USA president Donald Trump ja Hiina RV president Xi Jinping

Kokkuvõtteid kaubandussõja tandritelt: USA ja HRV hoiavad "vägesid" veel tagasi

74
(Uuendatud 17:19 02.07.2019)
Euroopa Liit peab leppima vaatleja rolliga järjekordses voorus Ameerika Ühendriikide ja Hiina Rahvavabariigi rahuläbirääkimistel, mida pooled lubasid jätkata, külmutades ajutiselt uued vastastikused kaubandussanktsioonid.

TALLINN, 2. juuli — Sputnik, Aleksei Toom. Ameerika Ühendriikide ja Hiina Rahvavabariigi liidri kokkusaamine G20 tippkohtumisel Osakas ei lõpetanud nende riikide vahel käivat kaubandussõda — siin ei saa rääkida isegi vaherahust. Pooled leppisid küll kokku, et nad jätkavad läbirääkimisi ega söösta "lahingusse" uute sanktsioonide ja vastuabinõudega. Euroliit nõuab visalt, et tal lubataks nendest läbirääkimistest osa võtta.

Совместное фото лидеров стран на саммите G20 в Осаке, Япония
© REUTERS / SPUTNIK
G20 Osaka tippkohtumisel osalenud riigijuhtide grupipilt

G20 tippkohtumisel Jaapanis Osakas leppisid USA ja HRV kokku kaubandusrahuläbirääkimiste jätkamises ja sisseveotollide tõstmise poliitika "külmutamises" selleks ajaks, mis küll ei katkesta riikide vahel puhkenud kaubandussõda, kuid peatab selle eskaleerumise, nagu eksperdid loodavad.

Hiina RV president Xi Jinping lubas oma Ameerika kolleegile, et tema riik suurendab järsult põllumajandussaaduste ostu USA-lt, kirjutas president Donald Trump oma Twitteri-lehel.

On ilmne, et vastuseks tehtava "hea tahte žestina" teatas Valge Maja peremees "Hiina poole ja Ameerika kompaniide palvel" antud nõusolekust lubada "põlualusel" korporatsioonil Huawei jälle osta Ameerika korporatsioonidelt detaile ja tarkvara, kui need ostud "ei ohusta USA julgeolekut".

Washingtoni rünnak sidevahendite maailmaturul hoogsalt liidrikoha kättevõidelnud kontserni Huawei Technologies vastu ähvardas krahhiga Ameerika tootjaid endid.

Washington otsib liitlast võitluses Hiinaga

Ka ülejäänud vastastikused järeleandmised näevad lähemal vaatlemisel välja pigem sundabinõudena kui "hea tahte žestidena". See ei seganud president Trumpil serveerimast Osaka kohtumise tulemusi suure edusammu ja "läbimurdena", eelkõige Ameerika põllumajandussaaduste ekspordi kasvu osas.

Peking oli aga juba varem Washingtonile lubanud üles kruvida toiduainete ostud "auväärsetelt Ameerika farmeritelt", kuid kõige järgi otsustades hoidunud lubaduse täitmisest, kuigi ta oli oma lubadusega Euroliidu väga ärevile ajanud.

Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker ütles pressikonverentsil Osakas eelkõige seda, et Euroopa peab vajalikuks oma osavõttu USA ja HRV vahelistest kaubandusrahuläbirääkimistest, sest muidu "võidakse tema huvisid eirata". Mis tahes eeliskaubanduslepe USA ja HRV vahel paneb ELi halba olukorda.

Samal ajal kulgevad kaubandusläbirääkimised Euroliidu ja USA enese vahel ametlikel andmetel üsna edukalt, mitteametlikel on aga jooksnud ummikusse. Washington nõuab, et leppesse lisataks põllumajandussaadused (sealhulgas geneetiliselt muundatud põllukultuurid, mida Ameerika farmerid kasvatavad), aga Brüssel on järsult keeldunud seda tegemast.

