majandusega tihedalt seotud, siis hinnalangust, nagu oli kriisiajal, oodata ei tasu.

"Kui palgad tõusevad ja riigi majandus on heal järjel, siis kinnisvara hind tavaliselt ei lange," lausus Ferman. 

Enamik uutest korteritest müüakse enne valmimist, illustreeriv foto
© Sputnik / Вадим Анцупов

Lisaks sellele mõjutab hinnakujundust ka elanike juurdevool suurtesse linnadesse, eeskätt pealinna. Mis puudutab elamispinna üürimist, siis siin etendab omajagu rolli välismaalt tulevate sisserändajate ja võõrtööjõu juurdevool.

Kui pöörata tähelepanu 1980–1990. aastate ehitistele, siis nende korterihinnad püsivad samal tasemel, kuna nende tõusu hoiab tagasi uute elamute ja uusarenduste hoogne ehitamine. See on üheks põhjuseks, miks Lõuna- või Kirde-Eestis püsib kinnisvaraturg enam-vähem samal tasemel.

"Nendes piirkondades ei ole massilist uusehitust. Inimestel tuleb leppida vana elamufondiga," ütles Ferman.

Tallinn kasvab igas suunas

Kinnisvaraeksperdi sõnul areneb Eesti pealinn praegu küllaltki intensiivselt. Ja kuigi täiesti uusi elamupiirkondi lähiajal vavalt on ette näha, kasvavad olemasolevad uusehitiste arvel jõudsasti.

"Nendeks on Kopli liinid, Kalasadama ja Kalamaja piirkond, Astangu, Sitsi. Samal ajal kasvavad ka linnalähedased piirkonnad, mida nimetatakse põllupealseteks. Näiteks Peetri küla või Kakumäe Selveri piirkond (Pärnaõie ja Pikaliiva)," märkis Ferman.

"Korteri ostmine investeeringuks või väljaüürimiseks on antud hetkel nii äriklientide kui ka tavainimeste seas menukas," ütles ekspert.

Uskumatu rekord

Kinnisvarabüroo Ober-Haus hinnangul kasvab korterite hinnaindeks kolmandat kuud järjest. Juunis oli selleks kasvuks 4%, mis on 6,4% suurem kui möödunud aasta samal kuul ja 14,8% võrra enam võrreldes 2007. aastaga.

Otseselt Tallinnas kasvas korteri ruutmeetri hind eelmise kuuga võrreldes 4,4% võrra, ulatudes 2034 euroni ruutmeetri eest, mis osutus uueks ruutmeetri hinnarekordiks.

Kuigi statistika näitas Tallinnas tervikuna elamukinnisvara hinnatõusu, ei hõlma see tehingute struktuuri tõttu kogu korteriturgu.

Kõige enam kerkisid ruutmeetri hinnad sellistes piirkondades nagu Pirita, Haabersti ja Kesklinn. Ja alanesid seevastu Lasnamäel, Nõmmel ja Kristiines, kus languse peapõhjuseks sai kinnisvaratehingute hulga kahanemine.

Tartus oli keskmiseks korteri hinnaks sel suvel 1578 eurot ruutmeetri kohta, Pärnus 1383 eurot ruutmeetrist. Kuigi ka Narvas oli näha mõningast hinnatõusu, ei ületanud see samas 462 eurot ruutmeetri eest.

287
Tagid:
hinnatõus, hinnad, kinnisvaraäri, Tallinn
Samal teemal
Mis on Eesti tööstusest alles jäänud
Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud, illustreeriv foto

Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
USA finantsväljaande Forbes analüütikud leiavad, et Washingtoni sanktsioonid Nord Stream 2 vastu ei suuda enam torujuhtme ehitamist takistada.

TALLINN, 31. dets — Sputnik. USA kongress hilines terve aasta võrra Vene-Saksa torujuhet Nord Stream 2 piiravate meetmete vastuvõtmisega, teatati Ameerika finants- ja analüütilises väljaandes Forbes.

"Need sanktsioonid on liiga nõrgad ja liiga hilinenud. Need ei meeldi isegi Venemaa vastastele," ütles väljaande analüütik Kenneth Rapoza.

Lisaks märkis Forbes, et selleks ajaks, kui Ukraina gaasitransiidiriigina energiaturule naaseb, kaotab USA ühe peamise argumendi Venemaa gaasi impordi vastu. See muudab Washingtoni vedelgaasi tarnete edendamise Euroopas märkimisväärselt keerukamaks.

"Nord Stream2 projekt on alati Ukraina jaoks kõrvakiiluks olnud," lõpetas Ameerika väljaanne.

Sputnik Eesti on kirjutanud, et USA Riigidepartemang andis võimaluse Nord Stream 2 valmis ehitada.

Ettevõtted, kes tegelevad gaasijuhtme Nord Stream 2 ehitamisega, ei satu Ameerika sanktsioonide alla, kui nad peatavad töö enne 20. jaanuari 2020, järelikult tekkis neil võimalus järelejäänud aja jooksul torude paigaldamine merealusel lõigul lõpule viia.

Nord Stream 2 projekt näeb ette kaheharulise gaasijuhtme rajamist Venemaa rannikult läbi Läänemere Saksamaani, läbilaskevõimsusega 55 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas. Selle maksumus on 9,5 miljardit eurot.

Oktoobri lõpul andis Taani loa gaasijuhtme paigaldamiseks oma mandrilavale Läänemeres. Enne seda oli projekt kooskõlastatud Saksamaa, Rootsi ja Soomega.

Projekt Nord Stream

Ehituse vastu on Ukraina, kes kardab kaotada oma tulusid Venemaa gaasi transiidist, Euroopa Liidus oma veeldatud maagaasi reklaamiv USA ja mõne teised riigid, sealhulgas Poola, Leedu ja Läti.

Lugege lisaks:

Tagid:
sanktsioonid, poliitika, majandus, gaas, Nord Stream 2
Teema:
Nord Stream 2
Samal teemal
Nord Stream 2
Машинный блок атомной станции

Venemaa ja Türgi asutasid tuumajaama ehitamiseks ühisettevõtte

(Uuendatud 13:10 30.12.2019)
Vene–Türgi koostöö, mis käib edukalt gaasitransiidi, relvastuse ja rahuvalve alal, täienes Akkuyu tuumajaama ehitamisega.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Vene insenerid käivitavad juba 2023. aastal Türgis Akkuyu tuumaelektrijaama esimese energiaploki — uue tuumajaama rajab spetsiaalselt selleks asutatud ühisettevõte.

Ühisettevõtte "vanemateks" said RIA Novosti teatel Akkuyu ehituse peatöövõtja, Vene kontsern Titan-2, mis kuulub riigikorporatsiooni Rosatom juhtimisahelasse, ja üks suurimaid erainvestoreid, Türgi ehitusfirma İçtaş.

Генеральный директор государственной корпорации по атомной энергии Росатом Алексей Лихачев
© Sputnik / Максим Богодвид
Venemaa riikliku aatomienergiakorporatsiooni Rosatom peadirektor Aleksei Lihhatšov

Rosatomi peadirektori Aleksei Lihhatšovi sõnul võimaldab asutatud Vene–Türgi allianss loota projekti edukale elluviimisele.

Akkuyu TEJ esimesele energiaplokile pandi nurgakivi 2018. aasta kevadel. Tuumajaama projekt hõlmab neli energiaplokki Venemaa "kolmanda pluss" põlvkonna reaktorseadmetega VVER-1200, mis vastavad kõige rangematele, nn Fukushima-järgsetele ohutusstandarditele.

Akkuyu TEJ projekti kogumaksumus on umbes 20 miljardit dollarit. Uue tuumajaama esimene energiaplokk käivitatakse 2023. aastal, edaspidi on kavas käiku lasta üks plokk aastas. 

Akkuyu TEJ projekt viiakse ellu skeemi "ehita, valda, käita" kohaselt: Vene pool ehitab Türki tuumajaama ja hakkab seda juhtima.

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et uue rahvusvahelise trendi — keskkonnaaktivistide meelest "räpasest" energeetikast tulenevate kliimamuutuste vastase võitluse — taustal on "rahuliku aatomi" kasutamine uuesti populaarsust võitnud.

Oma "minituumajaama" ehitamisest on mõeldud isegi väikeses Eestis, mille põlevkivienergeetikale on Brüssel kuulutanud lõpliku surmaotsuse, mis ei kuulu edasikaebamisele.

Lugege lisaks:

Samal teemal
Berliinis oodatakse IEAE järeldusi Iraani "tuumalao" kontrollimisest
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega