USA president Donald Trump ja Hiina RV president Xi Jinping

Kokkuvõtteid kaubandussõja tandritelt: USA ja HRV hoiavad "vägesid" veel tagasi

51
(Uuendatud 17:19 02.07.2019)
Euroopa Liit peab leppima vaatleja rolliga järjekordses voorus Ameerika Ühendriikide ja Hiina Rahvavabariigi rahuläbirääkimistel, mida pooled lubasid jätkata, külmutades ajutiselt uued vastastikused kaubandussanktsioonid.

TALLINN, 2. juuli — Sputnik, Aleksei Toom. Ameerika Ühendriikide ja Hiina Rahvavabariigi liidri kokkusaamine G20 tippkohtumisel Osakas ei lõpetanud nende riikide vahel käivat kaubandussõda — siin ei saa rääkida isegi vaherahust. Pooled leppisid küll kokku, et nad jätkavad läbirääkimisi ega söösta "lahingusse" uute sanktsioonide ja vastuabinõudega. Euroliit nõuab visalt, et tal lubataks nendest läbirääkimistest osa võtta.

Совместное фото лидеров стран на саммите G20 в Осаке, Япония
© REUTERS / SPUTNIK
G20 Osaka tippkohtumisel osalenud riigijuhtide grupipilt

G20 tippkohtumisel Jaapanis Osakas leppisid USA ja HRV kokku kaubandusrahuläbirääkimiste jätkamises ja sisseveotollide tõstmise poliitika "külmutamises" selleks ajaks, mis küll ei katkesta riikide vahel puhkenud kaubandussõda, kuid peatab selle eskaleerumise, nagu eksperdid loodavad.

Hiina RV president Xi Jinping lubas oma Ameerika kolleegile, et tema riik suurendab järsult põllumajandussaaduste ostu USA-lt, kirjutas president Donald Trump oma Twitteri-lehel.

On ilmne, et vastuseks tehtava "hea tahte žestina" teatas Valge Maja peremees "Hiina poole ja Ameerika kompaniide palvel" antud nõusolekust lubada "põlualusel" korporatsioonil Huawei jälle osta Ameerika korporatsioonidelt detaile ja tarkvara, kui need ostud "ei ohusta USA julgeolekut".

Washingtoni rünnak sidevahendite maailmaturul hoogsalt liidrikoha kättevõidelnud kontserni Huawei Technologies vastu ähvardas krahhiga Ameerika tootjaid endid.

Washington otsib liitlast võitluses Hiinaga

Ka ülejäänud vastastikused järeleandmised näevad lähemal vaatlemisel välja pigem sundabinõudena kui "hea tahte žestidena". See ei seganud president Trumpil serveerimast Osaka kohtumise tulemusi suure edusammu ja "läbimurdena", eelkõige Ameerika põllumajandussaaduste ekspordi kasvu osas.

Peking oli aga juba varem Washingtonile lubanud üles kruvida toiduainete ostud "auväärsetelt Ameerika farmeritelt", kuid kõige järgi otsustades hoidunud lubaduse täitmisest, kuigi ta oli oma lubadusega Euroliidu väga ärevile ajanud.

Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker ütles pressikonverentsil Osakas eelkõige seda, et Euroopa peab vajalikuks oma osavõttu USA ja HRV vahelistest kaubandusrahuläbirääkimistest, sest muidu "võidakse tema huvisid eirata". Mis tahes eeliskaubanduslepe USA ja HRV vahel paneb ELi halba olukorda.

Samal ajal kulgevad kaubandusläbirääkimised Euroliidu ja USA enese vahel ametlikel andmetel üsna edukalt, mitteametlikel on aga jooksnud ummikusse. Washington nõuab, et leppesse lisataks põllumajandussaadused (sealhulgas geneetiliselt muundatud põllukultuurid, mida Ameerika farmerid kasvatavad), aga Brüssel on järsult keeldunud seda tegemast.

Euroopa vaatlejad on märganud, et USA diplomaadid on viimastel nädalatel mitmesugustel kohtumistel Euroopa kolleegidega rääkinud järjest sagedamini "koostööst" võitluses Pekingi majandusliku ja poliitilise "ekspansiooni" vastu.

Võib eeldada, et Euroliit tuleb mingil määral oma traditsioonilisele Atlandi-tagusele liitlasele vastu, aga kindlasti mitte sellise "pühendumusega" nagu tahaks Washington. Kuid nagu räägivad Euroopa skeptikud, on arusaamatu, millega nimelt ja eelkõige millistes maailma regioonides saaks Euroliit aidata USA-l Hiina-vastast blokki luua.

Pealegi tegi Brüssel hiljaaegu Washingtonile ettepaneku "sõbrustada" Pekingile "vastuseismiseks", kasvõi terase ületootmise asjus. See ettepanek ei leidnud aga toetust: USA vastas täpselt samasuguse terase ja alumiiniumi sisseveotollide tõstmisega nagu Hiinagi. Samuti looritatud lubadusega "lisada" sanktsioone ja tollitariife, kui eurooplased ei anna järele.

Trump arvab, et tal pole mõtet kiirustada

Sõjad ja konfliktid maailmaturgudel algasid USA presidendi Donald Trumpi algatusel, kes asus korrigeerima tema riigi seisukohast negatiivset kaubavahetusbilanssi Hiina ja Euroliiduga. Laias laastus käib võitlus selle eest, et USA säilitaks maailmamajanduses liidrikoha, mis on ameeriklastel hakanud endiste "kolmandate riikide" survel käest libisema.

Washington alustas "strateegilise julgeoleku" ettekäändel kõrgendatud tollitariifide kehtestamisest imporditud terasele ja alumiiniumile, nagu Sputnik Eesti on põhjalikult jutustanud, ja jätkas kohe pärast seda "sõjategevust" mitmes suunas.

Vastastikuste kaubandussanktsioonide kehtestamine HRVga, kes on majanduslikult võimsuselt maailmas teisel kohal, viis ebastabiilsusele maailma turgudel, väljakujunenud tarneahelate katkemisele ning rahvusvahelise kaubanduse ja majanduse mahtude kasvu prognooside langetamisele. Ja kui mitte lausa paanikale, siis vähemalt maailmakaubanduse ülejäänud mängijate depressiivsetele ootustele. Osaka kohtumisele pandi suuri lootusi, aga esialgu on raske öelda, kui siirad on osapoolte avaldused konflikti lõpetamise kohta.

Varem on ta rõhutanud, et tema algatusel Hiina kaupadele kehtestatud kõrgendatud tollid toovad USA riigikassasse miljardeid dollareid. President arvab, et Pekingil pole oma kaupu üldiselt kuhugi panna.

51
Teema:
Kaubandussõda: USA kõigi ülejäänute vastu (96)
Samal teemal
G20 tippkohtumine Osakas
Kaubandussõda: USA kõigi ülejäänute vastu