Euroopa vaatlejad on märganud, et USA diplomaadid on viimastel nädalatel mitmesugustel kohtumistel Euroopa kolleegidega rääkinud järjest sagedamini "koostööst" võitluses Pekingi majandusliku ja poliitilise "ekspansiooni" vastu.

Võib eeldada, et Euroliit tuleb mingil määral oma traditsioonilisele Atlandi-tagusele liitlasele vastu, aga kindlasti mitte sellise "pühendumusega" nagu tahaks Washington. Kuid nagu räägivad Euroopa skeptikud, on arusaamatu, millega nimelt ja eelkõige millistes maailma regioonides saaks Euroliit aidata USA-l Hiina-vastast blokki luua.

Pealegi tegi Brüssel hiljaaegu Washingtonile ettepaneku "sõbrustada" Pekingile "vastuseismiseks", kasvõi terase ületootmise asjus. See ettepanek ei leidnud aga toetust: USA vastas täpselt samasuguse terase ja alumiiniumi sisseveotollide tõstmisega nagu Hiinagi. Samuti looritatud lubadusega "lisada" sanktsioone ja tollitariife, kui eurooplased ei anna järele.

Trump arvab, et tal pole mõtet kiirustada

Sõjad ja konfliktid maailmaturgudel algasid USA presidendi Donald Trumpi algatusel, kes asus korrigeerima tema riigi seisukohast negatiivset kaubavahetusbilanssi Hiina ja Euroliiduga. Laias laastus käib võitlus selle eest, et USA säilitaks maailmamajanduses liidrikoha, mis on ameeriklastel hakanud endiste "kolmandate riikide" survel käest libisema.

Washington alustas "strateegilise julgeoleku" ettekäändel kõrgendatud tollitariifide kehtestamisest imporditud terasele ja alumiiniumile, nagu Sputnik Eesti on põhjalikult jutustanud, ja jätkas kohe pärast seda "sõjategevust" mitmes suunas.

Vastastikuste kaubandussanktsioonide kehtestamine HRVga, kes on majanduslikult võimsuselt maailmas teisel kohal, viis ebastabiilsusele maailma turgudel, väljakujunenud tarneahelate katkemisele ning rahvusvahelise kaubanduse ja majanduse mahtude kasvu prognooside langetamisele. Ja kui mitte lausa paanikale, siis vähemalt maailmakaubanduse ülejäänud mängijate depressiivsetele ootustele. Osaka kohtumisele pandi suuri lootusi, aga esialgu on raske öelda, kui siirad on osapoolte avaldused konflikti lõpetamise kohta.

Varem on ta rõhutanud, et tema algatusel Hiina kaupadele kehtestatud kõrgendatud tollid toovad USA riigikassasse miljardeid dollareid. President arvab, et Pekingil pole oma kaupu üldiselt kuhugi panna.

74
Teema:
Kaubandussõda: USA kõigi ülejäänute vastu (102)
Samal teemal
G20 tippkohtumine Osakas
Kaubandussõda: USA kõigi ülejäänute vastu
Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud, illustreeriv foto

Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
USA finantsväljaande Forbes analüütikud leiavad, et Washingtoni sanktsioonid Nord Stream 2 vastu ei suuda enam torujuhtme ehitamist takistada.

TALLINN, 31. dets — Sputnik. USA kongress hilines terve aasta võrra Vene-Saksa torujuhet Nord Stream 2 piiravate meetmete vastuvõtmisega, teatati Ameerika finants- ja analüütilises väljaandes Forbes.

"Need sanktsioonid on liiga nõrgad ja liiga hilinenud. Need ei meeldi isegi Venemaa vastastele," ütles väljaande analüütik Kenneth Rapoza.

Lisaks märkis Forbes, et selleks ajaks, kui Ukraina gaasitransiidiriigina energiaturule naaseb, kaotab USA ühe peamise argumendi Venemaa gaasi impordi vastu. See muudab Washingtoni vedelgaasi tarnete edendamise Euroopas märkimisväärselt keerukamaks.

"Nord Stream2 projekt on alati Ukraina jaoks kõrvakiiluks olnud," lõpetas Ameerika väljaanne.

Sputnik Eesti on kirjutanud, et USA Riigidepartemang andis võimaluse Nord Stream 2 valmis ehitada.

Ettevõtted, kes tegelevad gaasijuhtme Nord Stream 2 ehitamisega, ei satu Ameerika sanktsioonide alla, kui nad peatavad töö enne 20. jaanuari 2020, järelikult tekkis neil võimalus järelejäänud aja jooksul torude paigaldamine merealusel lõigul lõpule viia.

Nord Stream 2 projekt näeb ette kaheharulise gaasijuhtme rajamist Venemaa rannikult läbi Läänemere Saksamaani, läbilaskevõimsusega 55 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas. Selle maksumus on 9,5 miljardit eurot.

Oktoobri lõpul andis Taani loa gaasijuhtme paigaldamiseks oma mandrilavale Läänemeres. Enne seda oli projekt kooskõlastatud Saksamaa, Rootsi ja Soomega.

Projekt Nord Stream

Ehituse vastu on Ukraina, kes kardab kaotada oma tulusid Venemaa gaasi transiidist, Euroopa Liidus oma veeldatud maagaasi reklaamiv USA ja mõne teised riigid, sealhulgas Poola, Leedu ja Läti.

Lugege lisaks:

Tagid:
sanktsioonid, poliitika, majandus, gaas, Nord Stream 2
Teema:
Nord Stream 2
Samal teemal
Nord Stream 2
Машинный блок атомной станции

Venemaa ja Türgi asutasid tuumajaama ehitamiseks ühisettevõtte

(Uuendatud 13:10 30.12.2019)
Vene–Türgi koostöö, mis käib edukalt gaasitransiidi, relvastuse ja rahuvalve alal, täienes Akkuyu tuumajaama ehitamisega.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Vene insenerid käivitavad juba 2023. aastal Türgis Akkuyu tuumaelektrijaama esimese energiaploki — uue tuumajaama rajab spetsiaalselt selleks asutatud ühisettevõte.

Ühisettevõtte "vanemateks" said RIA Novosti teatel Akkuyu ehituse peatöövõtja, Vene kontsern Titan-2, mis kuulub riigikorporatsiooni Rosatom juhtimisahelasse, ja üks suurimaid erainvestoreid, Türgi ehitusfirma İçtaş.

Генеральный директор государственной корпорации по атомной энергии Росатом Алексей Лихачев
© Sputnik / Максим Богодвид
Venemaa riikliku aatomienergiakorporatsiooni Rosatom peadirektor Aleksei Lihhatšov

Rosatomi peadirektori Aleksei Lihhatšovi sõnul võimaldab asutatud Vene–Türgi allianss loota projekti edukale elluviimisele.

Akkuyu TEJ esimesele energiaplokile pandi nurgakivi 2018. aasta kevadel. Tuumajaama projekt hõlmab neli energiaplokki Venemaa "kolmanda pluss" põlvkonna reaktorseadmetega VVER-1200, mis vastavad kõige rangematele, nn Fukushima-järgsetele ohutusstandarditele.

Akkuyu TEJ projekti kogumaksumus on umbes 20 miljardit dollarit. Uue tuumajaama esimene energiaplokk käivitatakse 2023. aastal, edaspidi on kavas käiku lasta üks plokk aastas. 

Akkuyu TEJ projekt viiakse ellu skeemi "ehita, valda, käita" kohaselt: Vene pool ehitab Türki tuumajaama ja hakkab seda juhtima.

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et uue rahvusvahelise trendi — keskkonnaaktivistide meelest "räpasest" energeetikast tulenevate kliimamuutuste vastase võitluse — taustal on "rahuliku aatomi" kasutamine uuesti populaarsust võitnud.

Oma "minituumajaama" ehitamisest on mõeldud isegi väikeses Eestis, mille põlevkivienergeetikale on Brüssel kuulutanud lõpliku surmaotsuse, mis ei kuulu edasikaebamisele.

Lugege lisaks:

Samal teemal
Berliinis oodatakse IEAE järeldusi Iraani "tuumalao" kontrollimisest
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega