Euroliit investeerib lisamiljoneid lõunamaa mesilastesse, illustreeriv foto

Euroliit investeerib lisamiljoneid lõunamaa mesilastesse

53
(Uuendatud 17:11 19.06.2019)
Euroliidu mesindustoetused peavad kasvama rohkem kui 20 miljoni euro võrra aastas, kuid Eesti mesinikel pole lisatoetusi loota, sest enamik rahast läheb lõunaregioonidesse.

TALLINN, 19. juuni – Sputnik, Aleksei Toom. Euroopa Liit suurendab radikaalselt mesinikele makstavaid toetusi 40 miljoni euroni aastas, kuid kavatseb selle raha paigutada peamiselt maailmajao lõunapiirkondade majanditesse, kus mesindusel on rohkem kasvuväljavaateid. Samas väheneb mesilasperede arv Eestis aastast aastasse.

Algab registreerumine Avatud talude päevale, illustreeriv foto
© Sputnik / Александр Заболотный

Toetuste suurendamiseks kolmel lähemal aastal väljamakstava 120 miljoni euroni kulub Euroopa Komisjoni teatel 12 miljonit eurot lisaraha, mille vajalikkust põhjendatakse sellega, et "mesilased on eluliselt tähtsad ka selleks, et meie põllumajandus oleks kestlik ja ökosüsteemid terved".

Euroliidu fondide rahale peavad riikide valitsused lisama veel sama palju omalt poolt, mis kavatsuse kohaselt aitab peatada mesilaste väljasuremise liidu põhjarajoonides ja suurendada mee tootmist lõunapiirkondades. Euroopa on sunnitud katma peaaegu poole mee nõudlusest impordi arvel.

Euroliidu statistika näitab, et tervikuna võttes mee tootmine maailmajaos natuke kasvab, kuid ainult mesilate arvu suurenemise arvel Hispaanias, Rumeenias, Ungaris ja mõnes muus mesilaste jaoks sobivama sooja kliimaga riigis. Just sinna, kus "elab" enamik ELis ametlikult registreeritud 17,6 miljonist kodumesilasperest, kavatsebki allianss kõige järgi otsustades panustada lõviosa oma abifondide rahast.

Mesinikud süüdistavad mesilaste surmas põllumehi

Eestis on juba mitu aastat järjest märgata registreeritud kodumesilasperede arvukuse vähenemist (kuigi ELi statistika kinnitab, et meesaak hoopis kasvab).

Eesti Mesinike Liitu kuuluva Ida-Virumaa mesindusettevõtte Honey Wolf juht Julia Volkova räägib, et kohaliku mesinduse olukord ei ole viimastel aastatel paranenud, mesilasperede hukkumine jätkub eelkõige taimekaitsevahendite mõõdutundetu kasutamise tõttu põllumajanduses.

Teadlaste arvates on putukate peamine surmaja enamikus Euroliidu riikides seesama glüfosfaat, mida ei ole suudetud üleliidulisel tasandil keelustada mitme suurriigi põllumeeste vastuseisu tõttu.

Maaeluministeeriumi hinnangul on Eestis kokku ligi kuus tuhat mesinikku, kuigi suuremahuliselt ja professionaalselt tegeleb mesilaste pidamise ja mee tootmisega alla 20 ettevõtte (igaühe hoole all on üle 150 mesilaspere). Täpseid andmeid mesilasperede arvu kohta võimudel siiski ei ole, sest seadus nõuab ainult selliste mesilate registreerimist, kus on üle 15 pere.

Riigi mesindussektori mahu hindamise teevad veelgi keerukamaks suured hooajalised kõikumised. Kuid isegi siis, kui mesinike sõnad lahknevad ametlikust statistikast, tuleb uskuda mesinikke: kui nad räägivad, et nende hoolealuseid hukkub arvukalt, siis nii ongi.

Mesilaspere suudab "ellu jääda" 15 euroga aastas

Mesinik võib arvestada mõningase riigipoolse rahalise abiga, mida eraldatakse summas 12–15 eurot mesilaspere kohta, kes vajavad näiteks ravi spetsiaalsete ravimitega. Võttes arvesse, et keskmiselt on igal Eesti mesinikul kuni kümme peret, on kogusumma tühine.

Pealegi ei taotle sellist abi kaugeltki kõik mesinikud, sest esiteks nad ei teagi sellest midagi ja teiseks soodustab mesindus üksindust ja sellega tegelevad erakud suhtuvad inimestesse ja võimudesse vahel halvemini kui mesilastesse.

Eesti Mesinike Liit, kes püüab rahvusvahelise programmi COLOSS raames koguda andmeid mesilasperede kadude kohta, kurdab mesinike passiivsuse üle, mistõttu ta ei saa andmete puudusel teha üldistusi olukorrast riigis.

Kuigi Euroopa on mee tootmises maailmas Hiina järel teisel kohal, rahuldab ta oma meevajaduse ainult 60% ulatuses ja impordib ülejäänud meekogused peamiselt Hiinast, aga ka Ukrainast ja mitmest Ladina-Ameerika riigist. Putukate, eriti mesilaste populatsiooni vähenemine viimastel aastatel on Euroliidule arusaadavalt väga ebameeldiv ja kahjulik, sest mesindustoetuste suurendamine peab end ära tasuma, räägitakse Euroopa Komisjoni raportis.

53
Tagid:
toetus, EL, Eesti, majandus, Eesti Mesinike Liit, mesinik, mesi
Samal teemal
Eesti Mee Päevad - Mesimagus naistepäev
Gruusia mesi jõuab Euroopa Liidu turule
Mesinikud võtavad roosiaia tarudest esimese mee
Eesti Toidumess pakub teravaid toiduelamusi
Eesti toidu kuu: parim mahetoode on tume kasesiirup
Rõigas, kartul ja mesi teevad imet - kuidas vabaneda seljavalust
Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud, illustreeriv foto

Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
USA finantsväljaande Forbes analüütikud leiavad, et Washingtoni sanktsioonid Nord Stream 2 vastu ei suuda enam torujuhtme ehitamist takistada.

TALLINN, 31. dets — Sputnik. USA kongress hilines terve aasta võrra Vene-Saksa torujuhet Nord Stream 2 piiravate meetmete vastuvõtmisega, teatati Ameerika finants- ja analüütilises väljaandes Forbes.

"Need sanktsioonid on liiga nõrgad ja liiga hilinenud. Need ei meeldi isegi Venemaa vastastele," ütles väljaande analüütik Kenneth Rapoza.

Lisaks märkis Forbes, et selleks ajaks, kui Ukraina gaasitransiidiriigina energiaturule naaseb, kaotab USA ühe peamise argumendi Venemaa gaasi impordi vastu. See muudab Washingtoni vedelgaasi tarnete edendamise Euroopas märkimisväärselt keerukamaks.

"Nord Stream2 projekt on alati Ukraina jaoks kõrvakiiluks olnud," lõpetas Ameerika väljaanne.

Sputnik Eesti on kirjutanud, et USA Riigidepartemang andis võimaluse Nord Stream 2 valmis ehitada.

Ettevõtted, kes tegelevad gaasijuhtme Nord Stream 2 ehitamisega, ei satu Ameerika sanktsioonide alla, kui nad peatavad töö enne 20. jaanuari 2020, järelikult tekkis neil võimalus järelejäänud aja jooksul torude paigaldamine merealusel lõigul lõpule viia.

Nord Stream 2 projekt näeb ette kaheharulise gaasijuhtme rajamist Venemaa rannikult läbi Läänemere Saksamaani, läbilaskevõimsusega 55 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas. Selle maksumus on 9,5 miljardit eurot.

Oktoobri lõpul andis Taani loa gaasijuhtme paigaldamiseks oma mandrilavale Läänemeres. Enne seda oli projekt kooskõlastatud Saksamaa, Rootsi ja Soomega.

Projekt Nord Stream

Ehituse vastu on Ukraina, kes kardab kaotada oma tulusid Venemaa gaasi transiidist, Euroopa Liidus oma veeldatud maagaasi reklaamiv USA ja mõne teised riigid, sealhulgas Poola, Leedu ja Läti.

Lugege lisaks:

Tagid:
sanktsioonid, poliitika, majandus, gaas, Nord Stream 2
Teema:
Nord Stream 2
Samal teemal
Nord Stream 2
Машинный блок атомной станции

Venemaa ja Türgi asutasid tuumajaama ehitamiseks ühisettevõtte

(Uuendatud 13:10 30.12.2019)
Vene–Türgi koostöö, mis käib edukalt gaasitransiidi, relvastuse ja rahuvalve alal, täienes Akkuyu tuumajaama ehitamisega.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Vene insenerid käivitavad juba 2023. aastal Türgis Akkuyu tuumaelektrijaama esimese energiaploki — uue tuumajaama rajab spetsiaalselt selleks asutatud ühisettevõte.

Ühisettevõtte "vanemateks" said RIA Novosti teatel Akkuyu ehituse peatöövõtja, Vene kontsern Titan-2, mis kuulub riigikorporatsiooni Rosatom juhtimisahelasse, ja üks suurimaid erainvestoreid, Türgi ehitusfirma İçtaş.

Генеральный директор государственной корпорации по атомной энергии Росатом Алексей Лихачев
© Sputnik / Максим Богодвид
Venemaa riikliku aatomienergiakorporatsiooni Rosatom peadirektor Aleksei Lihhatšov

Rosatomi peadirektori Aleksei Lihhatšovi sõnul võimaldab asutatud Vene–Türgi allianss loota projekti edukale elluviimisele.

Akkuyu TEJ esimesele energiaplokile pandi nurgakivi 2018. aasta kevadel. Tuumajaama projekt hõlmab neli energiaplokki Venemaa "kolmanda pluss" põlvkonna reaktorseadmetega VVER-1200, mis vastavad kõige rangematele, nn Fukushima-järgsetele ohutusstandarditele.

Akkuyu TEJ projekti kogumaksumus on umbes 20 miljardit dollarit. Uue tuumajaama esimene energiaplokk käivitatakse 2023. aastal, edaspidi on kavas käiku lasta üks plokk aastas. 

Akkuyu TEJ projekt viiakse ellu skeemi "ehita, valda, käita" kohaselt: Vene pool ehitab Türki tuumajaama ja hakkab seda juhtima.

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et uue rahvusvahelise trendi — keskkonnaaktivistide meelest "räpasest" energeetikast tulenevate kliimamuutuste vastase võitluse — taustal on "rahuliku aatomi" kasutamine uuesti populaarsust võitnud.

Oma "minituumajaama" ehitamisest on mõeldud isegi väikeses Eestis, mille põlevkivienergeetikale on Brüssel kuulutanud lõpliku surmaotsuse, mis ei kuulu edasikaebamisele.

Lugege lisaks:

Samal teemal
Berliinis oodatakse IEAE järeldusi Iraani "tuumalao" kontrollimisest
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega