Eksperdid: arvete sulgemisega veeretavad Eesti pangad oma probleeme klientide kaela, illustreeriv foto

Eksperdid: arvete sulgemisega veeretavad pangad oma probleeme klientide kaela

66
(Uuendatud 13:06 19.06.2019)
Miks Eesti pangad oma klientide kontosid sulgevad ja kas sellised toimingud on juriidiliselt korrektsed, arutlesid Sputnik Eesti pressikeskuses kogunenud äri- ja õiguseksperdid.

TALLINN, 18. juuni — Sputnik, Svetlana Burceva. Paljude pahaaimamatute äriklientide arvelduskontode sulgemisega tahavad Eesti pangad varjata omaenese patte musta raha puhtakspesemisel, arvavad äri- ja õiguseksperdid – ettevõtja Vitali Gaitšonok, õigusbüroo juhataja Tatjana Kalin ja majanduskonsultant Leonid Tsingisser.

В пресс-центре Sputnik Эстония круглый стол на тему Почему банки закрывают счета успешных эстонских компаний и как это отразится на экономике страны
© Sputnik / Вадим Анцупов
Ümarlaud Sputnik Eesti pressikeskuses

Teisipäeval, 18. juunil arutlesid äri- ja õigusvaldkonna esindajad Sputnik Eesti pressikeskuses teemal "Miks sulgevad pangad edukate Eesti ettevõtete arveldusarveid ja kuidas see kajastub riigi majanduses". Ilmeka näitena pajatas oma probleemidest Eesti pangaga Eestis tuntud ärimees Vitali Gaitšonok.

Sa oled süüdi ainult selles, et ma tahan...

Gaitšonok sai pangalt teate oma arve sulgemisest tänavu 17. aprillil – ta nägi seda oma internetipangas. Esmalt arvas ta, et tegemist on sõnumiga petistelt, helistas panka ja sai teada, et see on tõesti panga otsus. Pangatöötajad kohtuda ei soovinud, soovitades vestelda kirjavahetusena veebis.

Предприниматель Виталий Гайчонок
© Sputnik / Вадим Анцупов
Ärimees Vitali Gaitšonok

Pank kirjutas, et seoses ettekirjutuste muutumisega tegi pank muudatusi riskide välistamise poliitikas, mis saigi arve sulgemise põhjuseks. Gaitšonok oli hämmingus, kuna tal on ju Eesti firma, ehkki esines ka makseid Amazonile, kust ta ostis arvutitarvikuid. Ärimees palus pangal täpsemalt konto sulgemise põhjust selgitada, kuid sealt vastati, et nad ei ole kohustatud seda tegema.

Gaitšanok ütles, et põhjuse otsinguil pöördus ta isegi kaubandus-tööstuskoja poole, kus kinnitati, et viimasel ajal pöörduvad nende poole paljud ärimehed. Aga ka pank oli koja poole pöördunud – juba enne ettevõtjaid –, kaevates Finantsinspektsiooni peale. Pankurite sõnul olid nad täitnud kõik ettekirjutused, kuid Finantsinspektsioon täheldas, et rahanduskuritegude statistika pole paranenud ja määras pangale mitmesaja tuhande eurose trahvi.

"Minu meelest käitus pank egoistlikult – ta veeretas vastutuse oma klientidele," leiab Gaitšonok.

Selle asemel et ise oma kliente uurida, saada selgust nende äritegevuse struktuurist ja klientide võimalikes tehinguvigades, mis osutusid vigadeks alles nüüd, tänu uutele eeskirjadele, veeretas pank põhimõtte "tunne oma klienti" kohustuseks nende endi õlgadele.

"Mul on juba mitu tuttavat, kelle arved suleti. Oli juhus, kus firmat ühe ja sama tehingu eest esmalt premeeriti, seejärel aga arve sulgemisega karistati," lausus ettevõtja.

Pankade puhul sai seadus tagasiulatuva jõu

Eksperdid kinnitasid, et Finantsinspektsioon teeb siin reeglistikus aina muudatusi – ja vastupidi üldtunnustatud põhimõttele, et seadusel ei saa olla tagasiulatuvat jõudu, rakendatakse neid reegleid juba toimunud tehingutele. Mis tähendab, et finantstehingute aegumistähaja mõiste Eestis tegelikult puudub.

Юрист, доктор права, руководитель юридического бюро Татьяна Калин
© Sputnik / Вадим Анцупов
Õigusdoktor ja õigusbüroo juhataja Tatjana Kalin

Õigusdoktor ja õigusbüroo juhataja Tatjana Kalin kinnitas, et uuendused selles valdkonnas algasid Eestis 2016. aastal ja muudatusi muudkui lisandub.

"Pangad on sattunud väga keerulistesse tingmustesse. Kõik Euroopa pangad kannatavad nende muudatuste käes. Riik on selle probleemiga kimpus ja lahendamine käib juba seadusandlikul tasandil," nentis ta.

Консультант по экономическим вопросам Леонид Цингиссер
© Sputnik / Вадим Анцупов
Majanduskonsultant Leonid Tsingisser

näeb kogu selles loos omakorda ohtu Eesti majandusele. Pangasüsteemi ülereguleeritus tuleneb tema hinnangul ametnike püüdest kohaldada Euroopa regulatsioone, ilma et seejuures hinnataks oma riigi vajadusi, mis viib äritegevuse ja investeeringute Eestist väljatõrjumiseni.

Artikli täisversiooni saab lugeda Sputnik Eesti venekeelsel poolel >>

66
Tagid:
majandus, pangandus, pank
Teema:
Swedbanki rahapesuskandaal (19)
Samal teemal
Swedbanki rahapesuskandaal
Sputnik Eesti pressikeskus
Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud, illustreeriv foto

Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
USA finantsväljaande Forbes analüütikud leiavad, et Washingtoni sanktsioonid Nord Stream 2 vastu ei suuda enam torujuhtme ehitamist takistada.

TALLINN, 31. dets — Sputnik. USA kongress hilines terve aasta võrra Vene-Saksa torujuhet Nord Stream 2 piiravate meetmete vastuvõtmisega, teatati Ameerika finants- ja analüütilises väljaandes Forbes.

"Need sanktsioonid on liiga nõrgad ja liiga hilinenud. Need ei meeldi isegi Venemaa vastastele," ütles väljaande analüütik Kenneth Rapoza.

Lisaks märkis Forbes, et selleks ajaks, kui Ukraina gaasitransiidiriigina energiaturule naaseb, kaotab USA ühe peamise argumendi Venemaa gaasi impordi vastu. See muudab Washingtoni vedelgaasi tarnete edendamise Euroopas märkimisväärselt keerukamaks.

"Nord Stream2 projekt on alati Ukraina jaoks kõrvakiiluks olnud," lõpetas Ameerika väljaanne.

Sputnik Eesti on kirjutanud, et USA Riigidepartemang andis võimaluse Nord Stream 2 valmis ehitada.

Ettevõtted, kes tegelevad gaasijuhtme Nord Stream 2 ehitamisega, ei satu Ameerika sanktsioonide alla, kui nad peatavad töö enne 20. jaanuari 2020, järelikult tekkis neil võimalus järelejäänud aja jooksul torude paigaldamine merealusel lõigul lõpule viia.

Nord Stream 2 projekt näeb ette kaheharulise gaasijuhtme rajamist Venemaa rannikult läbi Läänemere Saksamaani, läbilaskevõimsusega 55 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas. Selle maksumus on 9,5 miljardit eurot.

Oktoobri lõpul andis Taani loa gaasijuhtme paigaldamiseks oma mandrilavale Läänemeres. Enne seda oli projekt kooskõlastatud Saksamaa, Rootsi ja Soomega.

Projekt Nord Stream

Ehituse vastu on Ukraina, kes kardab kaotada oma tulusid Venemaa gaasi transiidist, Euroopa Liidus oma veeldatud maagaasi reklaamiv USA ja mõne teised riigid, sealhulgas Poola, Leedu ja Läti.

Lugege lisaks:

Tagid:
sanktsioonid, poliitika, majandus, gaas, Nord Stream 2
Teema:
Nord Stream 2
Samal teemal
Nord Stream 2
Машинный блок атомной станции

Venemaa ja Türgi asutasid tuumajaama ehitamiseks ühisettevõtte

(Uuendatud 13:10 30.12.2019)
Vene–Türgi koostöö, mis käib edukalt gaasitransiidi, relvastuse ja rahuvalve alal, täienes Akkuyu tuumajaama ehitamisega.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Vene insenerid käivitavad juba 2023. aastal Türgis Akkuyu tuumaelektrijaama esimese energiaploki — uue tuumajaama rajab spetsiaalselt selleks asutatud ühisettevõte.

Ühisettevõtte "vanemateks" said RIA Novosti teatel Akkuyu ehituse peatöövõtja, Vene kontsern Titan-2, mis kuulub riigikorporatsiooni Rosatom juhtimisahelasse, ja üks suurimaid erainvestoreid, Türgi ehitusfirma İçtaş.

Генеральный директор государственной корпорации по атомной энергии Росатом Алексей Лихачев
© Sputnik / Максим Богодвид
Venemaa riikliku aatomienergiakorporatsiooni Rosatom peadirektor Aleksei Lihhatšov

Rosatomi peadirektori Aleksei Lihhatšovi sõnul võimaldab asutatud Vene–Türgi allianss loota projekti edukale elluviimisele.

Akkuyu TEJ esimesele energiaplokile pandi nurgakivi 2018. aasta kevadel. Tuumajaama projekt hõlmab neli energiaplokki Venemaa "kolmanda pluss" põlvkonna reaktorseadmetega VVER-1200, mis vastavad kõige rangematele, nn Fukushima-järgsetele ohutusstandarditele.

Akkuyu TEJ projekti kogumaksumus on umbes 20 miljardit dollarit. Uue tuumajaama esimene energiaplokk käivitatakse 2023. aastal, edaspidi on kavas käiku lasta üks plokk aastas. 

Akkuyu TEJ projekt viiakse ellu skeemi "ehita, valda, käita" kohaselt: Vene pool ehitab Türki tuumajaama ja hakkab seda juhtima.

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et uue rahvusvahelise trendi — keskkonnaaktivistide meelest "räpasest" energeetikast tulenevate kliimamuutuste vastase võitluse — taustal on "rahuliku aatomi" kasutamine uuesti populaarsust võitnud.

Oma "minituumajaama" ehitamisest on mõeldud isegi väikeses Eestis, mille põlevkivienergeetikale on Brüssel kuulutanud lõpliku surmaotsuse, mis ei kuulu edasikaebamisele.

Lugege lisaks:

Samal teemal
Berliinis oodatakse IEAE järeldusi Iraani "tuumalao" kontrollimisest
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega