Toidulaua ebavõrdsus on küll tuvastatud, kuid lausa toidurassismi pole avastatud, illustreeriv foto

"Toidulaua ebavõrdsus" on küll tuvastatud, kuid lausa "toidurassismi" pole avastatud

36
(Uuendatud 18:53 28.06.2019)
Euroopa Komisjoni asjaomane uurimisrühm jõudis lõpule Euroopa Liidu eri riikides ühesugustes pakendites müüdavate toiduainete koostise ja märgistuse võrdlemisega ning leidis üpris palju kahtlustäratavaid erinevusi.

TALLINN, 28. juuni — Sputnik, Aleksei Toom. Euroopa Liidu eri riikides müügil olevate pealtnäha samade toiduainete kvaliteedi võrdlusekspertiisi tulemused jätavad kaksipidise mulje.

Pealtnäha ühed ja samad tooted on üsna mitmel puhul tegelikult nii maitselt kui koostiselt üsnagi erinevad, olenevalt sellest, millises riigis neid müüakse. Kuid nende toodete kaubastamise geograafilised erisused ei anna Euroopa Komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskuse hinnangul siiski alust kõnelda Ida-Euroopa tarbijate õiguste rikkumisest.

Nagu Euroopa Komisjoni aruandes öeldud, analüüsisid eksperdid ligi 1400 nimetust toiduaineid, mida müüakse 19 Euroopa Liidu riigis, sealhulgas Eestis. Peaaegu kümnendik uuritud toidutoodetest, millel on identne pakend ja markeering, olid oma koostiselt ja järelikult ka kvaliteedilt tegelikult erinevad.

Veel 22% uuritud toiduainetest on küll peaaegu identsetes pakendites, kuid erineva koostisega. Sedasorti "kahtlasi" toidukaupu tuvastati erinevates Euroopa Liidu riikides sõltumata sellest, kas need asuvad Euroopa Liidu ida- või lääneosas.

Nagu portaal Sputnik Eesti on kirjeldanud, on hulk Ida-Euroopa riike juba aastate pikku süüdistanud Brüsselit ja Lääne-Euroopa toidutööstuse ettevõtteid "toidurassismis".

Nende süüdistuste survel, millest kujunes Visegrádi grupi võimas poliitiline trumpkaart Brüsseli ja Berliini vastu, otsustas Euroopa Komisjon korraldada põhjalikud toiduainete võrdlusuuringud ja juhul, kui süüdistused kinnitust leiavad, "petisettevõtteid" karmilt karistada.

Uuringud ei osutunud eriti veenvaiks

Nagu Euroopa Komisjoni pressiteenistus teatas, ei tulnud sugugi mitte kõik Euroopa Liidu riigid vastu Brüsseli palvele esitada uurijatele andmed kohalikes kauplustes müügil olevate teatud liiki toiduainete ja nende tootjate kohta ja pealegi kõikides riikides ei müüdagi ühtesid ja samu toidukaupu.

Riiklikele tarbijakaitseametitele seati kohustus esitada ekspertidele fotod seitsmes jaemüügivõrgus müügil oleva 50 kaubamärgi 145 tootepakendist ja toidukaupade märgistuses näidatud koostise kirjeldusest. Nii et tõenäoliselt ei uurinud ekspertrühm mitte toiduainete keemilist koostist ja nende komponente laboratoorselt, vaid võrdles üksnes tootjate endi poolt tootepakendeil esitatud andmeid.

Ent sellestki piisas tuvastamaks, et väidetavalt ühesugused toidukaubad ei ole koostiselt kaugeltki samased. Tõsi küll, üheselt kinnitada, et Ida-Euroopas müüdavad tooted osutusid oma lääneriikide "kaksikvendadest" halvemaks ja järelikult on ida-eurooplasi teadlikult petetud, nagu oleks siiski vale.

"Kahtlaselt" erinevaid, kuid välimuselt täiesti või peaaegu ühesuguseid toidukaupu leiti kõigis Euroopa Liidu riikides olenemata nende geograafilisest asukohast. Uurijad rõhutasid ühtlasi, et nende järeldused komponentide erinevusest ei anna alust kinnitustele toote madalast või, vastupidi, kõrgest kvaliteedist.

Toiduaine maitse ja mulje sõltuvad tarbijast

"Nii mõnedki eurooplased tajuvad nende poolt erinevates paikades ostetud bränditoitude erinevust," ütles avaldatud uuringuaruannet kommenteerides Euroopa Komisjoni haridus-, kultuuri-, noorsoo- ja spordivolinik Tibor Navracsics.

"Võib-olla tõesti on need toidukaubad, mida nad ostavad oma kohalikest kauplustest, kehvemad kui samasugused tooted, mis on soetatud kusagilt mujalt. Euroopa Komisjon kutsus meie teadlasi üles aitama objektiivselt hindama sääraseid erinevusi ühisel turul pakutavate kaupade kvaliteedis. Tulemused osutusid kahetiseks: ühest küljest on mul hea meel, et nad ei leidnud tõendeid kaubamärkide valdajate vahettegevast suhtumisest Lääne- ja Ida-Euroopa ostjaskonda, teisalt aga teeb mind murelikuks, et kolmandik toidukaupadest, millel on identne või väga sarnane markeering ja brändipakend, on tegelikult oma koostiselt erinevad," sedastas ta.

"Euroopa Liidu ühtsel turul ei või olla mitmeti mõistetavaid standardeid," väitis Euroopa Komisjoni õigusasjade, tarbijakaitse ka soolise võrdõiguslikkuse volinik Vĕra Jourová. "Meie värsked seadused, mis näevad ette karistuse kaksipidise suhtumise eest kaupade kvaliteeti ning suurendavad tarbijakaitseametite sõnaõigust, on andnud meile võimaluse sellisele (ostjate petmise) praktikale lõpp teha."

Вера Йоурова - еврокомиссар юстиции, потребителей и гендерного равенства
© REUTERS / Francois Lenoir
Euroopa Komisjoni õigusasjade, tarbijakaitse ka soolise võrdõiguslikkuse volinik Vĕra Jourová

Brüssel kinnitab, et ta asub iga tootmisettevõttega, keda kahtlustatakse kahetiste kvaliteedimäärade rakendamises, eraldi tegelema.

Brüsseli ametkond rõhutab, et mingisugust alust kahtlustada lääne toidutootjaid alavääristavas suhtumises Ida-Euroopa tarbijatesse ei ole.

Sellegipoolest soovitatakse koostada toidutööstuse toodangu koostise ja kvaliteedi hindamiseks ühtne metoodika ja laiendada tarbijakaitseühingute õigusi.

36
Tagid:
visegradi riik, Euroopa Komisjon, toit, Brüssel
Samal teemal
Helsingi õpetaja käib prügikastidest toitu otsimas
Eesti toit väärib maailmas tutvustamist
Tarbijahinnaindeksi muutust mõjutas veebruaris enim toit
Prisma avab kõik oma kauplused ööpäevaringselt