Kreenholmi tehaste hooned Narvas

Mis on Eesti tööstusest alles jäänud

215
(Uuendatud 23:40 16.07.2019)
Baltnews meenutab kahe kunagise Eesti suurettevõtte – Tallinna Masinaehitustehase ja Kreenholmi Manufaktuuri saatust.

TALLINN, 16. juuli — Sputnik. Nagu kirjutab portaal Rubaltic, on Tallinna Masinaehitustehase kaugeks eelkäijaks kaupmees Franz Krulli poolt Narvas asutatud manufaktuur, kus valmistati vasktooteid, eeskätt veinitootmise tarbeks. Hiljem, 1875. aastal kolis ettevõte Revelisse (Tallinna), seades end sisse uue tehase 12 hoones, kus toodeti külmutusseadmeid ja laevade kütteseadmeid.

Seoses põlevkivi kaevandamisega Kirde-Eestis kvalifitseerus ettevõte ümber nimelt selle maavara töötlusseadmete tootmisele. Nõukogude valitsus natsionaliseeris tehase, millest sai üks peamisi NSV Liidu keemiaministeeriumi jaoks katsetoodete valmistajaid, saades 1949. aastal nimeks Tallinna Masinaehitustehas.

1955. aastaks andis tehas 25% kogu Venemaa nafta- ja gaasitööstuses vajalikest seadmetest. 1970. aastal võeti seal esmakordselt NSV Liidus gaasitöötluseks kasutusele õhkjahutuse tehnoloogia. Brežnevi ajastul sai ettevõte püsivalt kasumit 35 kuni 37 miljoni rubla aastas.

Pärast Eesti taasiseseisvumist õnnestus ettevõte säilitada ja edaspidi müüdi ta vene ärikorporatsioonidele. Praegusel ajal on tehas endiselt üheks juhtivaks ettevõtteks õhkjahutusega seadmete tootmises, mis võimaldab tarnida kuni 30% kogu Euroopa gaasist.

Erinevalt Tallinna masinatehasest ei ole Narvas rajatud Kreenholmi manufaktuuri lugu niisama õnneliku lõpuga.

Puuvillakaupmees Ludwig Knoop, kes sai Savva Morozovilt tellimuse ketrusmasinate ja mehaaniliste kangastelgede valmistamiseks, asutas ettevõtte L Knoop & Co, mis hiljem sai tuntuks Kreenholmi manufaktuurina.

Lühikese ajaga sai Knoopi tehastest, mis hõivasid 130(!) ruutkilomeetrise ala, suurim kangakudumisettevõte kogu Vene impeeriumis ning seejärel kogu maailmas.

Juba Esimese maailmasõja alguseks töötas ettevõttes üle 10 000 inimese, kuid sõjategevuse tõttu tootmine külmutati. Iseseisva Eesti võimumehed ei suutnud manufaktuurile rahalist tuge tagada ja 1930. aastate lõpuks jäi vabrik täiesti tühjaks.

Uus hingamine Kreenholmi manufaktuuri arengus saabus "kuldse stagnatsiooni" aastatel, mil tootmispind laienes 130 ruutkilomeetrini ning ettevõttes hõivatud töötajate arv ulatus 12 000-ni. Ent 1990. aastate algul jõudis tehases taas kätte kriisiaeg. Tootmistegevuseks tõsiseltvõetavate investeeringute puudusel läks 110 miljoni Eesti kroonise kahjumiga töötanud ettevõte 2010. aastal pankrotti.

Tehasehooned jäid tühjalt seisma ning seadmed müüdi maha Kesk-Aasia riikidele.

215