Eurovolinik Maroš Šefčovič (paremal) kohtub Moskvas Venemaa energeetikaministri Aleksandr Novakiga

Eurovolinik Maroš Šefčovič arutab Moskvas Eesti energeetika tulevikku

52
(Uuendatud 00:24 13.06.2019)
Eurovolinik Maroš Šefčovič kohtub 13. juunil Moskvas Venemaa energeetikaministri Aleksandr Novakiga, et arutada muuhulgas Baltimaade piirkonna ühtsest energiaringist välja lülitamise probleeme.

TALLINN, 13. juuni — Sputnik, Aleksei Toom. Läbirääkimised Balti riikide energiavarustuse tuleviku üle jõuavad ilmselt uude staadiumisse. Euroopa Liidu ühtse energiavarustuse volinik Maroš Šefčovič arutab BRELLi energiaringi katkemise küsimust 13. juunil Moskvas Venemaa energeetikaministri Aleksandr Novakiga.

Volinik Šefčovič ja minister Novak arutasid eelnevalt, aprillis, BRELLi energiaringi katkemise küsimusi telefoni teel, nagu teatas ministri pressiteenistus, kuid arutelu üksikasjad on jäänud teadmata. Viimatine silmast silma kohtumine toimus aga jaanuaris Brüsselis, sellel käsitleti Baltimaade energiaküsimusi vaid möödaminnes, programmi naelaks oli gaasitransiit läbi Ukraina.

Läinud kuudel on olukord piirkonna elektriturul oluliselt muutunud. Kaliningradi energeetikud korraldasid baltlaste ootuste kiuste täiesti edukad katsed Vene enklaavi elektrisüsteemi toimetuleku asjus. Balti riigid aga on oma süsteemi "sõltumatuse" katsetused udustel põhjustel hilisemale ajale edasi lükanud.

Süsinikukvootide maksumuse on Eesti põlevkivi-elektrijaamade jaoks tublist tõusnud, mis Tallinna kinnituste kohaselt on riikliku energeetika sisuliselt kiire lõpu poole tõuganud.

Baltimaade pealinnad on jõudnud üht-teist liigset välja lobiseda

Baltimaade pealinnad on Euroopa Liidu mõningasest rahalisest toetusest johtuvalt, nagu Sputnik Eesti on üksikasjalikult kõnelnud, deklareerivad kavatsust end Venemaa ja Valgevene elektivõrkudest 2025. aastal lahti lülitada, sünkroniseerides end Poola kaudu Lääne-Euroopa süsteemiga. BRELLi kokkulepe sõlmiti piirkonna viie riigi vahel 2001. aastal tänu Nõukogude Liidu energiapärandile.

Volitused keerulisteks läbirääkimisteks Moskvaga sellest lepingust lahtiütlemiseks on Balti riigid ilmselgelt geopoliitilistel põhjustel Euroopa Komisjonile, seega antud hetkel veel volinik Maroš Šefčovičile üle andnud. Tõsi küll, Baltimaade pealinnad on eurovoliniku ülesande raskemaks teinud, olles jõudnud Vene kolleegide kohta inetusi rääkida.

President Vladimir Putin gaasi vastuvõtuterminali ja ujuva regasifitseerimisplatvormi käikulaskmise tseremoonial Kaliningradis
© Sputnik / Алексей Дружинин

Euroopa Komisjoni praegune koosseis paneb oma volitused hiljutiste Euroopa Parlamendi valimiste tulemusena maha, ELi uue energiavoliniku ja järelikult Moskvaga BRELLi küsimustes läbirääkija nimi on seni veel teadmata. Kuid varem on Brüssel eelkõige lubanud vajaduse korral hüvitada Venemaale probleemid, mis Kaliningradi BRELLi lepingust taganemise puhul tekitatakse.

Uued elektrijaamad ja vastava taristu on venelased juba oma raha eest rajanud ja tuleb arvata, et neil on igati põhjust Euroopa Komisjoniga rahast kõnelda.

Veskimägi astus järsku välja Venemaa elektri kaitseks

Moskvas toimuva kohtumise tulemuste ootus seletab suurel määral Eesti energeetikavaldkonna ettevõtete juhtide retoorikat ja arvata võib, et põhjendab ka muutusi selles retoorikas.

Põhivõrke haldava riigietevõtte Elering juht Taavi Veskimägi, kes varem oma Venemaa partnerite kohta head sõna ei ütelnud, on järsku hakanud teise riigiettevõtte Eesti Energia juhtide arvamusele risti vastupidist juttu rääkima, nagu teatab riiklik ringhääling ERR, sellest et Venemaa pole üldse Eesti energeetika probleemides süüdi.

Председатель правления Elering Таави Вескимяги
© Sputnik / Стрингер
Eleringi juht Taavi Veskimägi

Kummalisus ei seisne üksnes selles, et Taavi Veskimägi hakkas järsku sõna võtma vaat et Venemaa elektri kaitseks piirkondlikul turul ja kaudselt siis ka idee vastu kehtestada idapoolsete tarnijate odavale elektrile maks kohaliku taristu kasutamise eest. Veider on veel seegi, et Elering tegeleb ju üldiselt "juhtmetega" ja mitte elektri enese tootmisega.

Sellele on Eestis spetsialiseerunud just ettevõte Eesti Energia, kes praegu oma töötajaid vallandab ja palgata puhkusele saadab, põhjendades oma probleeme eeskätt Venemaa "liiga odava" elektri turuletulekuga. Kahe tihedalt seotud ettevõtte vahel on nii nende suhete kui huvide osas probleemid tekkinud.

Poliitoloog: Eesti püüab oma majandusmured naabri kaela ajada >>

Venemaa ja Euroopa meediakanalid ei ilmuta erilist huvi BRELLiga seotud sündmuste käigu ega 13. juunil volinik Maroš Šefčoviči ja minister Aleksandr Novaki kõneluste vastu.

Üldist tähelepanu pälvib hoopis valusam küsimus Ukraina kaudu kulgevate gaasitarnete asjus. Euroopa Liidu huvi Venemaa maagaasi transiidi vastu Ukraina kaudu, mille teenusteleping tänavuse aasta lõpul ära lõpeb, varjutab täielikult Baltimaade BRELLi tepingust taganemise küsimuse.

Kõiki uudiseid Balti riikide BRELList lahkumise kohta saab lugeda sellelt lingilt >>

52
Tagid:
majandus, energeetika, elekter, Venemaa, BRELL, Balti riigid
Teema:
Baltimaade lahkumine BRELL-ist (17)
Samal teemal
Baltimaade lahkumine BRELL-ist
Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud, illustreeriv foto

Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
USA finantsväljaande Forbes analüütikud leiavad, et Washingtoni sanktsioonid Nord Stream 2 vastu ei suuda enam torujuhtme ehitamist takistada.

TALLINN, 31. dets — Sputnik. USA kongress hilines terve aasta võrra Vene-Saksa torujuhet Nord Stream 2 piiravate meetmete vastuvõtmisega, teatati Ameerika finants- ja analüütilises väljaandes Forbes.

"Need sanktsioonid on liiga nõrgad ja liiga hilinenud. Need ei meeldi isegi Venemaa vastastele," ütles väljaande analüütik Kenneth Rapoza.

Lisaks märkis Forbes, et selleks ajaks, kui Ukraina gaasitransiidiriigina energiaturule naaseb, kaotab USA ühe peamise argumendi Venemaa gaasi impordi vastu. See muudab Washingtoni vedelgaasi tarnete edendamise Euroopas märkimisväärselt keerukamaks.

"Nord Stream2 projekt on alati Ukraina jaoks kõrvakiiluks olnud," lõpetas Ameerika väljaanne.

Sputnik Eesti on kirjutanud, et USA Riigidepartemang andis võimaluse Nord Stream 2 valmis ehitada.

Ettevõtted, kes tegelevad gaasijuhtme Nord Stream 2 ehitamisega, ei satu Ameerika sanktsioonide alla, kui nad peatavad töö enne 20. jaanuari 2020, järelikult tekkis neil võimalus järelejäänud aja jooksul torude paigaldamine merealusel lõigul lõpule viia.

Nord Stream 2 projekt näeb ette kaheharulise gaasijuhtme rajamist Venemaa rannikult läbi Läänemere Saksamaani, läbilaskevõimsusega 55 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas. Selle maksumus on 9,5 miljardit eurot.

Oktoobri lõpul andis Taani loa gaasijuhtme paigaldamiseks oma mandrilavale Läänemeres. Enne seda oli projekt kooskõlastatud Saksamaa, Rootsi ja Soomega.

Projekt Nord Stream

Ehituse vastu on Ukraina, kes kardab kaotada oma tulusid Venemaa gaasi transiidist, Euroopa Liidus oma veeldatud maagaasi reklaamiv USA ja mõne teised riigid, sealhulgas Poola, Leedu ja Läti.

Lugege lisaks:

Tagid:
sanktsioonid, poliitika, majandus, gaas, Nord Stream 2
Teema:
Nord Stream 2
Samal teemal
Nord Stream 2
Машинный блок атомной станции

Venemaa ja Türgi asutasid tuumajaama ehitamiseks ühisettevõtte

(Uuendatud 13:10 30.12.2019)
Vene–Türgi koostöö, mis käib edukalt gaasitransiidi, relvastuse ja rahuvalve alal, täienes Akkuyu tuumajaama ehitamisega.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Vene insenerid käivitavad juba 2023. aastal Türgis Akkuyu tuumaelektrijaama esimese energiaploki — uue tuumajaama rajab spetsiaalselt selleks asutatud ühisettevõte.

Ühisettevõtte "vanemateks" said RIA Novosti teatel Akkuyu ehituse peatöövõtja, Vene kontsern Titan-2, mis kuulub riigikorporatsiooni Rosatom juhtimisahelasse, ja üks suurimaid erainvestoreid, Türgi ehitusfirma İçtaş.

Генеральный директор государственной корпорации по атомной энергии Росатом Алексей Лихачев
© Sputnik / Максим Богодвид
Venemaa riikliku aatomienergiakorporatsiooni Rosatom peadirektor Aleksei Lihhatšov

Rosatomi peadirektori Aleksei Lihhatšovi sõnul võimaldab asutatud Vene–Türgi allianss loota projekti edukale elluviimisele.

Akkuyu TEJ esimesele energiaplokile pandi nurgakivi 2018. aasta kevadel. Tuumajaama projekt hõlmab neli energiaplokki Venemaa "kolmanda pluss" põlvkonna reaktorseadmetega VVER-1200, mis vastavad kõige rangematele, nn Fukushima-järgsetele ohutusstandarditele.

Akkuyu TEJ projekti kogumaksumus on umbes 20 miljardit dollarit. Uue tuumajaama esimene energiaplokk käivitatakse 2023. aastal, edaspidi on kavas käiku lasta üks plokk aastas. 

Akkuyu TEJ projekt viiakse ellu skeemi "ehita, valda, käita" kohaselt: Vene pool ehitab Türki tuumajaama ja hakkab seda juhtima.

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et uue rahvusvahelise trendi — keskkonnaaktivistide meelest "räpasest" energeetikast tulenevate kliimamuutuste vastase võitluse — taustal on "rahuliku aatomi" kasutamine uuesti populaarsust võitnud.

Oma "minituumajaama" ehitamisest on mõeldud isegi väikeses Eestis, mille põlevkivienergeetikale on Brüssel kuulutanud lõpliku surmaotsuse, mis ei kuulu edasikaebamisele.

Lugege lisaks:

Samal teemal
Berliinis oodatakse IEAE järeldusi Iraani "tuumalao" kontrollimisest
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega